2-26-7509/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

6. mai 2026. a, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-26-7509

Tsiviilasi

V.J-i hagi S.C vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V.J (ik XXX; elukoht: XXX-i; e-post: XXX),

lepinguline esindaja jurist Jelena Smorodina

Kostja: S.C ( ), lepinguline esindaja Annika Murulaid

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada V.J-i ja S.C abielu, mis xxxxxxxxxx

3. Tühistada xxxxxxxxxxx määratud kohtuistungi toimumise aeg.

4. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri kande tegemiseks

registripidajale (TsMS 455 lg 2).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse

ASJAOLUD

1. V.J (hageja) esitas 2. aprillil 2026 kohtule hagiavalduse S.C (kostja) vastu abielu, milline

on sõlmitud xxxxxxxx lahutamiseks. Poolte abielu nähtub ka Eesti Rahvastikuregistrist (drl

4-5).

Asjaolude kohaselt elavad pooled Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Alates 2024

menetlusosaliste abielusuhted on ebastabiilsed, pooled kas lähevad lahku või leppivad.

Tsiviilasi nr 2-26-7509

Poooled käisid ka pereteraapias, kuid see ei aidanud. Hagi esitamise ajaks elavad pooled

eraldi. Hageja ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist ja soovib lahutada kostjaga

sõlmitud abielu. Oma soovist on hageja mitu korda teatanud kostjale ja palunud temal esitada

perekonnaseisuasutusele ühise avalduse abielu lahutamiseks, kuid kostja keeldub sellest.

Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole vastavasisulise hagiga kostja vastu.

2. Kostja lepinguline esindaja andis 6. mail 2026 kohtule teada, et kostja on lahkunud Eestis

tagasi koju . Kostja lahkumist Eestist kinnitas ka hageja lepinguline esindaja ning toetas asja

arutamist ilma kostja isikliku osavõtuta või veebi vahendusel. Kostja edastas 6. mail 2026

kohtule digitaalselt kinnitanud, et nõustub hageja nõudega ning on nõus abielu lahutama.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Eesti Vabariigi ja xxxx lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades

artikli 27 lõige 1 sätestab, et abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole

seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid

avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on

pädevad ka selle lepingupoole asutused. Märgitust tulenevalt kontrollitakse kohtu pädevust

avalduse esitamise hetkel ning hilisem poole lahkumine teise poole territooriumilt kohtu

pädevust ei muuda ega lõpeta. Seega Pärnu Maakohus on pädev abielu lahutama.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielu lahutamist kohtuotsusega lubab

ka poolte kodakondsusejärgne xxxxxa perekonnakoodeks ning kui kumbki osapool ei tõstata

lahutusprotsessi ajal eraldi vaidlust laste elukoha üle, võib kohus lahutada abielu ilma seda

küsimust lahendamata. Kui aga tekib vaidlus, lahendab kohus selle lahutamisega samal ajal

või eraldi menetluses, kaasates sageli eestkosteasutused. Pooled ei ole seoses ühise lapsega

vaidlust lapse elukoha üle tõstatanud.

5. Kohtu hinnangul on kostja esitanud 6. mail 2026 õigeksvõtu. TsMS § 440 lg 4 sätestab, et

abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole

õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab

tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta

õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus

jätkub. Kohtule teadaolevalt puuduvad käesolevas asjas sellised asjaolud, mis ei lubaks kostja

õigeksvõttu vastu võtta. Seoses õigeksvõtu vastuvõtmisega tuleb 7. mail 2026 algusega kell

14.00 määratud kohtuistung tühistada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki

pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt nimetatust puudub kohtuotsuses vajadus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

2 (2)