2-26-5294/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. mai 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-5294

Tsiviilasi

XX hagi YY ja Q vastu solidaarselt võlgnevuse 5975 euro ja

viivise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (registrikood xxxxx)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari

(KÄHARI Advokaadibüroo, e-post viljar@kahari.ee)

Kostjad: YY (registrikood xxxxx)

Q (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hagihind

8952,55 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata XX hagi Q vastu.

2. Rahuldada XX hagi YY vastu.

3. Välja mõista YY-lt XX kasuks võlgnevus 5975 eurot ja viivis 1160,15 eurot.

4. Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis 0,1% päevas 4979,17 eurolt alates 08.03.2026 kuni

põhinõude täitmiseni.

5. Jätta hageja menetluskulud kostja, YY, kanda.

6. Jätta kostja Q menetluskulud hageja, XX, kanda.

7. Määrata kindlaks hageja, XX, menetluskulud. Välja mõista YY-lt menetluskulu summas

700 eurot XX kasuks.

8. Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (700 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

9. Määrata, et kostjal Q menetluskulud kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

10. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. XX esitas kohtule hagi YY ja Q vastu solidaarselt võlgnevuse 5975 euro ja viivise

saamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja koos turustaja Smarten Logistics AS-iga, YY-ga

(kostja 1) ning Qga (käendaja) 12.09.2023 allahindluse kohaldamise lepingu. Leping

jõustus allkirjastamisel ja oli sõlmitud tähtajaga kuni 12.06.2028. Hageja ütles lepingu

ennetähtaegselt üles ostukohustuse rikkumise tõttu 10.07.2025. Hageja nõudis

ülesütlemiskirjas võla tasumist hiljemalt 17.07.2025.

2.1.

Lepingu rikkumine seisneb selles, et kostja 1 ei täitnud lepingus sätestatud

ostukohustust ning seetõttu jäi osa hageja poolt ettemaksuna makstud allahindlusest

kasutamata. Lepingu punktist 5.1 tuleneb, et juhul kui kostja 1 rikub lepingust

tulenevaid kohustusi või leping lõpetatakse ennetähtaegselt, on hagejal õigus nõuda

tagasi ettemaksuna makstud allahindluse kasutamata osa. Hageja arvestuse kohaselt on

kostja 1 poolt tegelikult täidetud kohustuste maht minimaalne ning ettemakstud

allahindlusest jäi kasutamata 4979,17 eurot käibemaksuta, mis koos 20%

käibemaksuga moodustab 5975,00 eurot. Nimetatud summa kujutab endast

ettemaksuna makstud allahindluse kasutamata osa, mille tagastamist hageja hagis

nõuab.

2.2.

Hageja saatis kostjale 1 ja käendajale 10.07.2025 ülesütlemiskirja nr 2_25, milles

teavitas kostjat 1 lepingu ülesütlemisest ostukohustuse täitmata jätmise tõttu (lepingu

punktid 2.3 ja 5.1) ning esitas nõude tasuda võlg summas 4979,17 eurot käibemaksuta

(5975,00 eurot koos 20% käibemaksuga) hiljemalt 17.07.2025. Kostja 1 ega käendaja

ei esitanud pärast ülesütlemiskirja saamist vastuväiteid lepingu ülesütlemisele ega

vaidlustanud võlanõuet.

2.3.

Viivist arvutatakse põhivõlalt summas 4979,17 eurot määras 0,1% päevas, mis teeb

päevaseks viiviseks 4,97917 eurot (ümardatult 4,98 eurot päevas). Ajavahemiku

18.07.2025–07.03.2026 (233 päeva) eest on viivis kokku 1160,15 eurot. Alates

08.03.2026 arvutatakse viivist edasi samas määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

2 (7)

2.4.

Käendaja käendas lepingu punkt 5.2 alusel isiklikult, et punktis 5.1 nimetatud

vastutuse tekkimisel täidetakse lepingus sätestatud kohustused, ning võttis vastutuse

nagu kostja 1 ise. Hagejal on lepingu punkti 5.2 alusel õigus nõuda kohustuste täitmist

kostjalt 1 ja käendajalt ühiselt ja solidaarselt.

3. Kohus on 15.04.2026 e-kirjaga palunud hagejal täpsustada kas viimane jääb kostja 2

vastu esitatud nõude juurde või on pooled leppinud kuskil kokku käendaja vastutuse

rahalises maksimumsummas (sellisel juhul tuleb vastav tõenda kohtule esitada) (dtl 37).

3.1.

Hageja on 27.04.2026 avaldanud, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et nõue kostja 2 vastu solidaarselt kostja 1-ga ei

kuulu rahuldamisele, rõhutab hageja, et see ei mõjuta hageja nõuet kostja 1 vastu ning

palub mõista hagiavalduses esitatud summad välja kostjalt 1 (dtl 39-43).

4. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale YY kätte kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 20.03.2026 ja kostjale Qle kätte postkasti jätmisega

24.03.2026 kooskõlas TsMS § 326 lg 1.

5. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

6. Kuna kostjad hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses

esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.

7. Kohus leiab, et hageja nõue kostja YY vastu on hagiavalduses märgitud asjaoludel

õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

7.1.

XX sõlmis koos turustaja Smarten Logistics AS-iga, YY-ga ning Qga 12.09.2023

allahindluse kohaldamise lepingu tähtajaga kuni 12.06.2028. Hageja ütles lepingu

ennetähtaegselt üles ostukohustuse rikkumise tõttu 10.07.2025. Hageja nõudis

ülesütlemiskirjas võla tasumist hiljemalt 17.07.2025. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt

lepingus või seaduses sätestatule.

7.2.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1

ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt poolte vahel

sõlmitud lepingule viivise (leppetrahvi) summas 0,1%. Hageja arvestab sissenõutavaks

muutunud viivist tasumata põhiosalt 5975 eurolt alates 18.07.2025 kuni 07.03.2026

summas 1160,15 eurot.

7.3.

Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

3 (7)

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

8. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

8.1.

Kohus leiab, et hagiavaldus Q vastu õiguslikult põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei

kuulu.

8.2.

Kohus lähtub asja lahendamisel TsMS § 407 lg 1 alusel Q poolt omaksvõetuks loetud

järgmistest asjaoludest:

8.2.1.

Hageja sõlmis koos turustaja Smarten Logistics AS-iga, YY-ga (kostja 1) ning Qga

(käendaja või kostja 2) 12.09.2023 allahindluse kohaldamise lepingu (leping).

Leping jõustus allkirjastamisel ja oli sõlmitud tähtajaga kuni 12.06.2028.

8.2.2.

Lepingu punkt 4.1 kohaselt tasus hageja kostjale 1 ettemaksuna allahindlust summas

5000 eurot käibemaksuta, s.o 6000 eurot koos 20% käibemaksuga. Lepingu punkt

5.1 näeb ette, et kui kostja 1 rikub lepingut või leping lõpetatakse ennetähtaegselt, on

hagejal õigus nõuda ettemaksuna makstud allahindluse kasutamata osa tagasi.

8.2.3.

Lepingu punkt 2.3 kohaselt kohustus kostja 1 ostma turustajalt vähemalt 30 000 liitrit

hageja turustatavaid tooteid aastas ja vähemalt 500 liitrit kuus kogu lepingu

kehtivusajal. Ostukohustuse täitmist jälgiti hageja poolt kostjale 1 väljastatud

igakuiste krediidiarvete ja arvestuste alusel, milles kajastati tegelikult ostetud

kogused (lepingu punkt 4.2.1). Kostja 1 ei ole neid krediidiarveid ega arvestust

kunagi vaidlustanud.

8.2.4.

Kostja 1 ei täitnud lepingus sätestatud ostukohustust ning seetõttu jäi osa hageja

poolt ettemaksuna makstud allahindlusest kasutamata. Kostjale 1 ettemakstud

allahindlusest jäi kasutamata 4979,17 eurot käibemaksuta, mis koos 20%

käibemaksuga moodustab 5975,00 eurot.

8.2.5.

Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles ostukohustuse rikkumise tõttu 10.07.2025

ülesütlemiskirjaga nr 2_25. Kostja 1 ega käendaja ei esitanud pärast ülesütlemiskirja

saamist vastuväiteid lepingu ülesütlemisele ega vaidlustanud võlanõuet.

8.2.6.

Lepingu punkt 5.2 sätestas, et käendaja (s.o. kostja 2) garanteerib isiklikult, et

lepingu punktis 5.1 osutatud vastutuse tekkimise korral täidetakse lepingu punktis

5.1 osutatud sätteid, ning võtab sel juhul vastutuse nagu kostja 1 ise. Hagejal on

õigus nõuda kohustuste täitmist kostjalt 1 ja kostjalt 2 ühiselt ja solidaarselt (dtl 13-

14).

8.2.7.

Kostja 1 ega käendaja ei ole võlgnevust tasunud, seega on kostja 1 rikkunud

lepingust tulenevat rahalist kohustust.

8.2.8.

Kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige ja 50% osakapitalist osanik.

8.2.9.

Pooled ei ole kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

4 (7)

8.3.

Õigussuhte kvalifitseerimine on kohtu ülesanne tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438

lg-st 1 ning seda sõltumata poolte väidetest (vt nt RK 2-20-10384/125, p 12). Kohus

peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt RK nr 3-2-1-106-13, p

24).

8.4.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS §

143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on

füüsiline isik. Hageja tugineb nõudes kostja 2 vastu viimasega sõlmitud

käenduslepingule. Kostja 2 on füüsiline isik ja vastavalt VÕS § 143 lg-1 1 on temaga

sõlmitud tarbijakäendusleping. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping

tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

Kohtule esitatud lepingust ei tulene, et kokku oleks lepitud käendaja vastutuse

rahalises maksimumsummas. Hageja on kinnitanud, et lepingu punkt 5.2 ei sisalda

sõnaselget arvulist käenduse maksimumsummat (dtl 39, p 2).

Kohus leiab, et seega on VÕS § 143 lg 2 tulenevalt kostjaga sõlmitud käendusleping

tühine. Kuna käendusleping on tühine, ei vastuta kostja 2 solidaarselt kostjaga 1

viimase rahaliste kohustuste täitmise eest.

8.5.

Hageja on viidanud Riigikohtu 04.03.2026 otsusele tsiviilasjas nr 2-23-10924 (p 14),

milles on selgitatud, et pelgalt asjaolu, et käendus kvalifitseerub VÕS § 143 lg 1

tähenduses tarbijakäenduslepinguks, ei anna iseenesest alust käsitada käendajat

tarbijana VÕS § 1 lg 5 mõttes ega võimalda tal tugineda VÕS § 143 lg 2 kaitsele.

Kohus leiab, et hageja viidatud Riigikohtu lahend ei ole käesoleval juhul asjakohane.

Selle lahendi p-s 14 käsitles Riigikohus füüsilisest isikust käendaja vastuväidet

käenduslepingule seoses selle heade kommete vastasusega tulenevalt vastutuse

maksimumsummade suuruse tõttu. Seega on Riigikohtu seisukohad antud teistsugusele

olukorrale ning selles ei öeldud, et VÕS § 143 lg-t 2 peaks hakkama sisustama VÕS §

1 lg 5 kaudu.

Alates 05.04.2011 kehtiva VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping selline

käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seaduse 743 SE seletuskirja kohaselt oli senises praktikas tekkinud palju

piiritlemisprobleeme nt juriidilise isiku juhatuse liikmete antud käendustega. Sellest

tulenevalt oli VÕS § 143 lg 1 muutmise eesmärk parandada kõigi füüsilisest isikust

käendajate olukorda, nähes ette, et neid kõiki loetakse käenduse mõttes tarbijaks ja

käendust tarbijakäenduseks. Seega on tarbijakäenduslepingu definitsioon alates

05.04.2011 lihtsustunud – tarbijakäenduslepinguks loetakse igat käenduslepingut, kus

käendajaks on füüsiline isik, olenemata sellest, kas tehing on seotud isiku majandus-

või kutsetegevusega (vt ka RKTKo 10.10.2018, 2-16-8219/39, p 14.1 ja RKTKo

01.02.2012, 3-2-1-148-11, p 14). Tarbijakäenduslepingu mõiste on seega autonoomne

mõiste, mille defineerib VÕS § 143 lg 1 ja hageja viide VÕS § 1 lg-le 5, mis sätestab

tarbija mõiste, ei ole asjakohane. (Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2025 kohtuotsuses

tsiviilasjas nr 2-22-19469, punkt 10).

5 (7)

8.6.

Seega on kohus seisukohal, et VÕS § 143 lg 2 tulenevalt on kostja Qga sõlmitud

käendusleping tühine, kuivõrd ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas. Nimetatud normi sõnastus on selge ja tagajärg üheselt sätestatud.

TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

8.7.

Hageja alternatiivsed seisukohad ei ole samuti kohtu hinnangul põhjendatud.

Käenduse maksimumsumma ei tulene ka lepingu muudest sätetest. Lepingu p-s 4.1 ei

ole sätestatud konkreetset summat, vaid seal on erinevad summad sõltuvalt ostetud

mahtudest, ja allahindlus ehk nö käendatavad summad muutuvad tulenevalt müüdud

mahtudest (vt p 4.2). Tegemist ei ole piisavalt selge sättega, millest saaks

tõlgendamise teel tuletada käenduse maksimumsumma VÕS § 143 lg 2 mõistes.

Kohus leiab, et lepingut ei saa tõlgendada selliselt, et käenduslepingu asemel soovisid

pooled sõlmida kostja 2 poolt kostja 1 kohustusega ühinemise kokkuleppe. Lepingu

regulatsioon käsitleb kostjat 2 ühemõtteliselt käendaja rollis.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

9.1.

Kuna hagiavaldus kostja 1 suhtes rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja

1 kanda.

9.2.

Kuna hagiavaldus kostja 1 suhtes jäetakse rahuldamata, tuleb kostja 1 menetluskulud

jätta hageja kanda.

10. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

11. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kõik

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud.

12. Kohus on 12.03.2026 kohtumääruse punktis 6 palunud menetlusosalistel esitada kohtule

15 päeva jooksul menetluskulude nimekiri (TsMS § 174 lg 1) (dtl 35). Hageja esindaja

on nimetatud kohtumääruse saanud kätte 16.03.2026 KÄPO-s, kuid menetluskulude

nimekirja kuni käesoleva ajani esitatud ei ole. Seega lähtub kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1 teises lauses sätestatust.

13. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja YY poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 700 eurot.

14. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

15. Kostja 2 ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu tal asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

6 (7)

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

7 (7)