2-25-120415/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-120415

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED

hagi

X

vastu

leppetrahvide, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise

nõudes

Tsiviilasja hind

1165,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Xilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja leppetrahvide võlgnevus 520

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 202,83 eurot.

3. Mõista Xilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõudelt 520 eurolt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.03.2026

kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 390

eurot.

5. Määrata menetluskulud 35% ulatuses hageja ja 65% ulatuses kostja kanda.

6. Mõista Xilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulude hüvitis 1002,95

eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2-25-120415

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

9. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pank EE571010220229377229

Swedbank EE062200221059223099 või

Luminor Bank EE221700017003510302

Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

1. Harju Maakohus menetleb AS ÜHISTEENUSED (hageja) hagi Xi (kostja) vastu

leppetrahvide, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes.

2. Hagi kohaselt korraldab hageja parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle eraparklas

aadressil Veerenni tn 29, Tallinnas. 11.08.2022, 12.08.2022, 16.08.2022, 17.08.2022,

18.08.2022, 22.08.2022, 23.08.2022, 01.09.2022 parkisid kostjale kuulunud sõiduautod

registreerimismärkidega XXX, YYY, QQQ nimetatud parklas. Kostja sõidukid olid

pargitud parkimiskorralduse tingimusi rikkudes. Hageja koostas ja esitas eelnimetatud

kuupäevadel kostjale kokku kolmteist leppetrahvi kogusummas 520 eurot (iga leppetrahvi

summa 40 eurot). Leppetrahvid on tasumata. Leppetrahvide tasumise kohustus on

muutunud sissenõutavaks ning hageja nõuab kostjalt iga leppetrahvi tasumise tähtajale

järgnevast päevast kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist

kogusummas 202,83 eurot ning viivist alates kohtule hagiavalduse esitamisest kui

2-25-120415

põhinõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Kohus võttis 18.03.2026 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile vastama 20

päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus

toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale avalikult kätte

30.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt

menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagile vastamise tähtpäev

oli 05.05.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

4. TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3

kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5. Juhindudes TsMS § 407 lõikest 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

6. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud hageja põhinõude, sissenõutavaks

muutunud viivisenõude ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osas ning selles

osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

7. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimiskohtade üürilepingud

(parkimislepingud). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingute

sõlmimise, lepingute tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumiste ja kostjale

leppetrahvinõuete esitamise osas.

8. Kohus mõistab seega kostjalt välja põhinõude 520 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

202,83 eurot ja viivise alates 17.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

9. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest

lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel

rahuldamata.

10. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist.

Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 390 eurot (iga

leppetrahvi osas 30 eurot) tuginedes VÕS § 113² lõikele 2. Hageja palub mõista kostjalt

välja sissenõudmiskulud 390 eurot tuginedes sellele, et hageja on kohtuvälises menetluses

korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust

likvideerinud. Hageja on saatnud kostjale iga leppetrahvi kohta kolm tasulist

meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud iga leppetrahviga seoses muud

makseviivitusega seotud kulud.

11. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu

väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja

oleks parkimislepingu sõlminud enda majandus- või kutsetegevuses.

12. Sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt on sätestatud VÕS §-is 113². VÕS § 113² lg

2 punkt 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, võib majandus- või

2-25-120415

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot. Kokku võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.

13. VÕS § 113² lõikes 2 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks

hüvitamiseks. VÕS § 113² lõige 2 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude

piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist

pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud

kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115 ja 127-140) alusel.

14. Kohus on 04.02.2026 ja 05.02.2026 kohtunõuetes hagejale selgitanud, millised asjaolud

peab hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas.

Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei

ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või

need ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada.

15. Erinevalt VÕS §-st 113¹ ei sisaldu §-s 113² iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude

abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

esitamist leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel.

Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust

sõltumatu hüvitisemäär. Hageja ei ole esile toonud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe

sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Seega tuleb lähtuda üldisest kahju hüvitamise

regulatsioonist (VÕS §-d 115 ja 127-140), mis eeldab nõude eelduste esile toomist.

16. Kohus leiab, et hageja esitatud üldsõnaliste selgituste esitamine abstraktse kahju

hüvitamiseks ei ole esitatud kahjunõude rahuldamiseks piisav. VÕS § 127 lõike 1

kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab

hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).

17. Hageja ei ole esile toonud, millised konkreetsed kulud on talle meeldetuletuskirjade

saatmisega tekkinud. Ainuüksi asjaolust, et hageja on saatnud meeldetuletuskirju, ei saa

järeldada, et sellega oleks kaasnenud kulud on iga leppetrahviga seonduvalt just summas

15 eurot või 5 eurot. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kirja saatmine näitab seda, et

mingid objektiivsed kulud on tekkinud. Hageja ei ole isegi konkreetse kulu tekkimist

väitnud ehk ka asjaolude õigeksvõtmisel ei ole reaalselt tekkinud kulude kohta esitatud

väiteid. Seega vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja siiski esitanud piisavalt selgeid

asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.

18. Eelduslikult sõltub meeldetuletuskirjade saatmise kulu sellest, kelle poolt ja mil viisil

meeldetuletuskirjad on saadetud ning erineb muu hulgas sõltuvalt sellest, kas need on

saadetud e-kirja teel, lihtkirjana või tähitud kirjana. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid,

mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest

tingitud kulusid iga leppetrahvi kohta viie euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et

2-25-120415

hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult

põhjendatud.

19. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt hageja sissenõudmiskulude nõude 390 eurot

rahuldamata.

20. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 65% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lõikest 1

juhindudes menetluskulud 35% ulatuses hageja ja 65% ulatuses kostja kanda.

21. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel

asjaoluga, et 26.02.2026 määrusega liitis kohus ühte menetlusse tsiviilasjades nr 2-

25120415, 2-25-120482, 2-25-120407 ja 2-25-120599 esitatud hagiavaldused. Hageja

põhjustas endale asjatut aja- ja rahakulu sellega, et esitas samaliigilised ja sarnasel alusel

nõuded sama isiku vastu eraldi neljas tsiviilasjas.

22. Peale tsiviilasjade liitmist menetleb kohus käesoleva tsiviilasja raames hageja nõudeid,

mille hagihind on 1165,61 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt kuulub tasumisele riigilõiv

summas 280 eurot. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb põhjendatuks ja vajalikuks

menetluskuluks lugeda riigilõiv summas 280 eurot.

23. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 80 eurot. Kohtuväliseks

kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 7). TsMS § 484²

kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas

20 eurot. Kuna Pärnu Maakohus menetles hageja nõudeid neljas erinevas maksekäsu

kiirmenetluses, on hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas

80 eurot põhjendatud.

24. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 566-568) kohaselt on hageja menetluskuluks

lepingulise esindaja kulud 14 tunni eest summas 2446 eurot (käibemaksuta).

25. TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

26. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal tsiviilasjas 2-25-120415

neli tundi täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks ning

hagiavalduse

ettevalmistamiseks,

koostamiseks,

lisade

kogumiseks

ja

komplekteerimiseks, kohtule esitamiseks. Lisaks kulus lepingulisel esindajal kolm tundi

kohtu dokumentidega tutvumiseks, seisukoha ja hagiavalduse tervikteksti koostamiseks ja

kohtule esitamiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lisaks eeltoodule hagejal

tsiviilasjas 2-25-120407 esitatud hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingute

tegemiseks kaks tundi, tsiviilasjas 2-25-120482 esitatud hagiavalduse koostamiseks

vajalike toimingute tegemiseks kolm tundi ning tsiviilasjas 2-25-120599 esitatud

hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks kaks tundi. Kohus on

seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks lugeda iga hagiavalduse

koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund. Iga eelnimetatud tsiviilasi on pigem

vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga,

kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes

andmeid kostja, nõudesumma ja nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Sarnaseid

hagiavaldusi on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud väga palju. Seejuures

kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Selliste hagide koostamisel on

2-25-120415

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi

lisad.

27. Lisaks kulus lepingulisel esindajal üks tund kohtu dokumentidega tutvumiseks, seisukoha

koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning kaks tundi hagiavalduse tervikteksti

koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi. Arvestades, et hageja on tulenevalt tsiviilasjades

225-120415 ja 2-25-120599 koostatud kohtunõuetest esitanud tsiviilasjas 2-25-120415

seisukoha 18.02.2026 ja tsiviilasjas 2-25-120599 seisukoha 22.02.2026, leiab kohus, et

ajakulu üks tund nimetatud seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks saab pidada

põhjendatuks ja vajalikuks.

28. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka

vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab

hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas

menetluses pidada kokku 1183 eurot (7 tundi x 169 eurot / tund). Kohtu hinnangul saab

praegusel juhul tunnitasu suurust pidada tavapäraseks ja põhjendatuks.

29. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1543 eurot (280 + 80 + 1183). Kuivõrd

kohus jätab menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda,

mõistab kohus kostjalt välja 65% hageja menetluskuludest ehk 1002,95 eurot. Ülejäänud

osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

30. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab

kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad

menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

31. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus määruse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

32. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

33. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

34. Pärast hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse avalikku kättetoimetamist kostjale ei

ole kohus saanud andmeid kostja elu- või viibimiskoha aadressi ja/või sidevahendite

andmete kohta, mille kaudu oleks võimalik toimetada kostjale dokumendid kätte muul

viisil kui avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus määrab seega, et

tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik

kohtunik