2-22-14169/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

07.05.2026 Tallinna kohtumaja

e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-22-14169

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U. K. vastu võla ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3 376,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus

Legal OÜ, XXX, e-post XXX)

Kostja: U. K. (isikukood XXX, XXX, e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (Griff

Õigusbüroo OÜ, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrata menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 23.09.2022 Harju Maakohtule hagi U. K.

(kostja) vastu põhivõla 1941,58 eurot, intressi 271,83 eurot, viivise 343,75 eurot ja

sissenõudekulude 25 eurot, saamiseks. Hagi on menetlusse võetud Harju Maakohtu

10.11.2022 määrusega.

2. Kostja vastas hagile 12.12.2022. Hageja esitas kostja vastusele oma seisukoha 20.01.2023.

Kostja esitas hageja vastusele oma seisukoha 16.12.2023.

3. 16.12.2024 tegi kohus pooltele ettepaneku pidada kompromissläbirääkimisi. 30.12.2024

teatas hageja, et kostja ei pea kompromissi sõlmimist võimalikuks. Kostja hinnangul on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt võlg juba tasutud.

4. 17.02.2025 selgitas kohus, et tulenevalt hagejale ajutise pankrotihalduri määramisest ja

hagejale käsutuskeelu seadmisest, on menetlus peatunud kuni hagejat puudutava

pankrotiavalduse läbivaatamiseni.

5. 14.04.2025 uuendas kohus menetluse, kuivõrd hageja pankroti väljakuulutamise avaldus jäi

rahuldamata. Lisaks andis kohus pooltele lõplikud tähtajad kirjalike seisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks rõhutades veelkord üle vaidluse lahendamiseks

olulised asjaolud.

6. 5.05.2025 esitas kostja menetluskulude nimekirja.

7. 8.05.2025 esitas hageja enda täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja ning

14.05.2025 vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale.

8. 20.04.2026 esitas hageja hagiavalduse täienduse, millele kostja vastas 02.05.2026. Samal

kuupäeval esitas kostja ka uue menetluskulude nimekirja.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

9. 21.12.2022 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt:

-

Põhivõlga 1941,58 eurot;

-

Intressi 40,9% aastas põhivõlgnevuselt perioodi eest 16.12.2021-17.04.2022 kokku

271,83 eurot;

-

Viivist põhivõlgnevuselt perioodi eest 18.04.2022-23.09.2022 kokku 343,75 eurot;

-

Viivist põhivõlgnevuselt alates 24.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni 40,9% aastas,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses;

-

Sissenõudekulusid 25 eurot;

-

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

10. 20.04.2026 menetlusdokumendis täiendab hageja esialgset hagiavaldust alternatiivse

nõudega juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid.

11. Alternatiivselt nõuab hageja:

-

Mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX AS ja kostja vahel 18.07.2020 sõlmitud

krediidikonto lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 550,05 eurot, viivised 37,93 eurot,

sissenõudekulud 35 eurot;

-

Mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõudelt 550,05 eurolt alates 21.04.2026 kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses;

-

Mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud;

-

Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

12. Hagiavalduse täienduses (20.04.2026, dtl 337 art III) märgib hageja järgmist:

Juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 kohustust lg-s

6 toodud kohustust, selgitab hageja, et hagi aluseks olev leping on lõppenud tähtaja

saabumisega s.o laenutähtaeg oli 15.08.2025. Lepingu nr XXX, 18.07.2020 kohaselt kohustus

kostja tagastama igakuiselt 15. kuupäevaks krediiti tagasi tagasimaksete arvuga 60 kuud s.o

leping kehtis viis aastat. Seega alates 15.08.2020 kuni 15.08.2025. Riigikohtu 24.11.2023

määruse nr 2-21-13098 p-s 24 viimases lõigus on Riigikohus asunud seisukohale, et VÕS §

403 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka

kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral

esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud

intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises

ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete

tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

13. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

-

XXX AS (kreeditor, laenuandja, esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 18.07.2020

krediidikonto lepingu nr. XXX (edaspidi leping), mille kohaselt võimaldas kreeditor

kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist. Kostja kohustus tagastama

igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist,

kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15-ks kuupäevaks. Lepingu

põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,9% aastas.

Leping sõlmiti krediidikulukuse määraga 59,28% aastas, mis ei ületanud lubatavat

määra.

-

Kostja võttis krediidi kasutusele nii, et krediit kanti kostja pangakontole, sellele

lisandus väljavõtutasu. Väljavõtutasu on arvutatud põhitingimuste II osa kohaselt: 3,5

eurot + 3,1% ülekande summast. Kostja võttis krediiti kasutusele 23.07.2020 kuni

07.02.2021 summas 3250 eurot, millele lisandus väljavõtutasu 195,25 eurot. Kostja

kasutas ka kiire väljamakse teenust 195 euro eest. Kostja teostas põhiosa

tagasimakseid perioodil 03.08.2020 kuni 31.12.2021 summas 1299,86 eurot ja intressi

tagasimakseid perioodil 03.08.2020 kuni 31.12.2021 summas 958,39 eurot. Lisaks

arvestas võlausaldaja kaardimakse tasu perioodil 03.08.2020 kuni 23.04.2021 summas

16,07 eurot ning muid tasusid perioodil 09.08.2020 kuni 31.12.2021 summas 39,76

eurot. Lähtuvalt eeltoodust moodustub kostja tagastamata põhiosaks 1950,14 eurot

(3250 - 1299,86). Hageja palub kostjalt välja mõista 1941,58 eurot.

-

Kostja rikkus lepingut ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi

vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 15.12.2021. Hageja

nõuab intressi alates 16.01.2022 lepingu ülesütlemiseni summas 200,16 eurot.

-

Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust,

teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud ütles

kreeditor lepingu üles 15.04.2022. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel

krediidisumma 1941,58 eurot.

-

Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest

tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulusid 25 eurot: 1. tasulise kirja saatmine 25 eurot. Kostja vastas

saadetud meeldetuletuskirjale, seega on see kostjani jõudnud. Sissenõudmiskulu ei

oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud

täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Seega on

olemas põhjuslik seos kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise ja kahju

(sissenõudmiskulu) vahel. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu

suurus 25 eurot mõistlik ja põhjendatud.

-

17.05.2022 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

-

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt (1941,58 eurot) alates 18.04.2022, kuni

hagiavalduse esitamiseni 18.07.2020 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 40,9%

aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivisenõue 343,75 eurot. Hageja arvestab viivist kostjale soodsamalt alates

18.04.2022, mitte lepingu ülesütlemisest.

-

Kostja kohustused on täitmata, lisaks ei ole kostja täitnud oma kohustusi esialgsele

võlausaldajale, s.o XXX AS-ile alates 31.12.2021.

-

Hageja ei nõustu kostja väitega, et laenuandja rikkus laenulepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. 18.07.2020 laenutaotlusel märkis kostja enda

netosissetulekuks 2000 eurot ning igakuisteks kohustusteks 600 eurot (igakuised

kohustused 500 eurot + igakuised elamiskulud 100 eurot). Lepingupoolel on nii üldine

kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga ning esitatavad

andmed peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus olema tõesed. Seega kui

kostja esitas laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, õigete andmete mitteavaldamisest

tulenevat riski kannab kostja ise. Arvestades kostja esitatud andmeid enda sissetuleku

ja kohustuste suuruse kohta ei saa hageja hinnangul teha järeldust, et laenuandja oleks

pidanud arvelduskrediidilepingu sõlmimise ajal leidma, et kostja ei suuda enda

sissetulekust tasuda 2000 euro suurust krediiti 60 igakuise osamaksega. Ainus koht,

kust XXX AS sai lisaks kostja esitatud andmetele kostja maksekäitumist kontrollida,

oli pensioniameti andmesüsteemist. Kostja esitatud andmeid kontrolliti Creditinfo

maksehäireregistrist, samuti kontrolliti kostja Pensionikeskuse andmeid ning need ei

välistanud kostjale krediidi andmist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine

ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest.

XXX AS analüüsis kostja pangakonto väljavõtet ja sai vastuseks, et kostjal oli

regulaarne sissetulek ja tema maksimaalne netosissetulek oli 1804,06 eurot.

Olemasolevad igakuised finantskohustused XXX AS ees olid kokku summas 500

eurot. XXX AS on kontrollinud kostja igakuiste sissetulekute ja finantskohustuste

suurust. XXX AS on kontrollinud võlgniku taotluse esitamisele eelnevat

maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest.

Kostjal puudusid taotluse esitamisel maksehäired. Kostja taotluse analüüsis on XXX

AS võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud

sissetuleku summas 1804,06 eurot, igakuised finantskohustused summas 500 eurot

ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks

kuumakse summas 33,33 eurot (2000/60). Seega pärast olemasolevate ja täiendava

finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 1770,73 eurot

XXX AS poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel (1804,06 - 33,33).

-

XXX AS on kehtestanud seadustest tulenevatele nõuetele vastavad sise-eeskirjad

juhatuse otsusega. XXX AS täidab seadusest tulenevaid kohustusi, kehtestab ning

ajakohastab oma sise-eeskirju ning rakendab nendest tulenevaid krediidivõimelisuse

hindamise metoodikaid. Esitatud andmete, teostatavate päringute ning nende tulemuse

töötlemine toimub vastavalt krediidiandja poolt kehtestatud sise-eeskirjadele. Kui

saadud andmete töötlemise tulemusena, kas automaatanalüüsi või manuaalse analüüsi

käigus, jõuab krediidiandja tulemuseni, et klient on krediidivõimeline, siis teeb ta

taotluse osas positiivse krediidiotsuse.

XXX AS selgitab, et laenusaaja

krediidivõimelisuse hindamiseks saadakse andmeid laenusaajalt endalt, sisemistest ja

välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida saadakse, võetakse arvesse laenusaaja

krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. XXX AS-il on võimalik teha krediidiotsus

teatud juhtudel ka konto väljavõtet küsimata, kuid seda ainult erandlikel asjaoludel.

See ei ole vastuolus vastutustundliku laenamise nõuetega. Isegi juhul kui XXX AS

peaks kontrollima igakordselt konto väljavõtet, siis tal ei ole võimalik konto

väljavõttel nähtuvate kulukirjete najal tuvastada, kas tegemist on näiteks vältimatu

majapidamiskuluga või kuluga, mis on asendatav. Ka laenusaaja peab finantsotsust

tehes kaaluma, kas võetav kohustus on tema vajadustele vastav. Krediidi andmisel ja

võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud. Tarbija hilisem

makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiandja või -vahendaja

hooletuseks.

-

Hageja jääb hagiavalduses esitatud tingimuste juurde, sest need kehtisid enne lepingu

sõlmimist alates 14.02.2019 ja leping sõlmiti 18.07.2020.

-

Isegi kui lugeda, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgimist, siis tuleb kostjal krediit tagastada alusetu rikastumise sätete alusel, sest

kostja on krediidi palunud kanda kostja enda pangakontole nr XXX. Seega on hagejal

alternatiivne nõue kostja vastu XXX AS-ilt alusetult saadu tagastamiseks.

14. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda, nende kostjalt välja mõistmist ja ka

menetluskuludelt viivise välja mõistmist.

15. Hageja alternatiivse nõude kohaselt (20.04.2026, dtl 338), selgitab hageja, et maksis

kostjale välja laenu kokku 2984,23 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 2434,18 eurot.

Seega alternatiivselt nõuab hageja kostjalt 550,05 euro välja mõistmist. Viiviseid nõuab

hageja võlalt 550,05 eurot 245 päeva eest (lepingu lõppemine 16,.08.2025 kuni 20.04.2026)

määraga 10,15%aastas ehk 37,93 eurot.

Kostja vastuväited

16. Kostja vaidleb hagile vastu ja on menetluse kestel toonud esile järgmist:

-

Hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist.

-

Ebaselged on hagis esitatud põhivõlgnevuse kujunemise alused ja metoodika, kuna ei

ole aru saada, milliste kohustuste katteks on kostja tehtud maksed arvestatud. Hageja

on nõuet arvestades rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 2 tulenevat kohustust

arvestada tarbija poolt tehtud ebapiisavate maksete tegemisel kõigi sissenõutavaks

muutunud kohustuste täitmisel seaduses sätestatud järjekorda. Kostja on teinud

laenuandjale makseid kokku vähemalt summas 3364,88 eurot. Hageja esitatud tabelist

ei selgu, kuidas arvestas hageja kostja tehtud makseid kohustuse katteks. Kuna

põhivõlg on ebaselge ja hagis nõutud põhivõla summa vale, ei saa kostja aktsepteerida

ka viivise ja intressi nõuet. Viivise nõue saab õige olla vaid juhul, kui see on

arvestatud õigelt põhivõla summalt. Lisaks sellele on kostja maksetest nähtav, et

kostja tegi viimase ülekande summas 464,89 eurot 31.12.2021 seega ei ole arusaadav,

mis põhjusel hageja esitas intressi arvestuse alates 16.12.2021.

-

Hageja pole esitanud kostja ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks

sissenõudmiskulude hüvitamisele. Kostja ei nõustu sissenõudmiskuludega.

-

Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenulepingu

sõlmimise ajaks (18.07.2020) oli kostjal arvukalt võetud laene, tal puudusid vahendid,

mille arvelt laenukohustusi täita, ta võttis uusi laenu varasemate laenude

likvideerimiseks. Laenukohustusi täitis kostja uute laenude võtmisega, ta ei olnud

võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt, mille tulemusena tekkisid tal

arvukad maksehäired. Laenuandja ei kontrollinud kostja majanduslikku olukorda

laenu taotlemisel. Kostja leiab, et laenuandja oleks pidanud hindama ja analüüsima

kostja majanduslikku olukorda, ning poleks tohtinud talle laenu anda. Kostjal oli laenu

taotlemise hetkel erinevaid igakuiseid kohustusi kokku 3764,46 eurot. Krediidiandja ei

või krediidivõimelisuse hindamisel piirduda vaid laenuvõtja väidetega oma

sissetulekute ja väljaminekute kohta, vaid teavet tuleb koguda kõigist mõistlikult

võimalikest allikatest, saadud teavet analüüsida ning esitada tarbijale asjakohaseid,

õigeid ja usaldusväärseid hinnanguid ja soovitusi igakordsel finantskohustuse

võtmisel. Laenuandja seda ei teinud. Käesoleval juhul ei ole laenuandja teinud

mistahes pingutusi, et taotleja krediidivõimekust krediidiandjate- ja vahendajate

seaduse ning VÕS-i kohaselt hinnata. Hageja ei ole intressimäära vähenemist

arvestavat uut maksegraafikut koostanud ega kostjale teatavaks teinud.

-

Isegi juhul, kui leiaks tõendamist, et kostja on laenulepingu järgi jäänud mõne

osamakse tasumisega viivitusse, arvestades sealjuures seadusjärgset intressimäära, ei

ole laenuandjal õigust võlgnetavas osas osamakseid nõuda enne kui

laenulepingujärgne maksegraafik, arvestades tuvastatud intressimäära, on kostjale

teatavaks tehtud. Kostja keeldub laenulepingust tuleneva nõude täitmisest enne, kui

talle on esitanud intressimäära ja muude kohustuste vähenemist arvestav uus

maksegraafik.

-

Täiendavalt jääb arusaamatuks, et vastavalt esitatud lepingule oli kostjale lubatud

limiit summas 2000 eurot ning vastavalt hageja esitatud tabelile väljastati laenu

summas 3250 eurot. On ilmselge, et hageja ise määras limiidi, kuid vaatamata sellele

eiras määratud limiidi suurust ja väljastas laenu 1250 euro võrra rohkem. Ehk

praktiliselt topelt summas limiidist.

-

Hageja ei ole tõendanud, et ta andis kostjale raha kasutamiseks.

-

Juhul, kui vastab tõele, et hageja laenas kostjale 3250 eurot ning kostja tagastas

hagejale 3364,88 eurot siis ei võlgne kostja hagejale mitte ühtegi eurot.

-

Hageja alternatiivne nõue ei ole põhjendatud ning kostja palub jätta nõude

tähelepanuta. Hageja ei tõendanud kohtule, et ta andis kostjale raha. Kostja on samuti

seisukohal, et kuna hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei

võlgne kostja hagejale mitte ühtegi eurot.

-

Hageja 20.01.2023 seisukoha lisa 2 on võõrkeelne ning see tuleb hagejal tõlkida eesti

keelde, vastasel juhul palub kostja jätta tõendi menetlusse võtmata või tähelepanuta.

17. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista välja ka viivis menetluskuludelt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad seetõttu hageja

kanda.

19. Pooled ei vaidle, et XXX AS ja kostja vahel oli tarbijakrediidilepingust tulenev õigussuhe

(vt ka kostja vastuse p 11, dtl 58). Selle kvalifikatsiooniga nõustub ka kohus

(arvelduskrediidileping, VÕS § 407 lg 1).

20. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja lepingu 18.07.2020

(arveldukrediidileping nr XXX), lepingust tulenevad nõuded loovutas XXX AS 17.05.2022

hagejale.

Kostja on küll seadnud kahtluse alla, kas loovutus on toimunud, kuid hageja on kohtu arvates

piisavalt tõendanud, et XXX AS on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded

loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja

uuele võlausaldajale, viimase nõudmisel, andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist.

XXX AS ongi seda teinud (dtl 115). Samuti on nõude loovutamisest (loovutamisele järgneval

päeval 18.05.2022) teavitatud ka kostjat (dtl 28). Kostja pole väitnud, et talle pole nõude

loovutamisest teatatud. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude

loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi

kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.

Kohtu ette toodud asjaoludest ei ilmne, et XXX AS ja kostja vahel oleks olnud sõlmitud veel

lepinguid, peale selle, mis on hagi aluseks, et oleks võimalik kahelda selles, millisest

lepingust tulenev nõue on loovutatud. Lisaks on kostja ise tõendanud krediidi tagasimaksete

tegemist XXX AS-ile ja ei ole tsiviilasjas kunagi väitnud, et need maksed on tehtud mõne

muu lepingu alusel. Samuti ei ole kostja väitnud, et ta maksis võla tagasi endisele

krediidiandjale pärast seda, kui nõue oli juba loovutatud hagejale.

Seega jätab kohus kostja sellekohased vastuväited arvestamata.

21. Peamised vaidlusküsimused on selles, et

-

kostja väitel on ta võla tagasi maksnud ning hageja nõude kujunemine ei ole talle

arusaadav ning

-

hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (VLP).

22. Hagi kohaselt taotles kostja 18.07.2020 arvelduskrediiti 2000 euro ulatuses ja selles

ulatuses XXX AS ja kostja sõlmisid ka lepingu. Hagi asjaolude kohaselt kandis hageja

krediidilimiidi ulatuses raha kostja pangakontole. Kostja võttis krediidi kasutusele ja tegi ka

tagasimakseid.

23. Hageja 20.01.2023 täiendavate selgituste kohaselt (dtl 110) on hageja maksnud

ajavahemikul 23.07.2020-07.02.2021 kostja pangakontole 3250 eurot. Hagi täienduse

kohaselt (20.04.2026 alternatiivne nõude kujunemine) võttis kostja perioodil 23.07.2020-

07.02.2021 kasutusele krediidisumma 3250 eurot, millest tuleb maha arvata väljavõtte tasu

kokku 195,25 eurot ja kiire väljamakse tasu 195 eurot, mis on kokku 390,5 eurot ja seega

maksti kostjale välja 2859,75 eurot (s.o 3250-390,5). Kostja on tagastanud 2314,08 eurot

(põhiosa 1299,86 eurot, intressi 958,39 eurot, kaardimakse tasu 16,07 eurot ja muud kulu

39,76 eurot). Eeltoodust järeldab hageja, et kostjal on tasumata 545,67 eurot (20.04.2026

menetlusdokumendi p 3.2 (dtl 337).

24. Järgnevalt leiab hageja, et on teinud kostjale väljamakseid 2984,23 eurot ja kostja on

tasunud esialgsele võlausaldajale 2434,18 eurot ja seega on kostja hagejale võlgu 550,05

eurot.

25. Kohus märgib, et kuigi kohus leiab, et hageja 20.04.2026 menetlusdokument

(hagiavalduse täiendus) on esitatud hilinenult, ei sisalda see uusi asjaolusid – hageja on vaid

täpsustanud oma nõude kujunemist ja esitanud tõendid laenu hageja kasutusse andmise kohta.

26. Kuna kohus ei olnud hageja 20.04.2026 menetlusdokumendi ajaks lahendit teinud, ei

tinginud konkreetselt hageja tegevus praegusel juhul menetluse venimist. Liiatigi

tarbijakrediidilepingutega seotud vaidlustes on kohtul suurem uurimiskohustus, kui

tavapärases võistlevas menetluses – sellele on korduvalt tähelepanu juhtinud nii Riigikohus

oma vastavat valdkonda puudutavates lahendites kui ka Euroopa Kohus.

27. Seetõttu võtab kohus vastu hageja 20.04.2026 esitatud tõendid. Kohus on andnud kostjale

võimaluse hageja 20.04.2026 dokumendile vastata ja kostja on seda õigust ka kasutanud.

28. Küll aga ei võta kohus menetlusse hageja 20.04.2026 esitatud alternatiivset nõuet, sest see

on esitatud hilinenult ning selle menetlemine tingiks asja lahendamise edasilükkamise (TsMS

§ 331 lg 1).

29. Hageja esitatud maksekorraldustega (dtl 342-388) on hageja tõendanud, et kandis kostja

XXX asuvale kontole ajavahemikus 23.07.2020-07.02.2021 kokku 2890,83 eurot ja XXX-is

asuvale kontole 93,4 eurot. Seega on hageja kokku andnud kostja käsutusse 2984,23 eurot.

30. See on vastavuses kostja poolt 12.12.2022 menetlusdokumendiga esitatud kostja

Swedbank konto väljavõttega perioodil 06.06.2020-10.03.2022 (dtl 64-67), millelt nähtub

samuti, et hageja on kostja XXX kontole üle kandnud 2890,83 eurot. XXX pangas asuva

konto kohta on kostja esitanud väljavõtte ajaperioodi 18.01.2020-18.07.2020 kohta (dtl 69),

mille järgi on kostja hagejale 18.07.2020 maksnud 59,09 eurot. Koos tagasimaksetega, mis

nähtuvad kostja esitatud pangakonto väljavõttes XXX konto kohta (dtl 64-67, kokku summas

2852,1 eurot), on kostja kandnud hagejale kokku 2911,19 eurot.

31. Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et vahe hageja poolt kostja kontole kantud raha

ja kostja poolt hageja kontole kantud raha osas on 2984,23-2911,19 ehk 73,04 eurot (summa,

mille võrra on hageja kandnud kostjale rohkem raha).

32. Pooled ei vaidle selle üle, et 18.07.2020 sõlmisid XXX AS ja kostja tarbijakrediidilepingu

(arvelduskrediidileping, dtl 15jj). Lepingu tingimuste kohaselt oli krediidilimiidiks 2000

eurot, intressimäär kasutusele võetud krediidist 40,9% aastas, 0,11% päevas, krediidi

kulukuse määras 59,28% aastas (eeldusel, et intressimäär on 40,9% aastas, väljavõtutasu 65,5

eurot ja kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul) ning kasutusele võetud krediit tuleb

tagasi maksta üks kord kuus 15.kuupäeval 60 kuu jooksul ning minimaalne igakuine

kasutusele võetud krediidi tagasimakse on 1/60 kasutusele võetud krediidist, kuid mitte

vähem kui 10 eurot.

33. Kostja on küll väitnud, et leping oli tähtajatu või vähemalt on ebaselge, kas tähtaeg oli

määratud või mitte, kuid lepingu tingimustes, dtl 15 on selgelt kokku lepitud, et krediit tuleb

tagasi maksta igakuiselt 60 kuu jooksul. Seega lepingu tähtaeg möödus 15.08.2025, mil

saabus viimase tagasimakse tähtaeg.

34. Samas on XXX AS arvelduskrediidilepingu üldsätete (XIV ptk, p 3; dtl 12) p-s 3

märgitud, et arvelduskrediidileping on tähtajatu.

35. Kohus kohaldab siinkohal VÕS § 38 ning leiab, et kuna XXX AS arvelduskrediidilepingu

üldtingimuse kui tüüptingimuse p 3 on vastuolus poolte poolt eraldi kokku lepitud

arvelduskrediidi tingimustega, siis kohaldub eraldi kokkulepitud tingimus ja seega sõlmiti

leping tähtajaga 60-kuulise tagasimaksekohustusega.

36. Hageja selgitab, et kostjale väljastatud krediidikulukuse määr so 59,28% aastas ei ületa

Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmist määra enam kui kolm korda 20,52% x 3 =

61,56% > 59,28%. Seega ei saa tarbijakrediidileping olla tühine VÕS § 406 lg 1 alusel.

37. Krediidilepingu kohaselt on krediidikulukuse määr arvutatud eeldusel, et intressimäär on

40,9% aastas, väljavõtutasu 65,5 eurot ja kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul.

38. See eeldus pole aga praeguse lepingu puhul täidetud: krediidi tagasimakse oli määratud 60

kuu peale (mitte 12 kuu peale), krediit väljastati 22 eraldi maksega ning lepingu kohaselt on

väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast.

39. XXX AS teenuse tingimuste hinnakirja kohaselt tuleb lepingu sõlmimise eest tasuda 25

eurot, välkmakse tasu 15 eurot.

40. Kuidas eeltoodud asjaolusid on krediidikulukuse määra arvutamisel arvesse võetud, seda

tsiviilasja materjalidest ei nähtu.

41. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

42. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 01.juulil ja

01.jaanuaril:

01.01.2020-

30.06.2020

01.07.2020-

31.12.2020

01.01.2021-

30.06.2021

01.07.2021

-

31.12.2021

01.01.2022

-

30.06.2022

01.07.2022

-

31.12.2022

01.01.2023

-

30.06.2023

01.07.2023

-

31.12.2023

61,83%

61,56%

60,27%

56,04%

50,85%

48,90%

45,93%

50,16%

43. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse kõik lepingujärgsed tasud

(lepingutasu, haldustasu, krediidi kasutusse võtu tasu jm). Krediidi kogukulu arvutamisel

tuleb arvesse võtta ka maksetehingute tegemist ja krediidi kasutusse võtmist võimaldava

makseinstrumendi kasutamise kulusid, samuti tasusid sellise konto pidamise eest, millele

tehakse krediidi kasutusse võtmise ja maksetehingute kandeid ja muid maksetehingutega

seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ning konto pidamise

kulud on selgelt ja eraldi märgitud tarbijakrediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud

lepingus (VÕS § 406 lg 3).

44. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1

sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi

selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on

leping tervikuna tühine, ning lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud

laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse

laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.

45. Seega peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu

tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul

võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13.10.2010 kehtestatud

rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on

välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse

määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest

krediidiandjale tasuma.

46. Praegusel juhul ei ole hageja esile toonud andmeid, mis võimaldaks kohtul kontrollida,

kas krediidikulukuse määr on seadusega lubatud piires või mitte. Kohtu hinnangul ei piisa

sedastusest, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud Rahandusministri poolt

kinnitatud valemit, vaid esitada tuleb ka kõik valemi kasutamiseks vajalikud võrrandi

näitajad. Hageja on esitanud 2000 euro kasutuselevõtu tasu 65,5 eurot, eelduse, et

tagasimaksed tehakse 12 kuu jooksul ja et intressimäär on 40,9% aastas. VÕS § 4061

(„Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamisel“) lg 8 kohaselt arvelduskrediidi

korral loetakse, et kogu krediit võetakse kasutusse kogu arvelduskrediidilepingu

kehtivusajaks. Rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 lisa annab tarbijakrediidi kulukuse

määra arvutamiseks baasvõrrandi, milles on kajastatud järgmised tegurid:

-

viimase kasutusele võetud krediidi järjekorranumber ehk kasutusse võetud

krediidimaksete arv kokku;

-

kasutusele võetud krediidi järjekorranumber. Krediidi järjekorranumber näitab

mitmenda kasutusse võetud krediidimaksega on tegu;

-

järjekorranumbriga kasutusele võetud krediidi suurus;

-

täis- või osa-aastates väljendatud ajavahemik esimese kasutusele võetud krediidi

kuupäeva ja iga järgmise kasutusse võetud krediidi kuupäeva vahel;

-

viimase tagasimakse või krediidiga seotud kulu järjekorranumber ehk tagasimaksete

arv kokku;

-

krediidi tagasimakse või krediidiga seotud kulu järjekorranumber. Krediidiga seotud

kulu järjekorranumber näitab mitmenda tagasimaksega on tegu;

-

järjekorranumbriga tagasimakse suurus;

-

aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik esimese kasutusele võetud krediidi

kuupäeva ja iga tagasimakse või kulu maksmise kuupäeva vahel.

47. Selliseid andmeid ei ole hageja kohtule esitanud.

48. Ebapiisavad on ka XXX AS enda koostatud numbrite tulbad, millest pole üheselt aru

saada, mida on kajastatud ja mille alusel.

49. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi

kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi muus kui algse

maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse

intressi osas rahuldada.

50. Praegusel juhul ei saa kohus kinnitada, kas leping on liiga kõrge krediidi kulukuse määra

tõttu tühine või mitte, sest kohtul puuduvad piisavad andmed Rahandusministri määrusega

kehtestatud krediidi kulukuse määra arvutamiseks mõeldud valemi kasutamiseks.

51. Lisaks pidi hageja tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (TsMS § 232

lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama

menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-

679/18, p-d 20-23; kohus kontrollib seda omal algatusel (Riigikohtu 24.11.2023 lahend

tsiviilasjas 2-21-13098). VÕS ja KAVS (Krediidiandjate ja -vahendajate seadus) sätestavad

vastutustundliku laenamise kohustuse ja selle täitmise miinimumnõuded.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastest Euroopa Kohtu

ja Riigikohtu lahendites väljendatud põhimõtetest.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa

Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise

kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega)

punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult

eluasemekuludega;

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti (st tõendist nähtub, mis ajal ja kelle kohta tehtud

toimingut see tõendab ning mis oli toimingu tulemus), sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki

vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema

nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

52. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt lepingu tasu,

haldustasu, kaarditasu, raha väljavõttetasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne

(muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid). Hagejal tuleb teha nõude

ümberarvestus ning juhul, kui lepingu tähtaeg ei ole saabunud, tagasimaksed uuesti määrata.

Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks

kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud.

Kui krediidiandja ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, saab hagi olla õiguslikult

põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94

sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral).

53. Kostja on esile toonud, et hageja pole talle laenu andmisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid (VLP). Kostja on esitanud oma Swedbank konto väljavõtte

18.01.2020-18.07.2020 ehk lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu kohta (dtl 74jj). Sellest

väljavõttest ilmneb, et juba jaanuaris 2020 on kostja teinud ülekandeid OÜ-le XXX (ülek nr

55), XXX AB-le (XXX, ülek nr 51), XXX OÜ-le (ülek nr 70), XXX (ülek nr 72), XXX laenu

tagasimakseid (ülek nr 87), maksnud XXX AS hooldusarveid (summas 699 eurot, ülek nr 91;

osaliselt on see küll hüvitatud teiste pereliikmete poolt, kuid umbes 100 euro ulatuses), XXX

AS-ile (ülek nr 95-102), XXX OÜ-le (ülek nr 103, 113 jne), XXX AS-ile (ülek nr 105), XXX

OÜ-le (ülek n r 107), XXX OÜ-le (ülek nr 109), AS-ile XXX (ülek nr 115), XXX OÜ (ülek

nr 139). Jada jätkub ja maksed korduvad ülalnimetatud nn kiirlaenukontoritele.

54. Sissetulekuteks on ainult U. K. enda poolt tehtud ülekanded või sularaha sissemaksed ning

sugulaste poolt tehtud rahaülekanded. Samuti laenuandjate poolt tehtud ülekanded. Kostja

kasutas ära kogu sissetuleva raha ning võttis igapäevaste kulutuste katteks järjepidevalt

kiirlaenu. Kui hageja (tema õiguseellane) oleks analüüsinud kostja võimet laenu tagasi

maksta, siis oleks ta pidanud selle kontoväljavõtte vaatlemisel jõudma järeldusele, et kostja

finantskäitumine ei ole jätkusuutlik ning täiendavate laenukohustuste võtmine XXX AS

arvelduskrediidilepingus toodud tingimustel ei ole talle jõukohane. See nähtub ka kostja

esitatud maksehäirete registri infost U. K. kohta (dtl 70jj) – kostjal on mitmeid võlgnevusi

erinevate finantsasutuste ees.

55. Seega leiab kohus, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (ja

rikkunud seega VÕS § 4034 lg-t 6).

56. Hagiavalduses väidab hageja, et kostja ei tasunud igakuist intressi alates 15.12.2021 ning

seetõttu ütles laenuandja lepingu üles alates 18.04.2022. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisele

otseselt vastu vaielnud.

57. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kostjale teinud ülekandeid kokku summas

2984,23 eurot ja kostja (vaatamata sellele, et kostja ühte laenu finantseerib järgmise laenuga)

on ajavahemikus 04.08.2020-31.12.2021 teinud hagejale ülekandeid summas 2911,19 eurot.

Kuna lepinguga on kokku lepitud, et kostja võib teha kasutusse võetud laenu tagasimakseid ka

suuremas summas ning seejärel kasutusse võtmata laenuosa taas kasutusele võtta, siis eeldab

kohus, et laen, mis kostjale anti, on lepinguga kokkulepitud piirmääras ehk 2000 eurot. Kuna

leping lõppes 18.04.2022 ülesütlemisega ja hageja on rikkunud VTP-d, siis arvestab kohus

intressi kuni lepingu lõppemiseni seadusjärgses määras. Kohus arvestab, et kostja võttis kogu

laenu korraga kasutusse lepingu sõlmimise päeval (vt ka VÕS § 4061 lg 2). Seega arvestab

kohus intressi alates 18.07.2020 – 18.04.2022 seadusjärgses määras, milleks on 280,35 eurot.

58. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal tuli hagejale tagastada 2000 eurot + intress 280,35

eurot. Kuna kostja on hagejale teinud ülekandeid kokku 2911,19 euro ulatuses, siis leiab

kohus, et kostja ei võlgne hagejale hagiavalduses nõutud summat. Seega jätab kohus hagi

rahuldamata.

Viivis

59. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

60. Kuna kostja ei ole oma kohustuste täitmisega viivituses, siis ei ole alust ka hageja

viivisenõude rahuldamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

62. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

63. Kuna kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud hageja kanda.

64. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja § 174 lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse

jõustumist.

65. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

66. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

67. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik