1-26-828/34 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-828

Kohtukoosseis

Eesistuja Markus Kärner, liikmed Inna Ombler ja

Andres Parmas

Kriminaalasi

Aleksandr Žvirko süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 200 lg 1 – § 25 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. aprilli 2026. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Aleksandr Žvirko, apellatsioon

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Aleksandr Žvirko apellatsioon Harju Maakohtu 1. aprilli 2026. a otsusele läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi

vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui

ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma

määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta

määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 1. aprillil 2026 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas

Aleksandr Žvirko süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ning mõistis

talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks on A. Žvirko

vahistamise algusaeg, s.o 28. oktoober 2025. Lisaks lahendas kohus otsusega

menetluskulude küsimuse.

2. Kohtuotsuse tõlke sai A. Žvirko kätte 16. aprillil 2026. Seega oli KrMS § 319 lg-s 2

sätestatud 15-päevase apellatsiooni esitamise viimane päev 4. mai 2026. Nimetatud tähtaja

1-26-828

jooksul laekus Tallinna Ringkonnakohtusse kaks A. Žvirko apellatsiooni. Neist esimeses

vaidlustab A. Žvirko talle mõistetud karistust, viidates seejuures, et kokkuleppe sõlmimine

ei olnud vabatahtlik. Teises apellatsioonis vaidlustab A. Žvirko temalt välja mõistetud

menetluskulusid, argumendil, et ta pole majanduslikult võimeline neid tasuma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus jätab A. Žvirko apellatsiooni läbi vaatamata, sest see on ilmselgelt

põhjendamatu.

4. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses

tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse

regulatsiooni (9. peatüki 2. jao sätete) või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Samuti saab süüdistatav apellatsiooni

esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus,

mida seadus selle eest ette ei näe.

5. Süüdistatavale mõistetav karistuse liik ja määr ning temalt välja mõistetavad

menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p-de 9 ja 12 järgi kokkuleppe esemesse. See

tähendab, et tegemist on asjaoludega, milles pooled peavad kokkuleppe sõlmimisel kokku

leppima. Kohus mõistis A. Žvirkole täpselt sellise karistuse ning mõistis temalt välja

menetluskulud täpselt sel moel nagu kokkuleppes kokku lepiti ning kohtuistungil avaldati.

Sealjuures selgitas kohus kohtuistungil välja, kas süüdistatav mõistab kokkuleppe

asjaolusid. Kohtuistungil jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Ka ei väida apellant ning seda

ei nähtu ka maakohtu otsusest, et süüdistatavale oleks mõistetud karistus, mida seadus ette

ei näe. Üldjuhul tingiks need asjaolud apellatsiooni läbi vaatamata jätmise

apellatsiooniõiguse puudumise tõttu KrMS § 318 lg 4 ja § 326 lg 2 p 3 järgi. Oma teises

apellatsioonis märgib A. Žvirko aga sedagi, et

teda survestati lubamatult

kokkuleppemenetlusega nõustuma. Kui see nii oli, oleks tegemist kokkuleppemenetlust

reguleerivate normide (KrMS-i 9. peatüki 2. jao sätteid) rikkumisega. Selles osas on A.

Žvirkol apellatsiooniõigus.

6. Apellatsiooniõigusest hoolimata leiab ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis

eelmenetluses üksmeelselt, et A. Žvirko apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta

ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.

7. Apellatsiooni taotlused piirduvad taotlusega maakohtu otsus tühistada ja kergendada A.

Žvirkole mõistetud karistust. Apellatsioonis ei ole taotletud ühegi tõendi uurimist

ringkonnakohtus. Apellatsioonis pole ka selgitatud, kes ja mil moel survestas A. Žvirkot

kokkulepet sõlmima. Seega apellatsiooni üldsõnalist etteheidet tõendada ei saa. KrMS §

321 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt tuli A. Žvirkol märkida apellatsioonis ära kõik taotlused ja

tõendid, mida on vaja ringkonnakohtus uurida. Järelikult eeldab apellant, et maakohtu

otsuse tühistamise ja tema karistuse kergendamise võiksid tingida apellatsiooni enda

väited. Ringkonnakohtule on eelmenetluses selge, et pelgalt nendest apellatsiooni

rahuldamiseks ei piisa. Vähimaidki viiteid kokkuleppemenetluse reeglite rikkumisele asjas

ei esine.

8. Harju Maakohtu 31. märtsi 2026 istungiprotokolli kohaselt küsitles kohus A. Žvirkot, sh

kas ta on nõus kokkuleppemenetlusele üle minema, selgitas talle tema õigusi ja kohustusi

kokkuleppemenetluses. Lisaks küsitles maakohus A. Žvirkot kokkuleppe sõlmimise

2(3)

1-26-828

asjaolude kohta. Kohus küsis sõnaselgelt, kas A. Žvirko sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult

ning kas ta soovib selle sõlmimise asjaolude kohta anda selgitusi. Samuti küsis kohus A.

Žvirkolt, kas ta jääb kokkuleppe juurde. Apellant kinnitas maakohtule, et talle on õigused

ja kohustused, samuti kokkulepe arusaadavad ja ta nõustub sellega ning ta sõlmis

kokkuleppe vabatahtlikult. Juhul, kui A. Žvirko tegelikkuses polnuks

kokkuleppemenetlusega nõus, olid tal küllaldased võimalused selle väljendamiseks.

Arvestades kokkuleppele antud allkirja ja maakohtu istungil avaldatut, oli süüdistatav

seega nõus enda süüdi tunnistamise ja karistamisega 2 aasta ja 8 kuu vangistusega, samuti

temalt menetluskulude väljamõistmisega. Neil põhjustel on kolmeliikmeline koosseis

üksmeelsel seisukohal, A. Žvirko apellatsioon jääb läbi vaatamata, sest see on ilmselgelt

põhjendamatu.

9. Menetluskuludega seonduvalt märgib kolleegium täiendavalt, et kui aasta lõpuks selgub,

et kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole A. Žvirko olnud suuteline menetluskulusid täies

mahus tasuma, on tal võimalik taotleda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist või

ajatamist KrMS §-de 423 ja 424 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)