2-26-3620/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-26-3620

Määruse tegemise aeg ja koht

06. mai 2026, Pärnu

Tsiviilasi

E.X-i hagi K.J-i vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine hagist loobumisega, kostja vastuhagi

menetlusse võtmata jätmine ja riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.X (isikukood XXX); hageja seaduslik

esindaja

W.O

(isikukood

XXX, elukoht: XXX, XXX, e-post XXX);

Kostja: K.J (isikukood XXX, elukoht: XXX,E-post: XXX,

X)

Korraldav kohtuistung

05. mail 2026 Pärnus Kuninga tn kohtumajas osalesid W.O

ja K.J

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu E.X-i seadusliku esindaja W.O loobumine hagist K.J-i vastu elatise

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetlusse võtmata ja tagastada K.J-ile 17. märtsil 2026 tsiviilasjas nr 2-26-3620

vastuhagina esitatud avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Elektrooniliselt

esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.

3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-26-3620 menetlus.

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

5. Tagastada K.J-ile tema poolt vastuhagi esitamisel 17. märtsil 2026 tasutud riigilõiv 10 eurot ja

kanda K.J-i samale pangakontole, millelt riigilõiv tasuti.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on E.X-i (seaduslik esindaja W.O ) hagi K.J-i vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi 13. veebruaril 2026 esitamisest kuni

hageja täisealiseks saamiseni elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatavas

summas, s.o baassumma (alates 01. aprillist 2025 kehtiv baassumma on 282,31 eurot kuus), millele

lisandub 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast (59,43 eurot) ja millest on maha

arvestatud pool lapsetoetusest (40 eurot). Hagi esitamise ajal on igakuise miinimumelatise suurus

301,74 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas koos vastusega hagile ka vastuhagi lapsega suhtlemise korra

Tsiviilasi nr 2-26-3620

kindlaksmääramiseks. Kostja põhjendab, et enne novembrit 2025 oli vanematel kokkulepe, et jagavad

lapse hooldamist ja kulusid võrdselt ilma ametlikku elatist nõudmata. Kostja on lõpetamas

bakalaureuseõpinguid ning E.X jaoks on olnud vähem aega, kuid tavalise graafiku kohaselt oli E.X

koolinädalal kostja pool näiteks kaks või kolm päeva (ööd) ning vahest ka nädalavahetustel. Suuremad

kulud E.X-iga seoses olid sünnist saati kostja kanda, oli nagu vaikiv kokkulepe, et see kompenseerib

selle, et vahel on laps rohkem ema juures. Lapse lasteaia, kooli ja trennitasud on olnud kogu aeg kostja

kanda, samal ajal lapsetoetus on läinud kogu aeg ema W.O kätte. E.X ema nõuab kostjalt täit

miinimumelatist, kuid samas soovib, et kostja tegeleks E.X-iga, piiraks ta ekraaniaega, treeniks teda

(mida kostja ka hea meelega teeb) ja õpetaks järgi teemad, mis jäid E.X-il Xs õppimata X oldud ajal

(novembrist 2025 kuni veebruarini 2026). Veebruarist 2026 õpib laps taas X koolis ja kõik kooliga

seotud kulud maksab kostja.

3. 05. mail 2026 toimunud korraldaval kohtuistungil pooled teatasid, et pärast hagiavalduse esitamist

on olukord muutunud, laps elab faktiliselt võrdse aja kummagi vanema juures ning elatise nõue on ära

langenud. Kostja soovis, et ema osaleks lapse koolikulude tasumises. W.O selgitas, et on praegu töötu,

elab toimetulekutoetusest ja tegeleb oma tervisega, ootab Töötukassas töövõime hindamiseks

psühhiaatria vastuvõtuaega. W.O leidis, et kuna talle ei ole lapse erakoolis õppimine jõukohane,

peaksid vanemad otsustama lapse kooli vahetamise.

4. Kohtuistungil läbirääkimiste tulemusel jõudsid vanemad ühisele seisukohale, et praegu on lapse

elukorraldus paigas ning peaks samamoodi jätkuma selle kooliaasta lõppemiseni. Kooli vahetamiseks

tuleb täiendavalt uurida võimalusi ja seda lapsega arutada, lapsega seotud asju saavad vanemad koos

otsustada ka kohtuväliselt. Hageja kinnitas, et elatise nõudmise alus on ära langenud, viimase kuu on

laps olnud võrdse aja kummagi vanema juures, isa maksab ka koolikulud, mistõttu hageja loobub

elatise hagist.

Kostja kinnitas samuti, et lapsega suhtlemist on vanemad suutelised omavahel ise korraldama ning

selleks ei ole vaja kohtulahendit, avalduse võib jätta menetlusse võtmata. K.J taotles suhtlemise korra

avalduse eest tasutud riigilõivu tagastamist.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 kohaselt kohus protokollis hageja

hagist loobumise. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja loobumine elatise nõudest lapse huvisid

ega õigusi ei kahjusta. Pooled kinnitasid, et laps viibib võrdse aja kummagi vanema juures ning

mõlemad vanemad peavad alaealist E.X-i vahetult üleval, kostja tasub lisaks lapse kooliga seotud

kulud. Eeltoodust tulenevalt on alus kostjalt elatise nõudmiseks ära langenud ning hagist loobumine ei

ole lapse huvidega vastuolus. Eeltoodu alusel kohus võtab hageja seadusliku esindaja elatise nõudest

loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

6. Kostja on vastuhagina esitanud lapsega suhtlemise korra avalduse, mida kohus ei ole veel

menetlusse võtnud. TsMS § 373 lg 1 sätestab, et kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse

lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma

protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui:

1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele;

2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise;

3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab

asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus lapse ja vanema suhtlemiskorra

kindlaksmääramise asja hagita menetluses. TsMS § 550 lg 2 kohaselt võib hooldus- ja suhtlusõiguse

asja kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse hagimenetluses koos abielu lahutamise,

kooselulepingu lõpetamise või elatise väljamõistmisega.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-26-3620

Kuna kohus hageja elatise nõude osas hagist loobumise tõttu menetluse lõpetab, ei ole kostja esitatud

suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldust võimalik menetlusse võtta siinse tsiviilasja raames

vastuhagina. TsMS § 373 lg 3 teine lause näeb ette, et kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta

vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud,

et hagi menetletaks üksnes vastuhagina.

7. Kostja 05. mail 2026 kohtuistungil teatas, et kujunenud olukorras ta suhtluskorra kindlaksmääramise

avalduse menetlemist ei soovi. Kostja istungil selgitas, et lapsega suhtlemine praegu suures plaanis

toimubki nii, nagu kostja on avalduses soovinud, mistõttu ei ole enam vaja lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramist kohtu poolt.

Kohus ei saa avaldust menetleda vastu selle esitaja tahtmist. Kuna kostja on teatanud, et olukorra

muutumise tõttu ta ei vaja enam avalduse esitamisel silmas peetud kohtulikku õiguskaitset, ei eralda

kohus avaldust iseseisvasse menetlusse, vaid jätab TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel avalduse menetlusse

võtmata.

8. TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt kohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral ei

toimeta seda teisele poolele kätte, vaid tagastab esitajale koos lisadega ja menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega. Siin asjas on kostja vastuhagi suhtluskorra kindlaksmääramiseks vormistanud

samas menetlusdokumendis koos vastusega elatise nõudele ja avaldust tagastada ei ole võimalik.

Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus reaalselt ka ei tagasta. See ei mõjuta TsMS § 372 lg-s 6

ettenähtud tagajärge: kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Teadaolevaks

menetluskuluks selles asjas on ainult kostja poolt suhtlemiskorra avalduse esitamise eest 17. märtsil

2026 tasutud riigilõiv 10 eurot. Hüvitatavaid kulusid tekkinud ei ole ning kohus ei määra TsMS § 174

lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude suurust.

10. Kuna kohus jätab avalduse menetlusse võtmata, siis TsMS § 150 lg 1 punkti 2 ja lg 4 kohaselt ning

vastavalt kostja taotlusele tuleb tasutud riigilõiv kostjale tagastada. Kostja taotles riigilõivu tagastamist

samale kontole, millelt ta riigilõivu tasus. Kohus teeb riigilõivu tagastamiseks vajalikud korraldused,

riigilõiv tagastatakse kostjale pärast kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

3 (3)