2-24-8470/34 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-24-8470

Tsiviilasi

XX hagi AS E-Piim Tootmine (pankrotis) vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

hüvitise väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat NN

Kostja AS E-Piim Tootmine (pankrotis, registrikood

12131598), lepinguline esindaja Mari Rask,

pankrotihaldurid Indrek Lepsoo ja Olev Kuklase

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasjas nr 2-24-8470 menetlus.

2. Jätta XX hagi AS E-Piim Tootmine (pankrotis) vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, hüvitise väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on XX (hageja) hagi AS E-Piim Tootmine (kostja) vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise (8497,41 eurot) väljamõistmiseks ja

kahju (695,40 eurot) hüvitamiseks, samuti põhinõuetelt (9192,81 eurot) seadusjärgse viivise

väljamõistmiseks.

1(4)

2. Tartu Maakohus võttis 17. veebruari 2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-x menetlusse

kostja pankrotiavalduse, nimetas kostja ajutisteks halduriteks Indrek Lepsoo ja Olev Kuklase

ning peatas kostja osalemise teistes tsiviilkohtumenetlustes.

Kostja pankrot kuulutati välja 11. märtsil 2026.

3. Kostja pankrotihaldurid I. Lepsoo ja O. Kuklase esitasid 28. aprillil 2026 kohtule siinses

asjas taotluse menetluse uuendamiseks, rahaliste nõuete läbivaatamata jätmiseks

pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel ning menetluse jätkamiseks töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise nõudes (tuvastusnõudes). Pankrotihaldurite hinnangul peaks

tuvastusnõude osas vaidlus menetlusse jääma ning seda PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata

ei jäeta. Kui töölepingu ülesütlemine oli kehtiv, pole töötajal ilmselt ka mingit rahalist nõuet.

Seega võib töötaja esitada pankrotimenetluses tingimusliku nõude hüvitise ja kahju

hüvitamise nõudes.

4. Maakohus küsis 29. aprillil 2026 pankrotihalduri taotlusele hageja seisukoha.

5. Hageja palub oma 4. mai 2026 seisukohas jätta pankrotihalduri taotluse rahuldamata ning

jätta hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja leidis kohtupraktikale viidates, et kuivõrd vaidlus siinses asjas ei puuduta pankrotivara

ning võlgnik saab ise kostjana jätkata, siis pankrotihaldur sellesse vaidlusesse astuda ei saa.

Haginõuded tuleb jätta tervikuna läbi vaatamata, kuivõrd tuvastusnõue on lahutamatult seotud

hageja rahaliste nõuetega ning moodustab sisuliselt osa pankrotivõlgniku vastu esitatud

varalisest nõudest. Hagejal puudub eraldiseisev tuvastushuvi töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks. Tuvastusnõude väljaspool pankrotimenetlust menetlemine kahjustab teiste

võlausaldajate huve. Hageja ei saa esitada töölepingu seaduses (TLS) § 109 rahalisi nõudeid

pankrotimenetluses tingimuslikult, sest seaduse ega õiguskirjanduse kohaselt pole tegemist

tingimusliku nõudega (seaduses ega õiguskirjanduses pole töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõuet nimetatud tingimuslikuna). Eeltoodu kinnitab hageja käsitlust selle kohta,

et vastavaid nõudeid ei ole õiguslikult võimalik erinevates menetlustes menetleda. Hageja ei

soovi kanda täiendavaid menetluskulusid, sest hageja nõuete rahuldamine pankrotimenetluses

on ebatõenäoline. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest hageja on teinud kostjale

menetluses korduvalt kompromissipakkumisi, millest viimane on keeldunud ega ole ise

kompromissi pakkunud. Hageja esitas juba 15. augustil 2025 taotluse arvestada eelmärgitut

menetluskulude jaotamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2. Hageja palub

seega PankrS § 43¹ lg 3 tulenevalt kohtul jätta menetluskulud kostja kanda, kelle soovimatus

asja kompromissiga lahendada ühtki omapoolset pakkumist esitamata on kaasa toonud

menetluse pika kestvuse ja suured menetluskulud.

6. Kohtu hinnangul tuleb siinses asjas menetlust uuendada ja jätta hagi PankrS § 43 lg 2 alusel

läbi vaatamata kostja pankroti väljakuulutamise tõttu. Alternatiivselt tuleb hageja

tuvastusnõue jätta läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud

juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist

alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud

avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud

lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata

ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

2(4)

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2).

Siinses asjas on kohtumenetluses hageja rahalised nõuded kostja vastu TLS § 109 lg 1 järgse

hüvitise (8497,41 eurot), kahju hüvitise (695,40 eurot (õigusabikulud)) ja nendelt summadelt

seadusjärgse viivise väljamõistmiseks. Nimetatud nõuded tuleb PankrS § 43 lg 2 alusel jätta

läbi vaatamata, sest enne asjas lõpplahendi tegemist on välja kuulutatud kostja pankrot. Kohtu

hinnangul saab nimetatud sätte alusel jätta läbi vaatamata ka tuvastusnõude (töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude). Kohus käsitab siinses asjas esitatud tuvastusnõuet

üksnes hageja rahaliste nõuete eeldusena (hagejal puudub eraldiseisev tuvastushuvi

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks), mistõttu ei saa seda eraldiseisvalt rahalistest

nõuetest läbi vaadata. PankrS § 43 lg 2 mõtte kohaselt tuleb sellised nõuded lahendada

pankrotimenetluses nõuete kaitsmise korras. Tuvastusnõude lahendamine väljaspool

pankrotimenetlust otsustaks sisuliselt pankrotimenetluses esitatava nõude eeldusküsimuse.

Alternatiivselt tuleb hageja tuvastusnõue jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel,

kuna hagejal puudub pärast rahaliste nõuete läbi vaatamata jätmist iseseisev õiguslik huvi

üksnes tuvastusnõude lahendamiseks (vt ka Riigikohtu 11. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-27-11, p 11).

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

PankrS § 431 lg 3 kohaselt kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi

vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtu

hinnangul ei ole asjas esile toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks

menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kalduda. Hagejal ei olnud võimalik kostja pankroti

väljakuulutamist ette näha. Kohus ei saa siinses asjas arvestada TsMS § 163 lg 2 sätestatuga,

sest see kohaldub üksnes juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt kompromissis pakutud sarnases

ulatuses. Kostja ei pidanud seaduse kohaselt hageja pakutud kompromissiga nõustuma.

Puuduvad asjaolud, et kostja oleks oma menetlusõigusi kuritarvitanud – käitunud menetluses

pahatahtlikult või seda venitanud.

Kuigi töölepingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole rahaline nõue, on see käesolevas asjas

lahutamatult seotud hageja rahaliste nõuetega. Seetõttu on põhjendatud menetluskulude

jaotamisel kohaldada ka selle nõude osas PankrS § 431 lg-st 3 sätestatud põhimõtet.

Alternatiivselt tuleb jätta tuvastusnõude osas menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg

4 alusel, sest menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Hagejal ei

olnud võimalik kostja pankroti väljakuulutamist ette näha.

Kohus leiab seega, et poolte menetluskulud on õiglane jätta poolte endi kanda.

8. Kohus selgitab, et hageja kui võlausaldaja on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul arvates

pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast.

9. Määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse TsMS §

427 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(4)

Addis Tammiku, kohtunik

4(4)