2-25-129498/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-129498

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2733,49 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ registrikood: 11542046,

lepinguline esindaja: Pille Martin, e-post: xxx

Kostja: X, XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 2300 eurot, intress

18,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 181,38 eurot ning viivis lepingu põhinõude

tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates

15.01.2026 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv 385

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xil tasuda B2 Impact OÜ-le alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

X (kostja) sõlmis 13.09.2024 IPF Digital AS-ga (Credit24, krediidiandja) krediidikonto

lepingu nr 5713226638, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga

2300,00 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse

Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee. Taotlust digiallkirjastada ei ole vaja. Lepingut

ei allkirjastata. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse

Krediidikonto avada. IPF Digital AS (reg.kood 11034137) ja X vahel sõlmiti 13.09.2024

krediidileping 5713226638, limiidiga 2300,00 eurot. Intressimäär 40,44 % aastas

(fikseerimata), Krediidikulukuse määr (KKM) 49,66 % aastas (fikseerimata).

Krediidiandja edastas 10.01.2025 intressimäära ja seotud tasude muudatuse teate, mille

kohaselt alates 10.01.2025 on krediidikonto lepingule nr 5713226638 kohalduv

intressimäär 38,04% aastas (0.11% päevas) ning uus krediidi kulukuse määr 46,17%.

Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava

teabe kogumiseks teeb IPFD ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt IPFD-le

pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse

andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee,

Maksu- ja Tolliamet. IPF Digital AS tegi 13.09.2024 päringu Creditinfo andmebaasi,

kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu

taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke

teadaandeid.

Krediidiandja tegi perioodil 13.09.2024 – 10.01.2025 X väljamakseid krediidikonto

arvelduskontole 2349,97 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud

kokku 274,73 eurot, millest krediidiandja on arvestanud põhiosa katteks 49,97 eurot,

intressi katteks 224,74 eurot, ja viivise katteks 0,02 eurot. Kostja rikkus omapoolseid

kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis

täielikult teostamata tagasimaksed vastavalt arvetele: tasumise tähtajaga 22.10.2024

summas 91,57; tasumise tähtajaga 22.11.2024 summas 91,57 eurot; tasumise tähtajaga

23.12.2024 summas 91,57 eurot; tasumise tähtajaga 22.01.2025 summas 91,57 eurot;

tasumise tähtajaga 25.02.2025 summas 92,61 eurot; tasumise tähtajaga 24.03.2025

summas 92,61 eurot; tasumise tähtajaga 22.04.2025 summas 102,87 eurot. Krediidiandja

edastas meeldetuletusi tasumata arvete osas mitmeid kordi. Kuna võlgnik ei reageerinud

meeldetuletustele, siis 25.03.2025 esitas krediidiandja võlgnikule Lepingu ülesütlemise

teatise, milles andis kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise

kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.04.2025. Selleks tähtajaks palus

krediidiandja tasuda kogu võlgnetava summa krediidilepingus toodud arvelduskontole

kooskõlas krediidilepingu tingimustega. Kuivõrd klient ei täitnud Lepingut ega teostanud

tagasimakseid, siis oli krediidiandja poolt Leping alates 15.04.2025 ühepoolselt üles

öeldud.

Hageja palub välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus

2300,00 eurot, intress 18,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 181,38 eurot; viivis

lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele

järgnevast päevast so alates 15.01.2026 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras; jätta poolte menetluskulud täies ulatuses Kostja kanda

ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu 07.03.2026. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(49,66%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 13.09.24 sõlmitud krediidilepingu

5713226638 kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 49,66%. Nimetatud määr vastas

Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse

määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks

kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb krediidiandja ise või

kolmanda isiku (Creditinfo) poolt krediidiandjale pakutavaid infoteenuseid kasutades

alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja

www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Maksu- ja Tolliamet. IPF Digital AS tegi

13.09.2024 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete

olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta

avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Taotluse kohaselt tarbija

sissetulek: 2100 eur, majapidamiskulud: 450 eur, finantskohustused: 940 eur,

ülalpeetavad: kaks. Krediidiandja kontrollis tarbija võimekust laenu saamisel.

Laenuteenindamise suhtarv, mis näitab, kui suure osa tarbija igakuisest regulaarsetest

netosissetulekust võib moodustada finantskohustuste maksete summa. Sisereeglite

kohaselt on nõutav, et DTI ei oleks suurem kui 70%. Laenuteenindamise suhtarvuks

kujunes (940+ 91) / 1779 = 58 %. Vaba raha jääk, mis näitab, kui palju jääb tarbijal

igakuisest keskmisest netosissetulekust raha alles pärast igakuiste elamiskulude ja

finantskohustuste (sh taotletava krediidi kuumakse) tasumist. Sisereeglite kohaselt ei tohi

vaba raha jääk minna miinusesse, s.t. kliendi sissetulekust peab piisama kõigi

olemasolevate kohustuste ja elamiskulude tasumiseks ja ning uue taotletava krediidi

kuumakse tasumiseks.

Vaba raha jäägiks kujunes (1779 – 450) –940*1,1 – 91 = 204 eurot (minimaalselt nõutav

0 eurot):

kus: 940 (kliendi poolt sisestatud finantskohustused) –varasemad finantskohustused

(mida krediidiandja suurendab koefitsiendi 1.1 võrra, arvestades võimalusega, et kliendi

varasemad finantskohustused võivad olla seotud muutuva intressimääraga ning et klient

peaks olema suuteline täitma oma kohustusi nõuetekohaselt ka võimaliku kõrgema

intressikeskkonna tingimustes); 91 – taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus

1779 – tarbija keskmine ühe kuu netosissetulek (sissetulek EMTA andmete põhjal) 5 450

– majapidamiskulud, milleks on arvestatud suurim (kas kliendi poolt taotlusesse

sisestatud summa (450) või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust (s.o.25% * 1779 =

444.75 või ülalpeetavate pealt 2 x100 +200= 400).

Vaatamata asjaolule, et krediidiandja ei ole küsinud pangakonto väljavõtet võis

eeltoodust tulenevalt laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas

krediidikonto lepingut ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti

vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 385 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud. Seega hindab kohus menetluskulusid

toimiku põhjal TsMS 174 lg 1 alusel ning leiab, et kuna muid kulusid tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, siis muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal ei

ole.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik