3-25-3290/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3290

Haldusasi

E.J-i kaebus Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsuse nr

TVH/25/025318 ja 08.09.2025 vaideotsuse nr VO/25/2027

tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja E.J

Vastustaja Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Külliki

Heinmäe ja Ita Kukk

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.04.2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus ekspertiisi määramiseks rahuldamata.

2. Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsus nr TVH/25/025318 ja

08.09.2025 vaideotsus nr VO/25/2027 ning kohustada Eesti Töötukassat uuesti

lahendama kaebaja töövõime hindamise tuvastamise taotlus.

3. Mõista Eesti Töötukassalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabi kulud summas

171 eurot ja 12 senti. Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi

kanda.

4. Avaldatavas kohtulahendis asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.06.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

3-25-3290

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.J esitas 15.07.2025 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsusega nr TVH/25/025318 leiti, et E.J-i töövõime ei ole

vähenenud (töövõimetoetuse seaduse §-d 5-9, tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39

„Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused

ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus)). Otsuse põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised. Kuigi taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on immuunsüsteemi haigus ja dorsopaatiad, ning kaela ja selja

valu ja väsimuse tekke tõttu raskendatud pikemate vahemaade kõndimine, treppidel käimine,

kummardumine, kükitamine, püsti tõusmine ja sundasendites püsimine, ei mõjuta nende

piirangute esinemine taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Taotleja kirjeldatud

piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet

mõjutavad ning taotleja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise

infosüsteemi andmetel kinnitust.

3. E.J esitas 29.07.2025 Eesti Töötukassa 24.07.2025 otsusele nr TVH/25/025318 vaide.

4. Eesti Töötukassa otsustas 08.09.2025 vaideotsusega nr VO/25/2027 E.J-i vaide

rahuldamata jätta.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 09.10.2025 E.J-i kaebus nõuetes tühistada Eesti

Töötukassa 24.07.2025 otsus nr TVH/25/025318 ja 08.09.2025 vaideotsus nr VO/25/2027

ning kohustada vastustajat otsustama kaebaja töövõime hindamine uuesti, kaasates sõltumatu

ekspertarsti teisest tervishoiuteenuse osutajast.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on õigusvastased ja tuleb tühistada.

6.1. Vaidlusaluses otsuses on põhjendamispuudused (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-1693).

Vaidlusaluses otsuses on peamiselt viidatud seadusenormidele, kuid ei ole selgitatud, kuidas

konkreetselt kaebaja töövõime ulatust hinnati, miks kaebaja subjektiivset hinnangut ei võetud

piisavalt arvesse, kuidas lahendati vastuolud terviseandmetes ning millised asjaolud viisid

negatiivse otsuseni.

6.2. Vaidemenetluses analüüsis kaebaja terviseandmeid sama ekspertarst, kes

haldusmenetluseski. See ei võimalda ekspertarvamuse erapooletust ja objektiivsust.

6.3. Vaidlusaluses otsuses pole arvestatud kaebaja terviseandmetega. Terviseandmetest

nähtub, et kaebajal on lülisamba nimmeosa L1/2 ja L4-S1 diskide degeneratiivsed muutused;

HIV-nakkus, mis põhjustab immuunsüsteemi nõrkust ja väsimust; kroonilised seljavalud, mis

piiravad liikumist ning vajadus regulaarse medikamentoosse ravi järele. Need piirangud

mõjutavad oluliselt kaebaja võimekust töötada, kuid ekspertarst hindas neid kergeks või

mõõdukaks ilma adekvaatse analüüsita.

2(11)

3-25-3290

6.4. Rikutud on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 4 sätestatud põhimõtet, kui korduvalt

kasutati sama ekspertarsti.

6.5. Töötukassa tehtud eksperthinnangud ei kajasta reaalsust, kuivõrd ei sisalda kaebaja

terviseseisundi põhjalikku analüüsi. Kaebaja taotleb sõltumatu ekspertiisi tegemist.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1.

Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste,

töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Vastustaja hindas kaebaja töövõime

ulatust võttes aluseks tema enda poolt 15.07.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses

märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed.

7.2.

Kaebaja on 15.07.2025 taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ja

käelise tegevuse valdkondades. Lisaks on kaebaja märkinud piirangud ravimite kõrvaltoimete

osas. Tervisehoiuteenuse osutaja Medicum Perearstikeskus AS ekspertarst X.X (TTO

ekspertarst) koostas 24.07.2025 eksperdiarvamuse. Vastustaja võttis selle töövõime hindamise

otsuse koostamise aluseks.

7.3.

Ka vaidemenetluses analüüsis TTO ekspertarst veel kord kaebaja terviseandmeid,

vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu

juurde. TTO ekspertarst koostas vaidemenetluses 04.08.2025 eksperdiarvamuse. Juhul, kui

isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab vaidemenetluses isiku taotluse,

TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse üle ka töötukassa

ekspertarst.

7.4.

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Y.Y on käesolev kohtuasja raames

kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning

on koostanud oma kokkuvõtliku seisukoha.

7.5.

Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta

kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese

töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline

tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine

ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine)

võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vähemalt

kuus kuud kestev). Töövõime hindamise metoodika kohaselt antakse töövõime hindamisel

hinnang inimese pikaajalisele tervisekahjustusele, ehk püsivale terviseseisundile, mis eelduste

kohaselt vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu (töövõime hindamise metoodika, lk 6).

7.6.

Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See

tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa.

Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate

töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga

eseme tõstmine).

7.7.

Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid

(ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Vastavalt

töövõime hindamise metoodikale (lk 12) hinnatakse piiranguid koos adekvaatse ravi,

abivahendite ja kompenseerivate meetoditega.

3(11)

3-25-3290

7.8.

Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi

kinnitama ka objektiivsed terviseandmed (töövõime hindamise metoodika, lk 7).

7.9.

Määruse § 6 lõike 3 punktide 1-3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet

arvväärtusega:

- 0 (piirangut ei tuvastatud);

- 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast);

- 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta

inimesel);

- 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav);

- 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub).

7.10.

Määruse § 6 lg 5 kohaselt võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik

raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest

suurimaga.

7.11.

Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste

arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse

määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel

antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.

7.12.

Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Kaebaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 3.

Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõimeliseks.

7.13.

TTO ekspertarst hindas 24.07.2025 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade

võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkond: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega

1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega

seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse valdkonnas piiranguid ei

tuvastatud (kõik võtmetegevused hinnati arvväärtusega 0).

7.14.

Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid kaebaja ei märkinud ning ekspertarst

ei tuvastanud. Kaebaja piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS andmetel

kinnitust. Kaebajal hinnati TTO ekspertarsti poolt liikumise valdkonnas mõõdukas piirang,

mille põhjuseks on immuunsüsteemi haigus ja dorsopaatiad. Kaebajal on kaela ja selja valu

ning väsimuse tekke tõttu raskendatud pikemate vahemaade kõndimine, treppidel käimine,

kummardumine, kükitamine, püsti tõusmine ja sundasendites püsimine. Nii vaidemenetluses

kui kohtumenetluses vaatas töötukassa ekspertarst dr Y.Y TTO ekspertarsti

eksperdiarvamused, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja viimase viie

aasta objektiivsed terviseandmed uuesti üle ja nõustub TTO ekspertarsti arvamusega, et vaide

esitaja töövõime ei ole vähenenud.

7.15.

Võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ on kerge piirang (arvväärtus 1),

arvestades perearst G.G 17.02.2025, ortopeed F.F 07.07.2025, ja pereõe S.S 26.08.2025

ambulatoorsetes epikriisides kirjeldatud nimmevalu, mis kaebaja enese sõnade kohaselt

kiirgub reide ja sääre välisossa, ning eelkõige ortopeedi 07.07.2025 objektiivset kirjeldust:

4(11)

3-25-3290

„kliiniliselt vildak selgsus. Paravertebraalsel lihastel mõõdukas hüpertrophia. Laseque

positiivne bilat. Lihaste motoorika ii. Romberg test ja SNP normis. Ette kummardades valu

ägeneb alaseljas.Tundehäireid ei esine.Pareesi ei sedasta Lihaste rigiidsus s.h. kaela osas

puudub. Palpatoorselt valu MGMinimi, MGMedii ja M. Pirifomise piirkonnas sin. ja SP

bursad valutu. ROM puusaliigeses kergelt piiratud, valu vaba. Lihasjõu testimisel lihasjõu

defitsiiti ei tähelda.“

7.16.

Samuti arvestades piltdiagnostiliste uuringute leidu: „30.01.2025 Röntgenuuring

lülisamba kaela-, rinna, ja nimmeosast: Kaelalordoos kerge lamenemisega. Kaelaosas kalle

paremale ca7°. Lülikehade tagaservad ühel joonel. Lülikehade kõrgus ja kuju on

normipärased. Lülivahemikud ühtlase, tavalise kõrgusega. Lõpp-plaadid siledad. Luude

struktuur on ühtlane. Pre- ja paravertebraalne pehmekoe vari ning õhuteed on normipärased.

Torakaalküfoos tavaline, skolioosi ei tähelda. Lülikehade tagaservad on ühel joonel.

Lülikehade kõrgus ja kuju normipärased. Lülivahed ühtlased, tavalist laiust. Lõpp-plaadid

siledad, keskosas üksikutel lülidel minimaalset servmist pikenemist. Luude struktuur ühtlane,

tavaline. Viis nimmetüüpi lüli. Kogu lülisamba kerge kalle paremale, selget skolioosi ei ole.

Lordoos on tavaline. Lülikehade tagaservad on ühel joonel. Lülikehade kõrgus ja kuju on

normipärased. Lülivahed on ühtlase laiusega, lõpp-plaadid on siledad. Nimmelülidel väiksed

servmised osteofüüdid. Luude struktuur on ühtlane. Fassettliigesed on artroositunnusteta. SI

liigesed avatud.“

7.17.

Kaebajal on kerge piirang eri tasapindadel liikumisel. Retseptikeskuse andmetel on

kaebaja tarvitanud retseptipõhised valuravimeid regulaarselt, valu- ning taastusravi foonil

kaebused on vähenenud. Piltdiagnostilised uuringutel leitud vähesed kulumuslikud muutused

lülisamba nimme- ja kaelaosas, mille tõttu esinevad episoodilised koormuspõhised seljavalud,

mis on valuravi, koormuse vähendamise ja füsioteraapia abil leeveneva kuluga. Arvestades

terviseandmeid ja ägenemiste sagedust (paar kolm korda aastas) ning haiguse kulgu, on

hinnatud võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel piirang kergeks.

7.18.

Võtmetegevus „Ohutu ringiliikumine“ hinnati arvväärtusega 0, kaebaja ei ole

kirjeldanud piiranguid ja neid ei tuvastanud ka ekspertarst. Taotluses nimetatud seljavalud on

hinnatud ja ohutu ringiliikumise võtmetegevuses piirangut ei põhjusta. Nägemis- ja

kuulmishäirete kohta, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, tervise

infosüsteemis andmeid ei ole.

7.19.

Võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on mõõdukas piirang (hinnatud arvväärtusega

2). Kaebaja seljavalud kiirgumisega jalga ägenevad sundasendis seismisel. Samuti on võetud

arvesse kaasuvana esinevat HIV tõbe, mis võib põhjustada kiiremat väsimist, kuigi

infektsionisti epikriisi kohaselt on haigus remissioonis ning arvestades kaebusi kaastoimes on

hinnatud mõõdukas piirang seismisel ning istumisel. Samas neuroloogilisi sümptome ei esine,

vaevused on ravi foonil leeveneva kuluga.

7.20.

Võtmetegevuses „Liikumisega seotud muud piirangud“ hinnati arvväärtusega 0,

kaebaja ei ole kirjeldanud piiranguid ja neid ei tuvastanud ka ekspertarst. Taotluses nimetatud

valu käimisel ja istumisel on arvestatud piirangute hindamisel võtmetegevuste „liikumine eri

tasapindadel“ ning „seismine ja istumine“ juures.

7.21.

Kuigi kaebajal on hinnatud liikumise valdkonna võtmetegevustes mõõdukas ja kerge

tegutsemispiirang, mis on põhjustatud episoodilistest koormuspõhistest seljavaludest, siis

piirangud on harva esinevad ning ravi foonil koos koormuse vähendamisega leevenevad ning

ei põhjusta püsivalt töövõime langust. Esinevad episoodiliste ägenemistega kulgevad

koormuspõhised seljavalud ja need on terviseandmete alusel valuravi ja füsioteraapia

rakendamisega leevenevad ning püsivalt töövõimet ei langeta.

5(11)

3-25-3290

7.22.

Ortopeedi 07.07.2025 hinnangul esineb kaebajal lülisamba kaelaosa kerge kalle

paremale ca7°, kuid piltdiagnostilisel uuringul skolioosi ei tähelda. Lülikehade tagaservad on

ühel joonel. Lülikehade kõrgus ja kuju normipärased. Lülivahed ühtlased, tavalist laiust.

Lõpp-plaadid siledad, keskosas üksikutel lülidel minimaalset servmist pikenemist. Luude

struktuur ühtlane, tavaline. Viis nimmetüüpi lüli. Kogu lülisamba kerge kalle paremale, selget

skolioosi ei ole. Lordoos on tavaline. Lülikehade tagaservad on ühel joonel. Lülikehade

kõrgus ja kuju on normipärased. Tegemist on kerge rühihäirega.

7.23.

Kaebaja tegutsemise ja osalemise piirang käelise tegevuse valdkonnas on põhjendatud

hinnata mitteesinevaks.

7.24.

Võtmetegevuses „Käteosavus“ on piirang hinnatud töövõimet mitte mõjutavaks.

Kaebajal on kaebused parema käe nimetissõrme trauma järgselt – kaebab labakäe liikuvuse

piirangut ning ebamugavustunnet.

7.25.

Vastavalt töövõime hindamise metoodikale ei saa piiranguid hinnata ainult kaebaja

ütluste alusel, ütlusi peavad toetama terviseandmed. Kaebaja on perearsti 19.11.2024 epikriisi

alusel vigastanud kipsinoaga 21.10.2024 kodus parem käe II sõrme, mis esmase haava

töötluse järgselt paranes 1 kuu jooksul. Hilisemaid pöördumisi parema käe liikumise

piirangute, valu või nõrkuse osas terviseandmed ei kajasta. Traumajärgne seisund ei ole

töövõimet mõjutav 19.11.2024 G.G perearst epikriisist: „Pt pidi tulema VV kuid ei ilmunud,

kuna pidi minema Narvasse, pt sõnul haav parema käe II sõrmel paranes, soovib TVL

lõpetada.“

7.26.

Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete tõttu piiranguid ei

tuvastatud. Vastustaja märgib, et terviseandmetest nähtuvalt on kaebaja kaevanud aeg-ajalt

(paar korda aastas) perearstile tisanidiinist ja pregabaliinist põhjustatud pearinglustunnet.

Ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimete tõttu ravi muudetud ei ole. Kaebused esinevad

harva ning on hinnatavad töövõimet püsivalt mittemõjutavaks.

7.27.

Töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise

juhendi kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi,

vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal, st kuidas

isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta

kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi.

7.28.

Kaebaja viidatud 07.07.2025 MRT uuringus on degeneratiivsed muutused

tagasihoidlikud.

7.29.

Terviseandmete kohaselt esinevad kaebajal episoodiliselt koormuspõhised seljavalud,

mis on ravi (valuravi, ravikehakultuuri ja füsioteraapiaga) leeveneva kuluga ja püsivat

töövõimet langetavat seisundit ei põhjusta. Töövõime hindamisel ei arvestata konkreetsele

ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et

sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.

7.30.

Töötukassa hindas kaebaja töövõime 07.05.2018 otsusega nr TVH/18/020337

osaliseks kestusega üks aasta, kuna vaide esitajal esines mõõdukas tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks oli immuunpuudulikkuse viirustõbi ja seljahaigus.

Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud.

7.31.

Eesti Töötukassa 03.04.2019 otsusega nr TVH/19/013491 hinnati kaebaja töövõime

osaliseks kestusega üks aasta (30.04.2019 - 29.04.2020). Siis oli hinnatud osaline töövõime

mõõdukate piirangute tõttu liikumise valdkonnas põhjustatuna koormuspõhistest seljavaludest

ning mõõdukad tegutsemispiirangud inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas, mis olid

põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest ning immuunsüsteemihaigusest. Kaebajal oli

mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired.

6(11)

3-25-3290

Samuti tuvastati, et kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole tervise

infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad.

7.32.

TIS andmete alusel ei saa nõustuda tervise halvenemisega. HIV-tõbi olnud

antiretroviirusraviga kompenseeritud ning töövõimet vähendavat mõju ei avalda. Endiselt

esinevad episoodilised koormuspõhised episoodilised seljavalud, mis põhjustavad mõõdukat

piirangut liikumise valdkonnas ning on suures osas valuravi ja füsioteraapiaga

kompenseeritavad. Piltdiagnostilised uuringud struktuurihäirete suurenemist ei kinnita –

lülisamba kerged kulumuslikud muutused püsivad.

7.33.

HIV nakkust on arvestatud liikumise valdkonna hindamisel. Samas kaebajal on

antiretroviiruse ravi määratud ning ravimid ka välja ostetud. Kaebaja on nakkushaiguste arsti

regulaarsel jälgimisel ning ravi foonil ei ole HIV nakkus töövõimet mõjutav –

immuunsüsteemi seisund on headel väärtustel, üldvere ja biokeemilised analüüsid

patoloogiata.

7.34.

Vastavalt töövõimet hindamise metoodikale hinnatakse töövõimet alati koosmõjus

adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on talle vajalik

püsi- ja/või vajaduspõhine ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, raviprotseduurid jms

meditsiinilised sekkumised) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kaebajal on

diagnoositud mitmeid haigusseisundeid, mille raviks on perearsti poolt väljastatud

korduvretseptid, näiteks migreen, mille tõttu ravi foonil olnud haigus täielikult

kompenseeritud ning ei ole töövõimet mõjutavad – migreeni sümptomitega arstide poole

pöördumised terviseandmetes puuduvad.

7.35.

Käesolevalt on valuravi rakendatud vastavalt diagnoositud seisundile ning haiguse

kulule. Puudub info, et ravi ei oleks efektiivne. Aastas on paar korda vajanud füüsilisel tööl

toimunud ülepingutuse järgselt seljavalude ägenemine, mille järgselt vajanud ka

töövõimetuslehte. Töövõime hindamisel arvestatakse püsi- ja/või vajaduspõhine raviga, mis

on töövõimet toetava ja mitte vähendava toimega.

7.36.

Kaebaja väited ekspertarstide erapooletusele ja mitteobjektiivsusele on alusetud.

Lisaks peab märkima, et eksperthinnangule on vaidemenetluses andnud enda teisese arvamuse

töötukassa ekspertarst, kes nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga.

7.37.

Vastustaja ei nõustu, et on toiminud vaidlustatud otsuse tegemisel vastuolus HMS § 4

sätestatuga või otsused oleks HMS § 56 kohaselt põhjendamata. Eesti Töötukassa 24.07.2025

otsuse ja vaideotsuse põhjendustes on toodud valdkondade kaupa välja, kas ja millised

tegutsemispiirangud kaebajal tuvastati ja millest need on põhjustatud. Otsuse õiguslike

alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39

tervikliku õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Samas on 24.07.2025 otsuses

märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale

kättesaadav patsiendiportaalis terviseportaal.ee ja e-töötukassas.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vaidlusaluses otsuses esinevad olulised

põhjendamispuudused ning on arusaamatu, miks liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.1 ei

ole võetud arvesse kaebajal esinevat HIV-tõbe, nagu on seda tehtud võtmetegevuses 1.3.

Seejuures ei saa õigustuseks olla, et HIV-tõbe on arvesse võetud juba võtmetegevuses 1.3,

kuivõrd võtmetegevus 1.1. on oma olemuselt intensiivsem ning HIV-tõvest tingitud väsimus

mõjutaks ka võtmetegevusele 1.1. antavat hinnangut, sõltumata sellest, kas HIV-tõbe on

arvesse võetud ka võtmetegevuse 1.3. hindamisel või mitte.

7(11)

3-25-3290

9. Kaebaja on taotlenud sõltumatu ekspertiisi määramist, kuivõrd nii haldusmenetluses kui ka

vaidemenetluses on eksperdiarvamuse andnud sama TTO ekspertarst.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb vastustajalt nõuda teise tervishoiuteenuse osutaja

või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut eksperdiarvamuse kohta (vt Riigikohtu

otsus nr 3-17-1110, p 26). Asja materjalist nähtub, et vastustaja on esitanud kohtule Eesti

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti Y.Y seisukoha (dtl 286) ning 15.04.2026

kohtuistungil on kaebaja terviseandmeid analüüsinud Eesti Töötukassa töövõime hindamise

ekspertarst dr H.H (dtl-d 331 ja 343). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse

ekspertiisi määramiseks rahuldamata, kuivõrd asjas on esitatud juba piisavalt tõendeid

(HKMS § 62 lg 2).

11. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

hinnanud kaebaja töövõimeliseks.

12. Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töövõime hindamine on hindamisotsus (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 16). Halduskohus on pädev tuvastama

asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on haldusakti kontrollimisel

halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on

kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige

võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110/84, p 24).

13. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise

tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul

töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS §

5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema

töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3)

puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes

töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete

vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 –

kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast

(punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või

esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel (punkt 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab

oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu

võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (punkt 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang,

mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav

funktsioon puudub (punkt 5).

14. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv

terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet

hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe

läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määruse § 2 p 3). Eksperdiarvamus

koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral

kogutud, andmete alusel (vt määruse § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise

metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks

nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme

1 Vt töötukassa töövõime hindamise metoodika, lk 4. Kättesaadav elektrooniliselt: Töövõime hindamise

põhimõtted ja metoodika | Töötukassa

8(11)

3-25-3290

väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määrus § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse

kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate

piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele

antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime

ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse § 6 lg-d 4-

6).

15. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise

ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli.

Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust

arvestades § 8 lg-s 2 sätestatut, kui isik ei suuda mis tahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt

(määruse § 8 lg 4). Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku

töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.

16. Kaebaja on märkinud piirangud liikumise valdkonna võtmetegevustes 1.1. ja 1.3. ning

käelise valdkonna võtmetegevuses 2.3. Lisaks on kaebaja väljatoonud ravimite kõrvalmõju.

17. Käelise valdkonna võtmetegevuse 2.3. ning ravimite kõrvaltoimete osas nõustub kohus

vaidlusaluses vaideotsuses (lk 4; dtl 15) toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 165 lg 2).

Liikumise valdkond

18. TTO ekspertarst on 24.07.2025 eksperdiarvamuses hinnanud liikumise valdkonna

võtmetegevuse 1.1 arvväärtusega 1, põhjendusega, et kinnitub kerge piirang seljavalust, kuid

on kohanenud, tarvitab valuvaigisteid (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 55). Samas

eksperdiarvamuses on liikumise valdkonna võtmetegevus 1.3 hinnatud arvväärtusega 2

(mõõdukas) põhjendusega, et kaela- ja seljavalu ning väsimus HIV-tõvest, piirang hinnatav

püsivalt mõõdukaks, kuid on kohanenud, ei vaja abivahendeid, raskeks ei ole alust piirangut

hinnata (dtl-d 56-57). Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse 2.3 on ekspertarst hinnanud

arvväärtusega 0, põhjendusega, et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet

mõjutavad; töövõimet mõjutavas ulatuses piirangut ei ole alust kinnitada (dtl 61).

19. Kohtumenetluses on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst leidnud liikumise

valdkonna võtmetegevuse 1.1 osas järgmist: „/…/ on kerge piirang (hinnatud arvväärtusega 1)

arvestades perearst G.G 17.02.2025, ortopeed F.F 07.07.2025, ja pereõe S.S 26.08.2025

ambulatoorsetes epikriisides kirjeldatud nimmevalu, mis kaebaja enese sõnade kohaselt

kiirgub reide ja sääre välisossa, ning eelkõige ortopeedi 07.07.2025 objektiivset kirjeldust:

kliiniliselt vildak selgsus /…/“. Samuti arvestades piltdiagnostiliste uuringute leidu /…/.

Retseptikeskuse andmetel on kaebaja tarvitanud retseptipõhiseid valuravimeid regulaarselt,

valu- ning taastusravi foonil on kaebused vähenenud. Piltdiagnostilised uuringutel leitud

vähesed kulumuslikud muutused lülisamba nimme- ja kaelaosas, mille tõttu esinevad

episoodilised koormuspõhised seljavalud, mis on valuravi, koormuse vähendamise ja

füsioteraapia abil leeveneva kuluga. Arvestades terviseandmeid, ägenemise sagedust (paar

kolm korda aastas) ning haiguse kulgu, on hinnatud võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“ piirang kergeks. /…/ Võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on mõõdukas

piirang (hinnatud arvväärtusega 2). Kaebaja seljavalud kiirgumisega jalga ägenevad

sundasendis seismisel. Samuti on võetud arvesse kaasuvana esinevat HIV tõbe, mis võib

põhjustada kiiremat väsimist, kuigi infektsionisti epikriisi kohaselt on haigus remissioonis

ning koosmõjus saab hinnata mõõduka piirangu seismisel ning istumisel. Samas

neuroloogilisi sümptomeid ei esine, vaevused on ravi foonil leeveneva kuluga. /…/ Tegemist

kerge rühihäirega. /…/ Kuigi kaebajal on hinnatud liikumise valdkonna võtmetegevustes

9(11)

3-25-3290

mõõdukas ja kerge tegutsemispiirang, mis on põhjustatud episoodilistest koormuspõhistest

seljavaludest, siis piirangud on harva esinevad ning ravi foonil koos koormuse vähendamisega

leevenevad ning ei põhjusta püsivalt töövõime langust. Esinevad episoodiliste ägenemistega

kulgevad koormuspõhised seljavalud ja need on terviseandmete alusel valuravi ja

füsioteraapia rakendamisega leevenevad ning püsivalt töövõimet ei langeta.“ (dtl 285-287).

20. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ei ole arvesse võtnud kroonilisi seljavalusid ja

lülisamba nimmeosa L1/2 ja L4-S1 diskide degeneratiivseid muutusi. Vaidlusaluses

vaideotsuses on viidatud 14.07.2025 ortopeedi F.F epikriisile ning 07.07.2025 MRT

tulemustele lülisamba nimmeosast (dtl 14). Samadel andmetele on tuginetud ka 24.07.2025

eksperdiarvamuses (dtl-d 59-60) ning 04.08.2025 eksperdiarvamuses (dtl 72-73). Ühtlasi on

kohtumenetluses esitatud ekspertarst lülisamba degeneratiivseid muutusi arvestanud ning

leidnud, et piltdiagnostilistel uuringutel leitud vähesed kulumuslikud muutused lülisamba

nimme- ja kaelaosas (dtl 286).

21. Samuti on vastustaja arvestanud kaebaja viidatud kroonilisi seljavalusid. Nii on

vaideotsuses viidatud ortopeedi F.F 14.07.2025 epikriisile (dtl 14) ning samale epikriisile on

viidatud ka 24.07.2025 eksperdiarvamuses (dtl 59) ja 04.08.2025 eksperdiarvamuses (dtl-d

72-73).

22. Ka kohtumenetluses on töötukassa ekspertarst hinnanud kaebaja välja toodud seljavalusid

ning leidnud järgmist: „Kuigi kaebajal on hinnatud liikumise valdkonna võtmetegevustes

mõõdukas ja kerge tegutsemispiirang, mis on põhjustatud episoodilistest koormuspõhistest

seljavaludest, siis piirangud on harva esinevad ning ravi foonil koos koormuse vähendamisega

leevenevad ning ei põhjusta püsivalt töövõime langust. Esinevad episoodiliselt ägenemisega

kulgevad koormuspõhised seljavalud ja need on terviseandmete alusel valuravi ja

füsioteraapia rakendamisega leevenevad ning püsivalt töövõimet ei langeta.“ (dtl 287).

23. Samuti ei ole kohtu hinnangul rikutud HMS §-s 4 sätestatud kaalutlusõigust, kuivõrd

töövõime tuvastamine on hindamisotsus.

24. Küll aga ei nõustu kohus vastustajaga, et HIV-tõbe on vastustaja kõigi tegevuspiirangute

puhul nõuetekohaselt arvesse võtnud. Kohtu hinnangul on arusaamatu, miks vastustaja on

võtnud HIV-tõbe arvesse üksnes liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.3., aga mitte

võtmetegevuses 1.1. Tegemist ei ole piiranguga, mille avaldumisel ühes võtmetegevuses on

selle mõju välistatud teises võtmetegevuses.

25. Vastavalt metoodikale mõistetakse ringiliikumise all tavatempos mingi vahemaa läbimist

samal tasapinnal; eritasapindadel liikumise all mõistetakse ebatasasel pinnal käimist,

takistuste ületamist ja treppidel liikumist; liikumine on raskusteta, kui ei esine valu, nõrkust,

väsimust, õhupuudust, tasakaalukaotust vms (vt metoodika, lk 30). Istumise all mõistetakse

ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud,

tool); istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist; istuvat ja seisvat

asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja vastupidi (vt metoodika,

lk 33).

26. Olukorras, kus ekspertarstid on hinnanud võtmetegevuses 1.3 piirangud mõõdukaks

põhjusel, et kaebajal esineb kaela- ja seljavalu ning HIV-tõvest tingitud väsimust, kuid

võtmetegevuses 1.1 on hinnatud piirang kergeks ning arvesse võetud üksnes seljavalu, ei ole

üheselt arusaadav. Võtmetegevus 1.1. nõuab palju aktiivsemat liikumist ning samamoodi

mõjutab tegevus HIV-tõvest tingitud väsimus (nagu on seda arvestatud seismise ja istumise

puhul), siis on arusaamatu, miks HIV-tõbe võtmetegevuse 1.1. all arvesse pole võetud.

Seetõttu ei saa väita, et vastustaja on arvesse võtnud kõiki asjakohaseid andmeid.

10(11)

3-25-3290

27. Ühtlasi nõustub kohus, et vaidlusaluses 24.07.2025 otsuses esinevad olulised

põhjendamispuudused (HMS § 56 lg-d 1-2), kuivõrd on keeruline aru saada, kuidas vastustaja

on tulemuseni jõudnud. Seda hoolimata asjaolust, et vaidlusaluses otsuses on viidatud

eksperdiarvamusele. Kui põhjendamispuudused seoses liikumise valdkonna võtmetegevusega

1.3, käelise valdkonnaga ja ravimite kõrvaltoimete osas on kõrvaldatud vaidlusaluses

vaideotsuses, siiski mitte liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. osas, nagu kohus on

eelnevalt välja toonud.

28. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse. Kohus tühistab Eesti Töötukassa 24.07.2025

otsuse nr TVH/25/025318 ja 08.09.2025 vaideotsuse nr VO/25/2027 ning kohustab vastustajat

uuesti lahendama kaebaja töövõime hindamise tuvastamise taotluse.

Menetluskulud ja otsuse avaldamine

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kohus määras kaebajale 11.03.2026 määrusega menetlusabi kohtuistungi tõlkekulude

kandmiseks (dtl 313). Tulenevalt HKMS § 118 lg-st 2 kui otsus tehakse menetlusabi saaja

kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või

mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole

vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Eeltoodust tulenevalt

jäävad kohtuistungi tõlkekulud summas 171 eurot ja 12 senti vastustaja kanda. Muud

võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

30. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)