2-25-34/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-34

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants Group hagi X´i vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

498,13 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants Group, registrikood

10746479, lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema,

e-post: jurist@julianus.ee;

Kostja: X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus

195,16 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 216,08

eurot ning viivised alates 3.01.2025 kuni põhinõude summas 195,16 eurot täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,9% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

360 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xil tasuda Aktiva Finance Group OÜ alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja X (kostja) sõlmisid 15.01.2020

tarbijakrediidilepingu nr. L89003304902, mille alusel sai kostja laenu summas 1100

eurot. Lepingu nr. L89003304902 kohaselt on krediidi kulukuse määr 27,31% aastas ja

intressimäär 18,9% aastas. Lepingu nr. L89003304902 kohaselt on krediidi kulukuse

määr 27,31% aastas ja intressimäär 18,9% aastas. Krediidivõimelisuse hindamise

protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Laenu andmisel võeti

aluseks laenutaotluses esitatud andmed. Arvestades krediidilepingu krediidisummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja

hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuse täitmine krediidisaajale jõukohane.

Krediidisaaja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Seega on

hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste

kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 1100 eurot, millest 35 eurot

on lepingutasu. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 218,07

eurot ja hagejale summas 686,77 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 195,16 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 195,16 eurot (1100-218,07-686,77).

Hageja palub mõista kostjalt X hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 195,16 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 216,08 eurot; viivised alates 3.01.2025 kuni põhinõude summas 195,16 eurot

täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,9% aastas menetluskulud,

sealhulgas riigilõiv summas 140 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 19.02.2026.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Inbank AS ja X sõlmisid 15.01.2020 tarbijakrediidilepingu nr. L89003304902, mille

alusel sai kostja laenu summas 1100 eurot, krediidikulukuse määraga 27,31%. VÕS §

4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2019.a

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%.

15.01.2020 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 27,31%.

Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,61*3=61,83%) ning lepingus

kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Vastutustundliku laenamise põhimõtete kontrollimiseks hageja esitas tõendina

laenutaotluse (hagi lisa 6) ja maksehäireregistri väljavõtte (hagi lisa 7).

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja selgitas, et klient esitab krediiditaotluse,

millega küsitakse kliendilt andmeid regulaarsete sissetulekute ja kohustuse kohta. Otsuse

tegemisel lähtutakse kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust ning sissetuleku

andmeid päritakse välistest registritest (EMTA või Pensionikeskuse kaudu). Kliendi

igakuiste kohustustena võetakse arvesse kliendi poolt taotlusel esitatud andmed ning

Inbankiga sõlmitud varasemad kehtivad krediidilepingud. Vajadusel küsitakse täiendavalt

ka pangakontoväljavõtet. Inbank võtab otsuse tegemisel arvesse andmeid kliendi

varasema maksekäitumise kohta nii sisestes kui välistes allikatest. Inbank teeb päringud

Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite

poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad kliendi tõenäosust jääda võlgu. Inbank

kasutab lisaks muudele krediidivõimelisuse hindamise printsiipidele laenuteenindusmäära

ülempiiri, mis ei ületa kunagi 65%. Kliendi olemasolevad igakuised kohustused ja

taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised kohustused ei tohi moodustada rohkem

kui 65% kliendi igakuistest sissetulekutest. Täiendavalt on seatud laenuteenindusmäära

reeglile nõue, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt

statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Kostja osas on Inbank välja toonud, et

taotletav summa oli 1500 eurot (esitatud taotlus), igakuised sissetulekud 300 eurot

(esitatud taotlus), igakuised kohustused 328,41 eurot (taotlusel esitatud 300 eurot, millele

lisandub lepingu kuumakse 28,41 eurot). Seega võttes arvesse ülaltoodud andmeid ning

Inbanki otsustusmudelit, leidis Inbank, et kliendile saab anda laenu, mille kuumakse 72

kuu jooksul on 28.41 eurot.

Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 218,07 eurot ja

hagejale summas 686,77 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 195,16 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 195,16 eurot (1100-218,07-686,77). Hageja

kostjalt intresse ei nõua. Eeltoodu tõttu ei kontrolli kohus laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113.2 lg 2 p 1 alusel pärast lepingu lõppemist võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 50 eurot. Hageja saatis kostjale võla

tasumise nõudega meeldetuletuskirjad 17.02.22, 03.03.22, 30.07.22 ning hagejal on

tekkinud makseviivitusega täiendavad kulud 15 eurot. Kuna hageja nõue kuni 500 eurot

(hagihind 498,13 eurot), siis VÕS § 113.2 lg 1, lg 2 p 1 tulenevalt on põhjendatud hageja

nõue sissenõudekulu osas 30 eurot ning kohus rahuldab sissenõudekulude nõude osaliselt.

Hageja palub välja mõista viivis põhivõla summalt lepingu ülesütlemise päevale

järgnevast päevast alates s.o 30.07.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

2.01.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o

18,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lausega. Hageja nõuab viivist summas 216,08 eurot. Viivisenõue on VÕS § 101 lg 1 p 6

ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse

täitmisega ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 216,08 eurot. Hageja

nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras 18,9 % aastas tasumata põhivõlalt

alates 3.01.25 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.

Kuna kohus rahuldas hagi pea kogu ulatuses, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 140 eurot ja esindustasu

338 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud lepingulise esindaja tunnitasuga. Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja

esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega,

mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h,

169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100).

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 360 eurot

(140+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (360

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik