3-25-466/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2026, Tallinn

Haldusasjade numbrid

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

Haldusasi

MTÜ Roheline Pärnumaa kaebus Keskkonnaameti

raielubade tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 2026. a määrused

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Roheline Pärnumaa,

esindaja Liis Keerberg

Vastustaja – Keskkonnaamet,

esindaja Signe Lehtme

Kaasatud haldusorgan – Riigimetsa Majandamise

Keskus, esindaja Jaana Hanikat

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Roheline Pärnumaa määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse MTÜ Roheline Pärnumaa määruskaebused Tallinna

Halduskohtu 15. aprilli 2026. a määruste peale haldusasjades nr 3-25-230, nr 3-25-

457 ja nr 3-25-466.

2. Rahuldada MTÜ Roheline Pärnumaa määruskaebused ning tühistada Tallinna

Halduskohtu 15. aprilli 2026. a määrused haldusasjades nr 3-25-230, nr 3-25-457

ja nr 3-25-466.

3. Jõustunud määrus avaldada tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet

(KeA) registreeris ajavahemikul 11.09.2024–24.01.2025

metsaregistris metsateatised (raieload), mille alusel on Riigimetsa Majandamise Keskusel

(RMK) lubatud Põlva maakonnas Põlva valla üldplaneeringu (ÜP) kohasel rohevõrgustiku

alal riigimetsas teostada lageraiet (kokku 105,09 ha ulatuses) või raadamist (kokku 7,3 ha

ulatuses).

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

2. MTÜ Roheline Pärnumaa esitas Tallinna Halduskohtule 29.01.2025 kaebuse

tühistada kokku 92 raieluba ning palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada

vaidlusaluste lubade kehtivus (haldusasi nr 3-25-230).

3. Tallinna Halduskohus kohaldas 30.01.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-230 ajutist

õiguskaitset ja peatas vaidlustatud metsateatiste kehtivuse 30 päevaks. Tallinna Halduskohus

otsustas 21.02.2025 määrusega eraldada MTÜ Roheline Pärnumaa kaebuses esitatud

raielubade tühistamise nõuded iseseisvaks menetluseks järgmiselt:

3.1.

2025. a-l registreeritud metsateatised (lageraied), mille alusel ei ole veel raieid

teostatud: 50001088110, 50001088111, 50001089743, 50001097355, 50001098439,

50001098440, 50001098441, 50001098442, 50001098947, 50001098948,

50001098949, 50001099404, 50001099405, 50001099406, 50001099407,

50001101732, 50001101733, 50001101734, 50001101739, 50001101985,

50001101986, 50001101987, 50001102250 ja 50001102694 (haldusasi nr 3-25-230);

3.2.

2024. a-l registreeritud metsateatised (lageraied), mille alusel ei ole veel raieid teostatud

ja mille peale on kaebus esitatud kolme kuu jooksul nende kinnitamisest metsaregistris:

50001069496, 50001069497, 50001076334, 50001076336, 50001085770,

50001086360, 50001086605, 50001086606, 50001086607, 50001086623,

50001086624, 50001086625, 50001086852, 50001086907, 50001089495,

50001089663, 50001089682, 50001089683, 50001089688, 50001089742,

50001089744, 50001089745, 50001089747 ja 50001091507 (haldusasi nr 3-25-457);

3.3.

2024. a-l registreeritud metsateatised (lageraied), mille alusel ei ole veel raieid teostatud

ja mille peale on kaebus esitatud enam kui kolm kuud pärast nende kinnitamist

metsaregistris: 50001061459, 50001061876, 50001065463, 50001066246,

50001066247, 50001066284, 50001066285, 50001066286, 50001067548,

50001069492, 50001069498, 50001069500, 50001069501, 50001069594,

50001069595, 50001069596, 50001069636, 50001070965, 50001071780 ja

50001072056 (haldusasi nr 3-25-466);

3.4.

lageraiete teostamiseks antud raieload, mis on RMK kinnitusel täielikult realiseeritud:

50001060880, 50001060882, 50001061456, 50001061457, 50001061458,

50001062549, 50001062550, 50001066033, 50001066269, 50001066270,

50001068330, 50001068331, 50001068332, 50001074939, 50001075109,

50001084262, 50001084263, 50001084264, 50001084265, 50001084266 ja

50001099132 (haldusasi nr 3-25-465);

3.5.

raadamiseks antud raieload nr 50001062569, 50001062570 ja 50001064737 mis on

RMK kinnitusel täielikult realiseeritud (haldusasi nr 3-25-467).

4. Tallinna Halduskohus võttis 27.02.2025 määrustega haldusasjades nr 3-25-230, nr 3-25-

457 ja nr 3-25-466 menetlusse MTÜ Roheline Pärnumaa kaebuse vastavalt eespool p-des 3.1,

3.2 ja 3.3 loetletud metsateatiste registreerimise otsuste tühistamiseks, kaasas RMK arvamuse

andmiseks kohtumenetlustesse ning pikendas 30.01.2025 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu kehtivust kuni nendes asjades tehtavate lõpplahendite jõustumiseni.

Ühtlasi jättis halduskohus 27.02.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-466 rahuldamata KeA

taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu ning luges 2024. a oktoobris

väljastatud raielubade peale esitatud kaebuse tähtaegseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2026 otsustega haldusasjades nr 3-25-230, 3-25-

457 ja 3-25-466 MTÜ Roheline Pärnumaa kaebused rahuldamata ja menetluskulud

2(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

menetlusosaliste endi kanda. Vaidluse all on lageraieid lubavad metsateatised Põlva valla

rohevõrgustiku aladel. Kaebaja hinnangul ei ole KeA arvestanud asjakohast kohtupraktikat (vt

Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979) rohevõrgustiku aladel raiete lubamise kohta ning ei

ole raielubade andmisel kaalunud rohevõrgustiku säilimise ja toimimise huvi.

Rohevõrgustikuga seotud kaalutlused, millest metsateatiste registreerimisel lähtuti tõi

vastustaja välja kohtumenetluses 14.02.2025 ja 04.03.2026.

Põlva valla ÜP aluseks on Põlvamaa maakonnaplaneering 2030+ ning selle teemaplaneering

„Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Teemaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku alal põhitingimuseks, et rohevõrgustik jääks

toimima. Looduslike alade osatähtsus tuumalas ei tohi langeda alla 90%, koridorides tuleb

kaaluda majandamist kaitsemetsana; säilitada tuleb bioloogiline mitmekesisus ja metsatüüpide

esindatus (lk 30–31). Põlva valla ÜP seletuskirjas on rohevõrgustiku terviklikkuse ja

toimimise säilimise tingimused toodud p-des 7.4.1–7.4.6. Seletuskirja p 7.4.1 kohaselt on

rohevõrgustiku funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei langeks

alla 90%. Selle tingimuse täitmise jälgimise metoodika on kirjeldatud dokumendis „Ülevaade

looduslike alade osatähtsusest rohevõrgustiku tugialades“. Kui kavandatava tegevuse

tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal alla 90%, ei ole tegevus lubatud (lk 34).

Võib nõustuda, et Põlva valla ÜP ei reguleeri piisava põhjalikkusega raieid rohevõrgustiku

alal. ÜP kajastab maakonnaplaneeringu üldist põhimõtet, et looduslike alade osatähtsus

tugialas ei tohiks langeda alla 90%. Samas ei ole sisuliselt hinnatud metsamajandamise mõju

ning raietega seoses ei ole seatud mingeid piiranguid. Sätestatud ei ole spetsiifilisi tingimusi

rohevõrgustiku eripärast lähtudes. Kui ÜP-s ei seata raietele asjaomasel rohevõrgustiku osal

rohevõrgustiku eesmärkidest lähtuvaid kitsendusi, siis ei ole KeA-l võimalik raie lubatavust

konkreetsel alal eeldada ning metsateatiste registreerimisel tuleb kontrollida, kas raie

lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus

ja sidusus (vt Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 28). Kui KeA on neid asjaolusid

piisavalt hinnanud ja jõudnud järeldusele, et raie lubamine ei kahjusta rohevõrgustiku

säilimist, toimimist, terviklikkust ja sidusust, saab raiet rohevõrgustiku alal lubada.

Lageraie ei vähenda ega hävita rohevõrgustiku ala ning ei muuda maakattetüüpi. Tegemist on

metsa uuendamisele suunatud raie liigiga, millele metsaseaduse (MS) § 29 näeb ette kindlad

tingimused ja nõuded. Metsa raie rohevõrgustiku alal tuleb välistada ennekõike siis, kui raie

on vastuolus rohevõrgustiku kaitseks planeeringutes või muudes õigusaktides seatud

tingimustega, sh kui raie tekitab keskkonnaohu, mida ei tule taluda (vt Riigikohtu 10.06.2024

otsus nr 3-21-2074, p 15). Kuivõrd rohevõrgustik on loodud elurikkuse säilitamiseks ja

selleks vajalike ökosüsteemide kaitseks (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 17), tuleb

kõrgendatud tähelepanu pöörata looduskaitseseaduse (LKS) §-s 512 toodud liigikaitse

nõuetele. Kui ÜP-s ei ole neile nõuetele piisavalt tähelepanu pööratud, ei tohi KeA neid

metsateatiste menetluses ignoreerida (vt Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 23).

Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et metsateatiste menetluspraktikat rohevõrgustiku

aladel planeeritud raiete osas muudeti oluliselt pärast Riigikohtu 28.09.2023 otsust nr 3-21-

979 ning ka praegu vaidluse all olevate metsateatiste menetluses on mh hinnatud raiete mõju

Põlva valla ÜP-ga määratud rohevõrgustiku alale. Põlva valla rohevõrgustiku pindala on 32

129,18 ha ning viimase 5 aasta jooksul on väljastatud lageraieid lubavaid metsateatisi 3475 ha

kohta. Keskmiselt on Põlva valla rohevõrgustiku alale aastas registreeritud lageraieid 695 ha

ulatuses, mis moodustab ca 2,2% rohevõrgustiku pindalast (sh ei pruugi kõik raieload olla

realiseeritud). Sellises mahus lageraiete tegemisel on rohevõrgustiku toimimine tagatud, sest

rohevõrgustiku alal säilivad metsade vanuseline struktuur ja eri tüüpi metsad kui elupaigad.

3(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

KeA hinnangul ei tohi rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks uuenemata raielankide osakaal

rohevõrgustikuga hõlmatud metsamaal ühe ÜP piires ületada 14% rohevõrgustiku elemendi

metsamaa pindalast. KeA arvestab, et lageraie järgselt võtab metsa uuenemine enamasti aega

keskmiselt 5 aastat (MS § 24 lg 3). Seejuures tuleb ka uuenemata raiesmikud lugeda

looduslikeks aladeks. Vaidluse all olevad lageraied on kooskõlas ka MS-s sätestatud

piirangutega, mille eesmärk on vähendada lageraiete negatiivseid mõjusid (nt säilikpuude

jätmise kohustus, metsa uuendamise kohustus, lageraie keeld uuenemata alade kõrval,

piirangud lankide suurusele).

Kaebaja ei ole vastustaja esitatu kohta omapoolseid seisukohti avaldanud. Kaebuses on

üksnes üldiselt viidatud Põlva valla ÜP deklaratiivsusele ja rohevõrgustiku säilimise huvile.

Kaebaja ei ole toonud välja, milles saaks praegusel juhul seisneda lageraieid välistav

negatiivne mõju Põlva valla rohevõrgustiku alale, arvestades, et lageraie rohevõrgustikku

iseenesest ei hävita. Kaebaja peab vähemasti olema suuteline selgitama, milles seisneb ja

millel põhineb kaebuses väidetav ohukahtlus. Kohtul puudub põhjus kahelda, et KeA on

Riigikohtu 28.09.2023 otsust nr 3-21-979 arvesse võttes muutnud senist menetluspraktikat

rohevõrgustiku aladel planeeritud raiete osas ning ka vaidlusaluste metsateatiste menetlemisel

on hinnatud raiete mõju Põlva valla ÜP-ga määratud rohevõrgustiku alale. Vastustaja

kohtumenetluses esitatud kaalutlused ei ole ilmselgelt meelevaldsed. Puudub põhjus kahelda

KeA esitatud andmete õigsuses ja neist tehtud järeldustes. Pelgalt raielubade hulgast ja

lubatud raiete liigist (lageraie) ei saa veel järeldada kahjulikku ja raietegevust välistavat mõju

rohevõrgustikule. Lageraie on küll intensiivne ning pikaajaliste mõjudega metsa majandamise

viis, kuid see ei tähenda, et igasugune lageraie rohevõrgustiku alal kahjustaks selle

eesmärgipärast toimimist või on põhimõtteliselt keelatud. Seejuures on rohevõrgustiku

eesmärk iseäranis eri tüüpi ökosüsteemide, sh erinevat tüüpi metsade kui elupaikade

säilitamine, mitte pelgalt senise metsaala säilitamine loodusliku alana. Lageraie lank toimib

samuti rohevõrgustiku osana (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2026 määrus nr 3-25-3125,

p 19). Kaebaja ei ole vähimalgi määral põhjendanud kahtlust, et pärast vaidlustatud

metsateatiste realiseerimist ei saaks rohevõrgustik enam eesmärgipäraselt toimida. Kuna KeA

ei tuvastanud rohevõrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe olulist

kahjustamist ega vastuolu õigusaktide nõuetega, ei olnud KeA-l alust keelduda metsateatiste

registreerimisest.

Vaidlusaluste metsateatiste menetlusviis ei saa iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi. Kaebajale ei

tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda metsateatiste menetlemist temale sobival

viisil (väljaspool automatiseeritud menetlust). Kaebaja õiguste või kaebusega kaitstava

avaliku huvi rikkumine saaks esineda, kui vaidlusaluste metsateatiste automatiseeritud

kontrollimine ja registreerimine on toonud kaasa raiete õigusvastase lubamise (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 07.07.2023 määrus nr 3-22-790, p 14). Praegu ei ole tegemist sellise

olukorraga. Vastustaja on kohtumenetluses ära näidanud, kuidas ja milliste andmete alusel ta

järeldas, et lubatud mahus raied ei kahjusta rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust

ja sidusust. Kohtupraktikas on piisavaks loetud ka vaide- ja kohtumenetluses esitatud

haldusorgani selgitusi (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, p 20).

Võttes arvesse, et kehtivad õigusaktid ei nõua soodustava haldusakti üksikasjalikku

põhjendamist (vrd MS § 41 lg 8, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 4), kaebaja ei ole

vastustaja esitatule vastu vaielnud ja kohtul puudub alus kahelda, et KeA lähtus metsateatiste

registreerimisel samadest kaalutlustest, on praeguses vaidluses lubatav arvestada KeA

kohtumenetluses esitatud seisukohtadega. Automatiseeritud menetlusest ei saa tuletada, et

KeA jättis tähtsust omavad asjaolud arvestamata ja hindamata.

4(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

6. Tallinna Halduskohus tühistas 15.04.2026 määrustega HKMS § 253 lg 1 alusel oma

27.02.2025 määrustega (määruste resolutsioonis on ekslikult aastaarvuks 2026) kohaldatud

esialgse õiguskaitse alates 20.05.2026. Kohtul ei olnud 27.02.2025 määruste tegemise etapis

alust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks, sest vastustajal oli võimalik kohtumenetluses

selgitada, millistest kaalutlustest rohevõrgustiku alal raiete lubamisel lähtuti, ning kaebajal oli

võimalik sellele vastavalt oma seniseid seisukohti täiendada. Asja sisulise läbivaatamise

kestel on kohtu hinnang kaebuse eduväljavaadetele ja erinevate huvide kaalumisele

muutunud. KeA on toonud kohtumenetluses välja vaidlustatud metsateatiste kontrollimisel ja

registreerimisel aluseks võetud asjaolud ja kaalutlused, millele kaebaja ei ole vastanud ega

selgitanud, milles täpsemalt seisneb tema kahtlus, et vaidlustatud raielubade realiseerimisel ei

ole enam piisavalt tagatud Põlva valla rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja

sidusus. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et KeA lähtus metsateatisi kinnitades kohtumenetluses

esitatud kaalutlustest ning vastustaja kaalutlusi ei ole alust pidada ilmselgelt meelevaldseteks

või rohevõrgustikku ebapiisavalt kaitsvateks. Seega võib kaebust pidada ilmselgelt

perspektiivituks. Seda arvestades ei ole vaidlusaluste metsateatiste kehtivuse jätkuv peatamine

põhjendatud. Kaebaja huvi ei ole selles olukorras kaalukam RMK huvist realiseerida raieload

enne nende kehtivusaja lõppemist.

7. MTÜ Roheline Pärnumaa palub 30.04.2026 määruskaebustes tühistada halduskohtu

15.04.2026 määrused. Menetlusaegse esialgse õiguskaitse tühistamine ei olnud põhjendatud,

sest õiguskaitsevajadus ei ole ära langenud ja kaebus ei ole perspektiivitu. Kavandatud raiete

elluviimisel ei ole rohevõrgustiku sidususe säilimine tagatud. Vastustaja teistsugune hinnang

on oluliste puudustega. KeA esitatud andmetest jääb ebaselgeks, kas Põlva valla

rohevõrgustiku alal iga-aastaselt teostatav lageraie 695 ha ulatuses moodustab 2,2%

rohevõrgustiku pindalast või rohevõrgustikus asuva metsa pindalast? Samuti on teadmata

lageraiete ruumiline paigutus. Kui järjestikused lageraied koonduvad ühte piirkonda, võivad

need avaldada metsakoosluste sidususele väga ebasoodsat mõju. Rohevõrgustiku sidususe

analüüs ei saa piirduda üksnes ühe kohaliku omavalitsuse üksusega, hinnata tuleb ka

naaberomavalitsustes (piirialadel) toimuvat. Pole mõistetav, mida on silmas peetud selle all, et

tagada tuleb metsade vanuseline struktuur. See eeldaks kogu Põlva valla (ja lähiümbruse)

rohevõrgustiku metsade vanuselise struktuuri analüüsimist. Raietega ei saa muuta metsatüüpi,

sest metsatüübid sõltuvad mullatüüpidest. KeA seatud tingimus, et rohevõrgustiku alal ei

tohiks uuenemata raielankide osakaal ületada ühe ÜP piires 14% metsamaa pindalast,

võimaldaks seda, et kogu rohevõrgustikus asuv mets koosneb noorendikest (86 %) ja

lageraielankidest (14%). See ei arvesta kuidagi liikidega, kes vajavad elupaigana vanemat või

päris vana metsa (nt metsis, rähnid jt). Koondandmed Põlva vallas lageraiet lubavatest

metsateatistest viimase viie aasta kohta ei tõenda rohevõrgustiku sidususe säilimist, sest pole

teada, milline on Põlva valla rohevõrgustiku maakasutuslik jaotus tervikuna, milline on

metsade osakaal ja vanuseline jaotus ning nende ökoloogiline funktsioon. Samuti on

käsitletud üksnes lageraiet (mitte nt aegjärkset raiet) ning teadmata on muu inimtegevusega

(karjäärid, elamualad, põllud jt) kaasnev kumuleeruv mõju rohevõrgustiku sidususele.

KeA käsitus raielankidest kui looduslikest aladest moonutab kaebaja hinnangul

rohevõrgustiku olemust. See lähtub üksnes majanduslikest eesmärkidest ning ei aita saavutada

rohevõrgustiku eesmärki tasakaalustada majandustegevuse mõjusid (vt ka rohevõrgustiku

planeerimise juhend, lk 8; Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 9, 15.12.2022 otsus nr

3-20-1310, p 26). KeA ei ole selgitanud, milliste liikide ja populatsioonide jaoks on Põlvamaa

rohevõrgustiku metsad elupaigana vajalikud ning kuidas mõjutavad ulatuslikud lageraied ja

muud raieliigid nende toimivust. Vastustaja väide, et rohevõrgustiku toimivus on tagatud,

tugineb seega ebaselgetele andmetele ning on mitmeti puudulik ja väär. Halduskohus ei

saanud vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitusi lugeda ka vaidlusaluste metsateatiste

5(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

põhjendusteks. Vastustaja kaalutlused on esmakordselt kujundatud ja esitatud

kohtumenetluses (12.02.2025, 02.03.2026) ning KeA ei saanud lähtuda neist juba

vaidlusaluste metsateatiste menetlemisel (vt ka Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p

20). Enamik raielubasid on lisaks antud automatiseeritud menetluses. Haldusakti andmise

eelduseks olevad asjaolud pidid olema selged juba haldusakti andmise ajal ning haldusorgan

ei tohi lähtuda üksnes oletustest (nt Riigikohtu 20.01.2021 otsus nr 3-19-569, p 11). Praegusel

juhul ei olnud metsateatiste hilisem põhistamine lubatav. Halduskohus jättis otsuse tegemisel

arvestamata Riigikohtu suunistega, mis tõi kaasa õigusvastase kohtuotsuse. Esialgse

õiguskaitse abinõu ennatlik tühistamine kahjustab kaebaja õiguste tõhusat kaitset, sest

metsateatiste realiseerimine muudaks edasikaebeõiguse kasutamise ebaefektiivseks. Kaebaja

ei esitanud küll omapoolset seisukohta KeA 04.03.2026 selgitustele, kuid ta ei saanud

eeldada, et sellest sõltub kohtu hinnang metsateatiste õiguspärasusele. Esialgse õiguskaitse

taastamine ja säilitamine kuni vaidluse lõpuni on väga vajalik, sest raiete tegemine halvendaks

niigi raietest ulatuslikult mõjutatud rohevõrgustiku sidusust ja toimivust. Isegi kui

metsateatiste kehtivus kohtumenetluse ajal lõpeb, ei oleks uute metsateatiste taotlemine

RMK-le ülemäära koormav. Metsateatiste kehtivuse peatamisel lükkuks raietegevus üksnes

edasi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebused Tallinna Halduskohtu 15.04.2026 määruste peale tuleb võtta HKMS §

207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS §

252 lg 7), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ja vastavad HKMS §-de 52−54

ning 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1;

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebused üks

ringkonnakohtunik.

9. MTÜ Roheline Pärnumaa pöördus 29.01.2025 kaebusega halduskohtusse ning

vaidlustas korraga 92 metsateatist, millega oli antud RMK-le luba lageraieks või raadamiseks

riigimetsas Põlva valla ÜP rohevõrgustiku alal kokku 112,39 ha ulatuses. Tallinna

Halduskohus eraldas 21.02.2025 määrusega kaebuse viieks haldusasjaks (3-25-230, 3-25-457,

3-25-465, 3-25-466, 3-25-467).

10. Tallinna Halduskohtu 27.02.2025 määrustega haldusasjades nr 3-25-465 ja nr 3-25-467

on tagastatud MTÜ Roheline Pärnumaa kaebus nende raielubade peale, mis olid

halduskohtusse pöördumise hetkeks realiseeritud (määrused jõustusid edasi kaebamata

15.03.2025). Tallinna Halduskohus lahendas 15.04.2026 otsustega haldusasjades nr 3-25-230,

3-25-457 ja 3-25-466 kaebuse kokku 68 lageraiet (kokku 76,87 ha ulatuses) lubava

metsateatise peale, mis olid antud ajavahemikul 01.10.2024–24.01.2025 (sh haldusasjas nr 3-

25-230 – 24 metsateatist perioodist 07.01.2025–24.01.2025; haldusasjas nr 3-25-457 – 24

metsateatist perioodist 07.11.2024–21.12.2024; haldusasjas nr 3-25-466 – 20 metsateatist

perioodist 01.10.2024–28.10.2024).

11. Täpsem ülevaade otsustega lahendatud vaidluste esemeks olnud metsateatistest on leitav

allolevast tabelist. Järjestus vastab esitatud metsateatiste numbritele ning kollase taustavärviga

on esile tõstetud need 15 raieluba 68-st, mida ei ole antud automatiseeritud menetluses.

Haldusasi nr 3-25-466

Nr

Metsateatis

Katastriüksus

Pindala

Esitatud

Kinnitatud

1. 50001061459

87201:002:0495

0,23

15.09.2024

01.10.2024

6(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

2. 50001061876

87201:001:0441

1,83

17.09.2024

02.10.2024

3. 50001065463

11701:002:0407

0,42

03.10.2024

03.10.2024

4. 50001066246

61903:005:0235

0,52

07.10.2024

07.10.2024

5. 50001066247

61903:005:0235

0,08

07.10.2024

07.10.2024

6. 50001066284

87202:002:0084

0,35

07.10.2024

07.10.2024

7. 50001066285

87202:002:0084

0,34

07.10.2024

07.10.2024

8. 50001066286

87202:002:0948

0,98

07.10.2024

23.10.2024

9. 50001067548

61903:005:0235

0,55

11.10.2024

11.10.2024

10. 50001069492

87202:001:0114

0,58

18.10.2024

18.10.2024

11. 50001069498

11701:004:0345

1,65

18.10.2024

18.10.2024

12. 50001069500

11701:002:0407

4,41

18.10.2024

24.10.2024

13. 50001069501

11701:002:0407

0,36

18.10.2024

18.10.2024

14. 50001069594

87201:002:0457

2,55

18.10.2024

18.10.2024

15. 50001069595

87201:002:0457

1,38

18.10.2024

24.10.2024

16. 50001069596

87201:002:0495

1,64

18.10.2024

18.10.2024

17. 50001069636

11701:004:0349

0,83

18.10.2024

18.10.2024

18. 50001070965

11701:002:0407

1,38

23.10.2024

23.10.2024

19. 50001071780

47301:001:1208

0,76

25.10.2024

25.10.2024

20. 50001072056

38501:004:0235

0,37

28.10.2024

28.10.2024

Kokku:

21,21 ha

Haldusasi nr 3-25-457

Nr

Metsateatis

Katastriüksus

Pindala

Esitatud

Kinnitatud

1. 50001069496

47301:001:1086

0,09

18.10.2024

07.11.2024

2. 50001069497

47301:001:1086

1,04

18.10.2024

07.11.2024

3. 50001076334

47301:002:0160

0,86

12.11.2024

12.11.2024

4. 50001076336

47301:002:0160

0,27

12.11.2024

26.11.2024

5. 50001085770

47301:002:1000

0,88

06.12.2024

06.12.2024

6. 50001086360

38501:003:0829

0,19

09.12.2024

30.12.2024

7. 50001086605

38501:003:0827

0,39

09.12.2024

09.12.2024

8. 50001086606

38501:003:0827

0,52

09.12.2024

09.12.2024

9. 50001086607

38501:003:0827

0,99

09.12.2024

30.12.2024

10. 50001086623

61901:003:0182

0,52

09.12.2024

09.12.2024

11. 50001086624

61901:003:0182

0,12

09.12.2024

09.12.2024

12. 50001086625

61901:003:0182

0,31

09.12.2024

09.12.2024

7(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

13. 50001086852

38501:002:0396

0,78

10.12.2024

10.12.2024

14. 50001086907

38501:003:0829

1,56

10.12.2024

30.12.2024

15. 50001089495

87202:001:0597

2,22

16.12.2024

16.12.2024

16. 50001089663

11701:002:0406

1,57

16.12.2024

16.12.2024

17. 50001089682

11701:002:0408

2,90

16.12.2024

16.12.2024

18. 50001089683

11701:002:0408

1,82

16.12.2024

16.12.2024

19. 50001089688

87201:003:0845

1,19

16.12.2024

16.12.2024

20. 50001089742

47301:001:1086

0,81

16.12.2024

30.12.2024

21. 50001089744

47301:001:1086

1,02

16.12.2024

16.12.2024

22. 50001089745

47301:001:1086

1,94

16.12.2024

16.12.2024

23. 50001089747

47301:001:1086

2,59

16.12.2024

16.12.2024

24. 50001091507

91501:001:0275

1,03

21.12.2024

21.12.2024

Kokku:

25,61 ha

Haldusasi nr 3-25-230

Nr

Metsateatis

Katastriüksus

Pindala

Esitatud

Kinnitatud

1. 50001088110

87202:002:0946

0,99

12.12.2024

07.01.2025

2. 50001088111

87202:002:0946

1,79

12.12.2024

07.01.2025

3. 50001089743

47301:001:1086

0,84

16.12.2024

07.01.2025

4. 50001097355

47301:002:0154

5,21

10.01.2025

10.01.2025

5. 50001098439

38501:003:0748

1,52

13.01.2025

13.01.2025

6. 50001098440

38501:003:0748

0,40

13.01.2025

13.01.2025

7. 50001098441

38501:003:0748

0,44

13.01.2025

13.01.2025

8. 50001098442

38501:003:0749

1,18

13.01.2025

13.01.2025

9. 50001098947

47301:002:0156

1,63

14.01.2025

14.01.2025

10. 50001098948

47301:002:0156

0,90

14.01.2025

14.01.2025

11. 50001098949

47301:002:0156

0,31

14.01.2025

14.01.2025

12. 50001099404

38501:004:1353

1,12

15.01.2025

15.01.2025

13. 50001099405

38501:004:1353

0,51

15.01.2025

15.01.2025

14. 50001099406

38501:004:1353

0,53

15.01.2025

15.01.2025

15. 50001099407

38501:004:1353

0,25

15.01.2025

15.01.2025

16. 50001101732

47301:001:1060

1,36

22.01.2025

22.01.2025

17. 50001101733

47301:001:1068

1,81

22.01.2025

22.01.2025

18. 50001101734

47301:001:1068

1,07

22.01.2025

22.01.2025

19. 50001101739

47301:001:1069

3,34

22.01.2025

22.01.2025

8(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

20. 50001101985

61901:001:1089

0,55

22.01.2025

22.01.2025

21. 50001101986

61901:001:1089

1,28

22.01.2025

22.01.2025

22. 50001101987

61901:001:1089

0,73

22.01.2025

22.01.2025

23. 50001102250

62201:001:0346

0,36

23.01.2025

23.01.2025

24. 50001102694

38501:004:1353

1,93

24.01.2025

24.01.2025

Kokku:

30,05 ha

12. Halduskohus eraldas vaidlusalused metsateatised iseseisvaks menetlemiseks üksnes

selle alusel, millal olid raieload antud. Kaebaja ei ole kohtusse pöördudes samuti

üksikasjalikult välja toonud konkreetsete metsateatistega seotud küsimusi, vaid üldistavalt

viidanud, et need kõik on antud lageraieks või raadamiseks rohevõrgustiku alal ning

raielubadest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud rohevõrgustiku säilimise huvi (sh on

enamik raielube antud automaatsüsteemi kaudu metsateatise esitamisega samal päeval).

Kohtumenetluses ei ole ka vastustaja ega RMK täpsemalt selgitanud, kas vaidlusalustel

raielubadel või mingil osal neist võiks olla mõni kitsam ühine nimetaja peale selle, et need on

antud raieteks rohevõrgustikus paiknevas riigimetsas. Sealhulgas puuduvad viited MS § 43 lg-

s 11 nimetatud riigimetsa majandamise kavale, millest on vaidlusaluste raiete planeerimisel

lähtutud ning mille alusel saaks hinnata kavandatud raiete mõju vähemasti rohevõrgustiku

osaks olevale riigimetsale (vt ka keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa

korraldamise juhend“ § 21 lg 3; Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrus nr 3-22-1220,

p-d 10–13). Konkreetsemad selgitused on KeA ja RMK esitanud üksnes raadamiseks esitatud

kolme metsateatise kohta, kuid need raieload ei ole enam siinse vaidluse esemeks, vaid nende

osas on menetlus lõppenud Tallinna Halduskohtu 27.02.2025 määrusega nr 3-25-467.

13. Haldusasjades nr 3-25-230, nr 3-25-457 ja nr 3-25-466 praeguseks vaidluse alla jäänud

68 raieluba on antud lageraieks 35 erineval katastriüksusel (katastritunnused 11701:002:0406,

11701:002:0407, 11701:002:0408, 11701:004:0345, 11701:004:0349, 38501:002:0396,

38501:003:0748, 38501:003:0749, 38501:003:0827, 38501:003:0829, 38501:004:0235,

38501:004:1353, 47301:001:1060, 47301:001:1068, 47301:001:1069, 47301:001:1086,

47301:001:1208, 47301:002:0154, 47301:002:0156, 47301:002:0160, 47301:002:1000,

61901:001:1089, 61901:003:0182, 61903:005:0235, 62201:001:0346, 87201:001:0441,

87201:002:0457, 87201:002:0495, 87201:003:0845, 87202:001:0114, 87202:001:0597,

87202:002:0084, 87202:002:0946, 87202:002:0948, 91501:001:0275).

9(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

Kõrval toodud kuvatõmmis

on

tehtud

Maa-

ja

Ruumiameti

kaardirakendusest ja kajastab

metsateatiste otsingu tulemusi

koos lisakihiga „Omavalitsus

01.01.2025“. Sellest nähtub,

et vaidlusalused raiealad ei

paikne kõrvuti, vaid üle kogu

Põlva valla territooriumi.

Otsing on tehtud eelviidatud

katastriüksuste numbrite järgi

ja tulemusi piiratud lageraiet

tähistava töö koodiga „LR“.

Edasi on hetkel kehtivast 147

raieloast selekteeritud kaardil

kuvamiseks välja need, mille

üle toimub vaidlus praegustes

haldusasjades. Kuvatõmmisel

ei kajastu haldusasjas nr 3-

25-466

vaidluse

alune

metsateatis nr 50001069498,

sest andmeid selle kohta ei

nähtu nüüdseks enam ka

metsaregistrist.

Samuti tuleb märkida, et üks vaidlusalustest raielubadest ei seondu üldse Põlva vallaga.

Nimelt on haldusasjas nr 3-25-457 vaidlustatud 21.12.2024 kinnitatud metsateatisega nr

50001091507 (kaebuse lisa 23) lubatud teha 1,03 ha ulatuses lageraiet katastriüksusel

91501:001:0275, mis ei asu Põlva vallas, vaid paikneb Tartu maakonnas Kastre vallas.

14. Halduskohus põhjendas 27.02.2025 määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu

tühistamist sellega, et kohtu hinnangul tuleb kaebust pärast vastustaja kohtumenetluses

esitatud selgitusi ja kaalutlusi (KeA 12.02.2025 ja 02.03.2026 menetlusdokumendid) pidada

ilmselgelt perspektiivituks. Iseenesest tuleb halduskohtuga nõustuda, et kaebaja ei ole

kohtumenetluses eraldi põhjendanud, miks tema hinnangul ei oleks vaidlustatud raielubade

realiseerimisel enam piisavalt tagatud Põlva valla rohevõrgustiku säilimine, toimimine,

terviklikkus ja sidusus, vaid kaebuse lähtekohaks on see, et kuna asjassepuutuvates

planeeringutes ei ole rohevõrgustiku toimimise tagamiseks määratud piisavalt täpseid

tingimusi ja kitsendusi, siis ei tohtinud KeA raielubasid anda, ilma et eelnevalt oleks hinnatud

võimalikku negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele ja kaalutud raiepiirangute

vajalikkust (sh kumulatiivselt varasemate raietega ning muude rohevõrgustiku toimimist

mõjutavate tegevustega), kuid raielubadest mingit sellekohast kaalutlemist ei nähtu. Nii

vastustaja kui ka halduskohus on seejuures möönnud, et Põlvamaa maakonnaplaneering

2030+ ja selle teemaplaneering „Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ ega Põlva valla ÜP ei sea raietele piisavalt täpseid piiranguid, mis

tagaksid rohevõrgustiku jätkuva eesmärgipärase funktsioneerimise. Vastustaja on samas

rõhutanud, et ta hindaski vaidlusaluste raiete kinnitamisel mõju Põlva valla ÜP-s määratud

rohevõrgustiku alale, nagu seda on nõutud Riigikohtu 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979.

10(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

15. Ringkonnakohus ei nõustu etteheitega, et ka olukorras, kus vastustaja antud haldusaktid

ei sisalda mingeid põhjendusi seoses kavandatavate raiete võimaliku mõjuga rohevõrgustiku

toimimisele, eeldaks kaebuse rahuldamine, et kaebaja esitab usutavalt põhistatud kahtluse, et

kavandatava raietegevuse tagajärjel ei ole rohevõrgustiku toimimine enam tagatud. Vastustaja

viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2024 otsus nr 3-21-1852 (p 19), mis kordab sisuliselt

Riigikohtu 20.03.2024 otsuse nr 3-20-1329 (p 39) seisukohti, ei ole asjassepuutuv, sest siinsel

juhul ei ole küsimuse all, kas mõju oleks üldse vajalik hinnata, vaid planeeringute

puudulikkuse tõttu oli mõju hindamine vastustajale kohustuslik. Kaebaja ei ole väitnud (ja ei

pidanud HKMS § 59 lg 1 alusel järelikult ka tõendama), et rohevõrgustiku toimimine ei ole

kindlasti tagatud, vaid on rõhutanud vaidlustatud raielubade õigusvastasust põhjusel, et

vastustaja ei ole hinnanud raiete mõju rohevõrgustiku toimimisele. Seega piisaks kaebuse

rahuldamiseks sellest, kui kohus tuvastab, et vastustaja ei ole tegelikult raielubade

realiseerimise mõju rohevõrgustikule üldse kaalunud või on seda teinud ilmselt ebapiisavalt

(nt ei ole selgitanud välja kõiki kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid).

16. Kaebuse põhjendatust tuleb lõplikult hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus (s.o kui

kaebaja peaks esitama halduskohtu 15.04.2026 otsuste peale apellatsioonkaebused), kuid

siiski ei saa nõustuda halduskohtu järeldusega, et kaebusel puuduvad igasugused

eduväljavaated, sest vastustaja kohtumenetluses välja toodud asjaolud ja kaalutlused olid

vaidlusaluste raielubade andmisel olemas ning need on asjakohased ja piisavad, et välistada

kahtlus rohevõrgustiku toimimise takistamisest. Kaebaja on 30.04.2026 määruskaebustes

täpsemalt põhjendanud, miks ei saanud vaidlusaluste raielubade andmine tema hinnangul olla

piisavalt kaalutletud isegi juhul, kui vastustaja lähtus tõepoolest kohtumenetluses esitatud

andmetest. Kaebaja etteheiteid tuleb täpsemalt hinnata asja sisulisel läbivaatamisel, kuid

ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on mitmed neist selgelt asjakohased. Kui rohevõrgustik

peaks muu hulgas tagama eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimise (vt PlanS § 6 p 17),

siis on rohevõrgustikule avalduva mõju hindamise seisukohalt ilmselgelt oluline välja

selgitada, milline on rohevõrgustikku hõlmatud alade n-ö koosseis. Seni ei ole selle kohta

mingeid täpsemaid andmeid esitatud, vaid vastustaja kogu kaalumine näib olevat seisnenud

kavandatavate lageraiete (või pigem laiemalt iga-aastaste lageraiete) pindalalises võrdlemises

Põlva valla rohevõrgustiku kogupindalaga (või äärmisel juhul rohevõrgustiku elementide

pindalaga). Vastustaja on viidanud, et uuenemata raielankide osakaal rohevõrgustikuga

hõlmatud metsamaal ei tohiks ühe üldplaneeringu piires ületada 14% rohevõrgustiku

elemendi metsamaa pindalast (vt ka KeA 02.03.2026 esitatud seisukoha lisa „Rohevõrgustiku

planeerimise miinimumnõuded ja kasutustingimused“, p 2.8), kuid pole teada, milliste

andmete alusel on seda praegusel juhul hinnatud või kontrollitud.

17. Iseenesest on võimalik, et rohevõrgustiku toimimise säilimist on võimalik järeldada mh

iga-aastasest raiemahust, kuid see eeldaks piisavalt põhjalike alusandmete olemasolu, millele

ei ole praegu viidatud (vrd Riigikohtu 05.05.2026 otsus nr 3-22-348, p 15). Kuigi raiesmikud

ja noorendikud on jätkuvalt osaks rohevõrgustikust, on samas täiesti ilmne, et rohevõrgustiku

eesmärgipärane toimimine eeldab mh vanemate metsaalade säilimist. Riigikohus on

28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 (p 24) rõhutanud, et rohevõrgustiku toimimist ei taga täiel

määral üldised tingimused raietele, mistõttu ei piisa raiete lubamiseks ainult sellest, et

kavandatud lageraied on kooskõla MS-s sätestatud üldiste piirangutega (MS §-d 29, 33).

Eeltoodud lahendi seisukohti on viimati korratud Riigikohtu 05.05.2026 otsuses nr 3-22-348

(p-d 10–10.8). Ringkonnakohtu hinnangul oleks varasematele kogemustele tuginedes

põhimõtteliselt võimalik kaalumisel võtta arvesse ka asjaolu, et kõiki raielubasid ilmselt täies

mahus ei realiseerita, kuid sellist eeldust ei saa rajada oletusele ja vastav väide ei saa jääda

abstraktseks (sh tuleks hinnata, mis põhjustel võivad raieload olla varasematel aastatel jäänud

11(12)

3-25-230, 3-25-457, 3-25-466

realiseerimata ning kui tõenäoline oleks selle kordumine, arvestades nt raielubade kehtivusaja

pikendamist alates 01.07.2024 – vt MS § 41 lg 13).

18. Lisaks eeltoodule vajaks apellatsioonkaebuste võimaliku esitamise korral hindamist see,

kas ja mil määral on raielubade õiguspärasuse kontrollimisel võimalik võtta arvesse vastustaja

kohtumenetluses esitatud põhjendusi. Seejuures tuleb eraldi silmas pidada, et kuigi kaebuses

on sisuliselt vaidlustatud RMK-le ca nelja kuu vältel Põlva valla rohevõrgustiku alal

lageraiete tegemiseks antud raielubasid, ei ole tegemist ühe haldusaktiga, vaid kolmes

haldusasjas kokku on vaidlustatud 68 eraldiseisvat haldusakti, mille põhjendamise nõuded ei

pruugi olla identsed. Samuti tuleb hinnata, kas isegi juhul, kui KeA 17.04.2025 kuupäevaga

juhendmaterjali võidi tegelikult arvestada nt 2025. a jaanuari metsateatiste kontrollimisel,

saab tõenäoliseks pidada, et sama dokument oli aluseks juba 2024. a oktoobri metsateatiste

kinnitamisel. Halduskohus on menetlenud haldusasju nr 3-25-230, nr 3-25-457 ja nr 3-25-466

küll eraldi, kuid arvestades, et kõik menetlusdokumendid ja lahendid on olnud sisuliselt

identsed ja vaidlustatud raielubade eristamine oli üksnes formaalne, tuleb

apellatsioonkaebuste esitamise korral need haldusasjad HKMS § 48 lg 1 alusel taas liita ühte

menetlusse.

19. Kokkuvõttes ei saa MTÜ Roheline Pärnumaa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks

ning halduskohtul ei olnud põhjust kohaldatud esialgset õiguskaitset HKMS § 253 lg 1 alusel

tühistada. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et kaebajal on jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus.

Raielubade kehtivuse taastumisel puuduksid RMK-l takistused nende realiseerimiseks. Samas

tooks lageraie aastakümneteks kaasa teistsugused keskkonnatingimused kui raieküps mets

ning senise põhjal puudub veendumus, et rohevõrgustiku toimimine oleks raielubade

realiseerimise korral ilmselgelt tagatud. Ringkonnakohus möönab küll, et

apellatsioonimenetluse eeldatavat kestust arvestades ei oleks tõenäoline, et asjas tehtav

kohtuotsus võiks jõustuda enne raielubade kehtivuse lõppemist. See ei tingi siiski esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmist, sest RMK ei ole kohtumenetluses esitanud mingeid

andmeid, et mõne vaidlusaluse raieloa realiseerimiseks esineks mingil põhjusel väga tungiv

avalik huvi. Kaebaja on õigesti märkinud, et kui kaebus peaks jääma rahuldamata, on RMK-l

võimalik taotleda uued raieload.

20. Eelneva põhjal tuleb MTÜ Roheline Pärnumaa määruskaebused rahuldada ning

Tallinna Halduskohtu 15.04.2026 määrused tühistada. Määruste tühistamise tagajärjel taastub

Tallinna Halduskohtu 27.02.2025 määrustega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Seega on

vaidlusaluste raielubade kehtivus peatatud kuni haldusasjade nr 3-25-230, 3-25-457 ja 3-25-

466 menetluste lõpuni.

21. Kuna määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid

tundlikke andmeid, siis tuleb määrus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 4

alusel avaldada tervikuna.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)