1-26-1539/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprillil 2026.a Tallinn

Kriminaalasja nr

1-26-1539 (24231553827)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Kohtuistungi sekretär

Maris Karna

Kriminaalasi

Janar Keel süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav

Janar Keel – ik 38008275714, XXX kodanik, elukoht:

XXX, emakeel XXX keel, XXX, töökoht: XXX,

kehtivad

kriminaalkaristused

puuduvad,

oli

kahtlustatavana kinni peetud 17.05.-19.05.2024.a.

Kaitsja

kaitsja osavõttu ei soovinud

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Janar Keel KarS § 424 lg 2 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 1

aasta 6 kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Janar Keelele mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning

lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 1 aasta.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.05.-19.05.2024,

s.o 3 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 kuud 27 päeva.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 357 tundi, mille

tegemise ajaks määrata tähtaeg 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku

töö tegemise ajal kohustada Janar Keelt täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli

nõudeid Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud

kriminaalhooldaja järelevalve all.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada Janar Keelt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama

alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Janar Keel’elt ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 3 (kolmeks) kuuks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest.

LS § 127 alusel on Janar Keel kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama juhiloa Transpordiametile.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Janar Keelelt riigieelarve

tuludesse menetluskulud – joobe tuvastamise kulu 22 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu

153,72 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1594,72 eurot võib tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004,

SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV

PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99926700012218.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded

ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega

seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 06.04.2026. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis

kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav

07.05.2026.a.

KURITEO ASJAOLUD

Janar Keeli süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 17.05.2024 kella 15:20 paiku Tartu

linnas Lääneringtee 13 juures mootorsõidukit XXX Läti reg-nr XXX, olles joobeseisundis

(alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,97 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09

mg/l, mõõtetulemus 0,88 mg/l) ning juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 21.09.2024 kella

13:40 ajal Harjumaal Peetri alevikus Tartu mnt 169 juures suunaga Tallinna poole

mootorsõidukit XXX reg-nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – EKEI uuringuakti nr

24T-TXT04824 kohaselt tuvastati etanoolisisaldus veres 2,83 mg/g, +/- 0,06, k=2,

alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 2,77 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69

lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Janar Keel toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on KarS §

424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUS

1. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi, kahetses, nõustus asja arutamisega

lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist.

Kohtuistungil uuris kohus kriminaaltoimikus olevaid tõendeid, leides, et kõik tõendid on

asjakohased ja lubatavad.

Kohtu põhjendused

2. KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende

usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.

3. Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et Janar Keele

süü talle KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud. Süüdistatava

poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku

uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis.

4. KarS § 424 lg 2 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine

joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

Seega KarS § 424 lg 2 inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses

näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning seejärel käitumise

korduvus.

5. 17.05.2024 episoodis etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse (LS) §

69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Sarnane on ka 09.07.2024 jõustunud LS § 69 lg 1 redaktsioon, mille kohaselt juht ei tohi olla

käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega

joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse

korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetaks alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või

rohkem.

6. Kirjalike tõenditega on ümberlükkamatult kinnitatud, et 17.05.2024 ja 21.09.2024 juhtis

Janar Keel mootorsõidukit joobeseisundis.

7. Janar Keel tunnistas sõiduki juhtimist joobeseisundis süüdistuses näidatud ajal ja kohas

ning see on kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega.

8. 17.05.2024 episood

Janar Keel andis 19.05.2024 kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt läks 16. mail oma sõbra

sünnipäevale XXX. Grillisid, võtsid napsu ja tegid hotshote. Õhtul kell 22 lõpetas alkoholi

tarbimise, kuna pidi järgmisel päeval XXX vanaema juurde sõitma. Kell 23:30 lahkus

sünnipäevalt ja läks magama. Reedel ärkas hommikul kella 8 ajal. Tal ei olnud ühtegi viidet,

et tal oleks olnud pohmakas või tervisel oleks midagigi viga. Tundis ennast väga hästi. Tegi

kella 13-ni kodust tööd, rentis omale auto ja hakkas sõitma XXX. Sõitis XXX välja, kuni ta

kinni peeti. Arvab, et ta peeti sellepärast kinni, et tegeles juhtimise ajal telefoniga, mis kukkus

istme vahele ja püüdis seda sealt kätte saada. Sellel ajal kaldus autoga teel vasakule poole,

mitte palju, aga arvab, et teised liiklejad võisid seda märgata ja politseile teada anda. Võib

olla ka siis, kui sõitis teistest autodest mööda, võis ka kiirust ületada, aga tundis ennast roolis

hästi. Ei osanud absoluutselt arvata, et tal on selline suur joove. Ei oleks kunagi autorooli

istunud, kui oleks teadnud, et tal on joove. Edasi toodi ta vanglasse ja peeti kinni. Siin olek on

tema jaoks täielik šokk, ta ei ole suutnud kaks ööd magada, ei suuda sellises keskkonnas olla.

Tunnistaja XX (politseiametnik) ütluste kohaselt 17.05.2024 kella 08:00 kuni kella 20:00 oli

patrullteenistuses koos patrullpolitseinik XXX. Kella 15:15 ajal tuli väljakutse, kus tumehall

XXX reg märgiga XXX (Läti ) teeb ohtlikke manöövreid, sõidab Tartu poole mööda Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa teed. Teataja sõitis XX järgi ning andis kell 15:15 teada, et sõiduk

keeras Ilmatsalu poole. Reageerisid sellele väljakutsele ning liikusid Tartust Ilmatsalu suunas.

Kell 15:20 sõitis XXX reg märgiga XXX neile vastu. Liikusid XXX järgi. Sõiduauto XXX

keeras Ilmatsalu ringilt Lääneringtee tänavale, Tartu linnas. Andsid sõidukile

peatumismärguande siniste ja punaste märgutuledega. Sõiduk peatus kell 15:23 Lääneringtee

12 maja juures Tartu linnas. Läksid sõiduauto juhiukse juurde, juht avas akna. Oli tunda

sõidukis tulevat alkoholilõhna. Teostas juhile indikaatorvahendiga Alcoquant alkokontrolli.

Indikaatorvahendi esmane näit 2,36 mg/L. Teostas juhile kohapeal alkokontrolli tõendusliku

alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0032. Tõendusliku alkomeetri tulem 0,97

+/- 0,09 mg/l. Juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,88 mg/l. Juht

viibis sõidukis üksinda. Sõiduautot XXX reg märgiga XXX juhtis JANAR KEEL. Janari oma

sõnade kohaselt tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ja väitis, et kella 02:00 ajal läks magama.

XXX teisaldatud Tartu linn, Tähe tn 106a. Janar peetud kahtlustatavana kinni ning toimetatud

Tartu vanglasse. Kinnipidamisest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni ei olnud

Janaril võimalus tarvitada tubakatooteid ega muid tahkeid ja vedelal kujul jooke, sööke.

Tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST kasutades tuvastati 17.05.2024 kell

15:24-15:32 lõpliku lugemina 0,97 mg/l, laiendmääramatus 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,88

mg/l.

Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt juhtis Janar Keel 17.05.2024 sõidukit XXX

reg.märgiga XXX(LV) ning juht kõrvaldati 17.05.2024 kell 15:23 sõiduki juhtimiselt, kuna on

alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on

joobeseisundis. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt on välja antud selle kohta, et XXX

reg.märgiga XXX(LV), mille juht oli Janar Keel, teisaldati 17.05.2024 hoiukohta Tähe 106a,

Tartu, kuna Janar Keel on juhtimiselt kõrvaldatud, sest on alust arvata, et ta veres või

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

9. 21.09.2024 episood

Janar Keele 18.12.2024 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt oli 20.09.2024 kodus XXX ja

tarvitas terve päev alkoholi. Kokku tarbis ära umbes 1 liitri jagu viina. Järgmisel hommikul

oli vaja sõita Tallinnasse aadressile XXX, kus tol hetkel ka elas. Enne sõitu ostis

Antsla Olerexist ühekordse alkomeetri, millega kontrollides tuli välja, et tema organismis on

alkoholi, tundis ka ise, et ei ole päris kaine, vaid et tal on jääknähud. Kuid kuna tal oli vaja

kindlasti jõuda Tallinnasse, otsustas võtta riski ja ise autoga sõita. Enne Tallinnasse jõudmist

pidas politsei ta kinni ning palus puhuda alkomeetrisse, millest ta keeldus. Seejärel viidi ta

vereproovi võtmiseks Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Mäletab, et tuli politseisõidukist välja ning

haigla ukse juures kaotas teadvuse. Järgmiseks mäletab, et ärkas intensiivravi palatis. Arstid

ütlesid, et viisid ta kuntslikku kooma, kuna tal oli kahepoolne kopsupõletik, Covid ning

alkoholijoove. Kõik kolm asja kokku tekitasid talle ohtliku terviseseisundi. Viimane aasta on

olnud tema jaoks vaimselt väga raske, kuna läks lahku oma elukaaslasest ning peale seda

hakkas rohkem alkoholi tarvitama. Alates 1. novembrist oli ta 3 nädalat XXX haiglas alkoholi

ravil. Tunneb, et see ravi aitas teda ning peale seda ei ole ta enam alkoholi tarvitanud. Korra

kuus käib oma vaimsete probleemide ja alkoholiprobleemiga XXX juures. Kahetseb

südamest, et otsustas alkoholijoobes olles autoga sõitma minna. Tema tegu on taunitav ja

teab, et pani oma teoga ohtu lisaks endale ka kaasliiklejad.

Tunnistaja XXX (politseiametnik) ütluste kohaselt olles tööl 21.09.2024 patrullteenistuses

said väljakutse aadressile XXX, mille sisuks oli, et ,,võimalik joobes juht. Sõitis üle

ohutussaare ja vastu posti, jätkas sõitu. Hetkel sõiduk pargitud. Sõiduk liigub linna poole.

ohutuled peal ja rehvid katki“. Neile laekunud info kohaselt oli olemas tunnistaja, kes oli

näinud, kuidas valget värvi XXX reg. nr-ga XXX oli sõitnud üle ohutussaare ja vastu posti,

tunnistaja sõidab kõnealusele sõidukile järgi. Pärast nägemist, et sõiduk tee ääres seisma jäi,

jäi tunnistaja samamoodi seisma ning ootab nende saabumist. Reageerisid väljakutsele ning

nägid kirjeldatud XXX reg.nr-iga XXX seismas tee ääres, ohutuled töötamas, Tartu mnt 119,

Tallinn juures. XXX kõrval seisis meesterahvas. Isikuga vesteldes oli tunda tema suust tulevat

alkoholilõhna, otsustas isiku allutada joobekontrollile indikaatorvahendiga. Isik

indikaatorvahendisse puhuda ei soovinud. Seejärel selgitas, et sellisel juhul allutavad isiku

politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetri kontrollile, millega isik algselt oli nõus. Isik

selgitas, et tal on raske öelda kui palju nad jõid, kuid kinnitab fakti, et nad jõid. Küsis, et kas

isik tundis, et ta on kaine, millele isik vastas sõnadega ,,vist ei“. Mainitust tulenevalt selgitas

isikule, et selle pärast pakkus indikaatorvahendisse puhumist, sest see näitaks kohapeal ära

isiku potentsiaalse joobe ning kui ta sellest keelduks, siis suunduvad jaoskonda tõendusliku

alkomeetriga joovet tuvastama. Isik küsis, mida see tema jaoks tähendaks, kui

indikaatorvahend tuvastaks temal joobe. Sellele vastas, et alustaksid väärteomenetlust

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise alusel. Selgitas isikule, et tegemist oli õnneliku

õnnetusega, kuna ainsaks kahjuks oli tema poolt juhitud sõiduk, mitte mõni inimene või

kellegi teise sõiduk. Isik nõustus kommentaariga ning lisas, et ta ei õigusta oma tegu. Seejärel

ütles isik, et on nõus indikaatorvahendisse puhuma. Indikaatorvahendi näit oli 1.48mg/l kohta.

Selgitas isikule, et tegemist on kriminaalse joobega, mis algab alates 0.75 mg/l. Pärast

selgitamist, et järgmise tegevusena läheksid kinnipidamiskeskusesse, kus allutavad isiku

tõendusliku alkomeetriga alkoholikontrollile, ütles isik, et ta ei ole sellega nõus. Sellele

vastas, et sellisel juhul lähevad haiglasse alkoholi sisaldust veres kontrollima, vereprooviga.

Patrullpolitseinikud toimetasid Janari Ida-Tallinna Keskhaiglasse vereproovi võtma.

Tunnistaja XXX poolt kirjeldatud sündmus on talletatud videosalvestisena ka asitõendi

vaatlusprotokollides.

Sündmust pealt näinud tunnistajaks on XXX, kelle ütluste kohaselt sõitis 21.09.2024 kell

13:40 Jürist Tallinna suunal, vahetult enne Tallinna linnapiiri silti kaldus valge XXX

reg.numbriga XXX oma sõidureast Peetri Olerexi juures paremate ratastega üle ohutussaare

äärekivist. Peale ohutussaart jätkas valge XXX sõitmist, vaatamata katkistele rehvidele, mis

äratas temas kahtlust, et tegu võib olla joobes juhiga. Kui XXX peatus, väljus sõiduki

juhiuksest meesterahvas. Helistas Häirekeskusesse kahel korral ning juhtumist on tal

telefoniga filmitud videod.

21.09.2024 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et 21.09.2024 kell

13:56 aadressil Tartu mnt 119, Tallinn juures, allutas patrullpolitseinik Janar Keele

indikaatorvahendi kontrollile ning kontrolli tulemus oli positiivne, näit 1,48 mg/l. Pärast seda

tuvastati Janar Keelel etanoolisisaldus veres, mis vastavalt joobeseisundi tuvastamise

saatekirjale oli 2,83+-0,06, k>2. Seega on Janar Keelele etteheidetud süüdistuses õigesti

märgitud, et alkoholisisaldus veres oli mitte vähem kui 2,77 mg/g.

Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud: suured silma pupillid, häiritud

reaktsioonikiirus, kiire kõne, koordinatsioonis on kerged häired ning käitumises esineb

rahutus, värisemine, ärritumine ja ründav käitumine, samuti oli alkoholi lõhn suust.

Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt juhtis Janar Keel 21.09.2024 sõidukit XXX

reg.märgiga XXX ning juht kõrvaldati 21.09.2022 kell 13:56 sõiduki juhtimiselt, kuna on

alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on

joobeseisundis. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt on välja antud selle kohta, et XXX

reg.märgiga XXX, mille juht oli Janar Keel, teisaldati 21.09.2024 hoiukohta Rahumäe tee 6/1,

Tallinn, kuna sõiduki juht Janar Keel on juhtimiselt kõrvaldatud mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise tõttu.

10. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset

leidnud ja need pani toime süüdistatav. Kuna Janar Keel juhtis mootorsõidukit joobeseisundis

nii 17.05.2024 kui ka 21.09.2024, vastab tema tegevus järelikult KarS § 424 lg 2 objektiivsele

koosseisule.

11. Kohtu hinnangul on Janar Keele käitumises mõlemas episoodis tuvastatud vähemalt

otsene tahtlus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise osas. Kuigi Janar Keele ütluste

kohaselt tundis ta 17.05.2024 episoodis ennast sõidukit juhtima asudes hästi ning ei arvanud,

et tal esineb joove, ei saa alahinnata tema eelmisel õhtul tarvitatud alkoholi kogust. Olukorras,

kus isik tema enda ütluste kohaselt tarvitab eelmisel päeval rohkelt alkoholi, tuleb enne

sõiduki juhtimisele asumist veenduda ka selle lubatavuses. Siinjuures arvestab kohus sedagi,

et tegemist oli siiski kriminaalse joobega ning ei ole eluliselt usutav, et Janar Keelel ei

tekkinud kahtlust enda võimaliku joobe osas. Samuti ei ole välistatud, et Janar Keel jätkas

tarvitamist ka enne sõiduki juhtimisele asumist või isegi selle ajal, kuna politseiametniku

ütluste kohaselt oli sõidukis peale selle kinni pidamist tunda alkoholi lõhna. 21.09.2024

episoodis tunnistas aga Janar Keel ise, et enne sõitu ostis Antsla Olerexist ühekordse

alkomeetri, millega kontrollides tuli välja, et tema organismis on alkoholi ning tundis ka ise,

et ei ole päris kaine. Alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes teadis Janar Keel, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Janar Keele käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning

ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

13. Karistuse mõistmine

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab,

et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette ainult

vangistuse ning seda kuni 4 aastat. Järelikult ei ole Janar Keelt võimalik karistada

kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, kuna sellist karistusliiki KarS § 424 lg 2

koosseis ette ei näe.

KarS § 424 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral 1) ei jäeta

mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse nii joobe määra kui ka teo toimepanemist otsese

tahtlusega. Samuti arvestab kohus, et 17.05.2024 episoodis tegi Janar Keel sõidukit juhtides

ohtlikke manöövreid ning 21.09.2024 episoodis sõitis üle ohutussaare äärekivi. Järelikult oli

Janar Keele tegevus mõlemas episoodis liikluskorda äärmiselt ohustav ning teo tehiolud

näitavad, et Janar Keele süü võib hinnata keskmiseks. Arvestades aga karistust kergendava

asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et

Janar Keelt võib karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 1

aasta ja 6 kuud. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et kehtivad kriminaalkaristused Janar

Keelel puuduvad ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et Janar Keel oleks enda õigusvastast

käitumist pärast viimast episoodi jätkanud. Mõistetud karistust tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aastat vangistust. Kuna Janar Keel oli

kahtlustatavana kinni peetud 17.05.-19.05.2024, tuleb nimetatud aeg KarS § 68 lg 1 alusel

arvata karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jääb 11 kuud 27 päeva vangistust.

Janar Keel nõustus võimalusega teha üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või

käesoleva seadustiku § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele

pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks

tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus

asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Kuna Janar Keelele mõistetud karistus on väiksem kui 2 aastat vangistust, Janar Keel on nõus

tegema üldkasulikku tööd, kohus ei hinnanud Janar Keele süüd keskmisest suuremaks ning ka

prokuröri hinnangul võib Janar Keel teha üldkasulikku tööd, peab kohus põhjendatuks

asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 357 tundi, mille tegemise tähtajaks määrab 2

aastat. Kohtu hinnangul üldkasuliku töö tegemine suunab Janar Keelt paremini

õiguskuulekale teele, kui reaalselt ärakandmisele määratav vangistuse osa (mida sätestab

KarS § 424 lg 4 p 1). Kuna Janar Keel pani toime kaks episoodi lühikese ajavahemiku järel,

võib väita, et Janar Keelest lähtub oht asuda alkoholi tarvitatuna sõidukit juhtima. Uute

õigusrikkumiste välistamiseks ning alkoholiprobleemist vabanemiseks leiab kohus, et

käitumiskontrolli ajal on Janar Keel kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning läbima

sotsiaalprogrammi.

KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral tuleb

kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Lisakaristuse suurus peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi

õiguskuulekuse suunas, samuti lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus nõustub

prokuröriga ning leiab, et karistuse preventiivseid eesmärke on võimalik

saavutada juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Ka lisakaristuse

kohaldamisel arvestab kohus Janar Keele puhtsüdamlikku kahetsust ning

raskendavate asjaolude puudumist. Lisakaristuse kohaldamine annab ka

ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav ning

igale rikkumisele reageeritakse piisava rangusega.

14. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9

kohaselt: joobe tuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 153,72

eurot ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1419

eurot. Selleks, et mitte asetada Janar Keelt raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab

kohus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu

määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)