1-26-3288/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-26-3288

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2026, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-3288 (25233001045)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Aleksa Malkova

Tõlk

Aleksander Minin

Kriminaalasi

Y.Z

süüdistuses

KarS § 121 lg 1 järgi,

kokkuleppemenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin,

asenduskorras abiprokurör Alina Paadik

Süüdistatav

Y.Z

isikukood XXX; elukoht XXX ; Venemaa Föderatsiooni

kodakondsus; XXX; emakeel – vene keel; õpib XXX

Kriminaalkorras karistamata

Tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

Aleksei Forstiman

Seaduslik esindaja

V.T

Kohtuistungi toimumise aeg

07.05.2026

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249 ja §-dest 306, 308, 310, 311

ja 313 maakohus otsustas:

Tunnistada Y.Z süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel

allutada Y.Z käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks.

Käitumiskontrolli ajal on Y.Z kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 8

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust. Y.Z on kohustatud:

1)

elama alaealises elukohas aadressil XXX ;

1-26-3288

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmine

kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Y.Z käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla Viru

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Menetluskulud:

KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele Y.Z-ile KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi

kohaldamisel sundraha ei määrata.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 vabastada Y.Z menetluskulude tasumisest, jättes kaitsjatasu

kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 425, 32 eurot ning kaitsjatasu

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas

1. Alaealist Y.Z-i süüdistatakse selles, et ta 21.12.2025 kella 00.01 paiku XXX juures,

olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, kehaliselt väärkohtles koos alaealise D K ja A.B-d. Nimelt

Y.Z ja D K lõid A.B-d mitmel korral rusikatega näo piirkonda, tekitades sellise tegevusega

kannatanule A.B-le füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoomid näo piirkonnas, vigastus

huule piirkonnas.

Seega Y.Z-ile on esitatud süüdistus selles, et ta pani toime teisele inimesele füüsilist valu

ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava

Y.Z,

tema kaitsja Aleksei Forstimani ja Viru

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel ja seadusliku esindaja V.T

juuresolekul 06.05.2026 sõlmitud kokkuleppega palub prokurör kohtul Tunnistada Y.Z süüdi

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 lg 1 p 6 ja § 87 lg 4

alusel allutada Y.Z käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule 1 aastaks.

Käitumiskontrolli ajal on Y.Z kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 8

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust. Y.Z on kohustatud: 1)

elama kohtu poolt määratud

elukohas XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

1-26-3288

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema

kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel algab

kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmine kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata Y.Z käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja

poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Pooled leppisid kokku ka selles, et KrMS

§ 180 lg 3 alusel vabastada Y.Z täielikult menetluskulude tasumisest, st jätta kaitsjatasu

kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 425.32 eurot ning kaitsjatasu

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele Y.Z-

ile KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

3. Kohtuistungil Y.Z avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis

vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel

avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus mõjutusvahendina tema käitumiskontrollile

allutamisega ja sotsiaalprogrammis osalemisega ning sellega, et kriminaalmenetluse kulusid

talt välja ei mõisteta. Ta jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka süüdistatava

seaduslik esindaja oli nõus sõlmitud kokkuleppega.

4. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega

kokkuleppe kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab, et tõendatud on

süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning tema poolt toime

pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega kuulub Y.Z süüdimõistmisele KarS § 121 lg

1 järgi. Kohus nõustub menetluskulude osas kokkulepituga. Kohtumenetluse pooled jäid

kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult kokkuleppe kohtuotsusega

kinnitamist.

6. KrMS § 308 näeb ette, et kui kohus jõuab kriminaalasja arutamise tulemusena

järeldusele, et alaealisena või karistusseadustiku § 87 lõikes 7 sätestatud tingimustel alla

kahekümne ühe aastasena teo toimepannud isikut saab mõjutada ilma teda karistamata,

kohaldab kohus karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 lg 1 näeb

ette, et kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud

isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või

oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina

muuhulgas allutamist käitumiskontrollile vastavalt KarS §- s 75 sätestatule (p 6). Arvestades

toimikus olevaid tõendeid ja kohtuistungil kuuldut, on kohus veendunud, et kokkuleppes

valitud mõjutusvahendid on süüdistatavale sobivad ning karistust mõista ei ole vaja.

7. Kuigi KrMS §-st 245 ei nähtu otseselt, et seadusandja oleks mõelnud kokkuleppe

sõlmimisele alaealise mõjutusvahendi osas, ei keela seadus selles osas kokkuleppe sõlmimist,

kui alaealise mõjutusvahendi kohaldamine karistuse asemel on õigem. KrMS § 245 lg 1 p 9

näeb küll ette, et kokkuleppes märgitakse karistus, aga samuti näevad sama lõike p-d 6 ja 10

näiteks ette, et kokkuleppes märgitakse ka tõkend ja konfiskeerimisele kuuluv vara. Ometi on

selge, et kui tõkendit ega konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole, siis pole selles osas ka

midagi positiivset kokkuleppesse märkida ja see pole põhjus, et kokkulepet seadusevastaseks

lugeda. Käesoleval juhul veendus kohus, et karistuse mõistmise vajadus Y.Z-ile tõepoolest

puudub, sest süüdistatavat pole varasemalt karistatud kriminaalkorras, ta tunnistas enda süüd

ja seega kohtuotsuse kokkuleppemenetluses saab teha ilma karistuseta. KrMS § 248 lg 1 p 5

1-26-3288

näeb ette, et kokkuleppega nõustudes teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja

talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Kohus jääb siinkohal sama tõlgenduse

juurde ja leiab, et kui kokkuleppes on leitud, et esinevad seadusest tulenevad alused jätta

karistus kohaldamata, siis saab kohtu seisukoht kokkuleppekohase karistuse küsimuses

väljenduda selles, et ta nõustub karistuse kohaldamata jätmisega ja kohaldab alaealisele

kokkulepitud mõjutusvahendit. Ka KrMS §-st 249 nähtub, et kokkuleppemenetluse kese on

mujal kui sanktsiooni õiguslikus iseloomus, sest nimetatud säte näeb ette, et

kokkuleppemenetluse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märgitakse, millises süüdistuses

kohus süüdistatava süüdi mõistab ning kokkuleppe sisu. Seda saab kohus käesolevas asjas ka

igati korrektselt teha.

8. Kohtu hinnangul on antud juhul kokkuleppemenetluse kohaldamine alaealise

süüdistatava huvides ning soodustab mitte vaid võimalikult kiiret mõjutusvahendite

kohaldamist, aga ka alaealise süüdistatava vastutustunde kasvu ning vajadust kriitiliselt

analüüsida enda käitumisakte.

9. Kohus vestles kohtuistungil süüdistatavaga, veendumaks, kas ta saab aru, millise

vastutuse ta võtab ja mille eest see tagajärg saabub. Kohtuistungil osalesid ka alaealise

süüdistatava seaduslik esindaja ja kaitsja ning süüdistatava õiguste tagamise seisukohalt ei

tekkinud mingisuguseid puudujääke. Kokkuvõttes leiab kohus, et otsuse tegemine karistuse ja

mõjutusvahendi küsimuses vastavalt süüdistatava, kaitsja prokuröri kokkuleppele ei ole

vastuolus kokkuleppemenetluse reeglitega, vaid vastupidi – see on alaealise süüdistatava

huvides. Süüdistatav on aru saanud, et tema poolt toime pandud kuriteole igasugused

õigustused puuduvad ning sotsiaalprogrammis osalemine aitab vähendada riski, et tulevikus

võib alaealine midagi samalaadset toime panna.

10. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskuludega toimimise osas. Kohus

leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.

/allkirjastatud digitaalselt/