Legislator Case Law & Legislation
2-25-18524/11 AI generated

2-25-18524/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-25-18524/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

maksekäsust tsiviilasjas nr 2-25-123126; nõue summas 318,84 eurot (põhinõue kohustada kohtutäitur L.G-d teostama enda ametialaselt kontolt sinna kogunenud

Legislator headnote

AI generated

2-25-18524/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: maksekäsust tsiviilasjas nr 2-25-123126; nõue summas 318,84 eurot (põhinõue kohustada kohtutäitur L.G-d teostama enda ametialaselt kontolt sinna kogunenud

Keywords

AI generated
protection of the euro vat fraud investigation cash changeover credit and loan fraud euro short term rate over-indebtedness
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-18524

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-18524

Tsiviilasi

T.L võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Nõuete määramine

Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: T.L (isikukood: XXX; elukoht: Tähe

XXX-i, 48307 XXX; e-post:

Usaldusisik: V.I (Aiavilja 13, 72719 XXX; 5189259;

XXX);

Võlausaldajad:

1. Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood:

10746479), esindaja Julianus Inkasso OÜ (XXX)

2. Moneyzen OÜ (registrikood: 12541882), esindaja

Julianus Inkasso OÜ (XXX)

3. B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046), esindaja

Maarja Kruusma (XXX)

4. Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747),

esindaja Anneli Vaino

5. Kohtutäitur L.G, esindaja Ekaterina Kõopuu

6. Kohtutäitur O.P (XXX)

Ärakuulamine

06.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Määrata võlgniku T.L võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt:

a) Aktiva Finance Group OÜ 6297,95 eurot (kolm nõuet, põhinõuded 5393,53

eurot, kõrvalnõuded 904,42 eurot), millest: nõue summas 3877,96 eurot

(põhinõue 3441,16 eurot, kõrvalnõuded 436,80 eurot) tuleneb 13.12.2024

lepingust nr REF4166719 (Placet Group OÜ loovutatud nõue); nõue summas

2101,15 eurot (põhinõue 1724,15 eurot, kõrvalnõuded 377 eurot) tuleneb

maksekäsust tsiviilasjas nr 2-25-123126; nõue summas 318,84 eurot (põhinõue

228,22 eurot, kõrvalnõuded 90,62 eurot) tuleneb 15.11.2024 lepingust nr

L652258 (Coop Pank AS loovutatud nõue).

b) Moneyzen OÜ (13.02.2025 leping nr L251000351) 618,20 eurot, millest

põhinõue on 500 eurot ja kõrvalnõuded 118,20 eurot.

c) B2 Impact OÜ 6119,30 eurot (kolm nõuet, põhinõuded 4704,30 eurot,

kõrvalnõuded 1415 eurot), millest: nõue summas 1474,33 eurot (põhinõue

1000 eurot, kõrvalnõuded 474,33 eurot) tuleneb 15.09.2024 lepingust nr

5713227594 (IPF Digital AS loovutatud nõue); nõue summas 2627,85 eurot

(põhinõue 2000 eurot, kõrvalnõuded 627,85 eurot) tuleneb 18.01.2025

lepingust nr CLS-EE27967 (Multitude Bank p.l.c loovutatud nõue); nõue

summas 2017,12 eurot (põhinõue 1704,30 eurot, kõrvalnõuded 312,82 eurot)

tuleneb 22.03.2025 lepingust nr 1760577442867 (BB Finance OÜ loovutatud

nõue).

d) Politsei ja Piirivalveamet 476,03 eurot, mis on väärteoasjast nr

2780,24,017137/5 tulenev rahatrahv ja menetluskulud.

e) Kohtutäitur L.G 179,80 eurot, millest 18,60 eurot on menetluse alustamise tasu

ja 161,20 eurot kohtutäituri põhitasu.

f)

Kohtutäitur O.P 316,20 eurot, millest 37,20 eurot on menetluse alustamise tasu

ja 279 eurot kohtutäituri põhitasu.

2. Kinnitada T.L suhtes võlgade ümberkujundamiskava ümberkujundatavate

võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel:

Võlausaldaja

Kohustuste

kogusumma/

põhisumma/

kõrvalnõude

d

Kohustus

e

tasumise

sagedus

Kohustus

e täitmise

tähtaja

pikenda

mise

periood

kuudes/k

uupäev,

millest

alates

hakataks

e

makseid

teostama

Kohust.

osa-

maksete

arv/ suurus

EUR

Kohustust

täitmise

lõpptähtae

g

Kohustus

te

täitmise

summa

kokku

EUR

Kohustus

e

täitmise

ulatus /

põhikohu

stuse

täitmise

ulatus

%-des

Aktiva

Finance

Group OÜ

6297,95/539

3,53/904,42

1x kuus/

15. kuupäev

48/15.05.

2026

24/102,36

23/122,37

1/122,38

15.04.2030

5393,53

86/100

Moneyzen

OÜ

618,20/500/1

18,20

1x kuus/

15. kuupäev

48/15.05.

2026

47/10,41

1/10,73

15.04.2030

81/100

B2 Impact

OÜ

6119,30/470

4,30/1415

1x kuus/

15. kuupäev

48/15.05.

2026

24/90,16

23/105,85

1/105,91

15.04.2030

4704,30

77/100

Politsei- ja

Piirivalveam

et

476,03/476,0

3/0

1x kuus/

15. kuupäev

24/15.05.

2026

23/19,83

1/19,94

15.04.2028

476,03

100/100

Kohtutäitur

L.G

179,80/179,8

0/0

1x kuus/

15. kuupäev

24/15.05.

2026

23/7,49

1/7,53

15.04.2028

179,80

100/100

Kohtutäitur

O.P

316,20/316,2

0/0

1x kuus/

15. kuupäev

24/15.05.

2026

23/10,80

1/10,88

15.04.2028

259,28

14 007,48/11

569,86/2437,

512,94

3. Tühistada T.L vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamine.

4. Rahuldada usaldusisiku taotlused:

4.1. kohustada kohtutäitur L.G-d teostama enda ametialaselt kontolt sinna kogunenud

summa 655,83 euro osas väljamakse võlgniku Coop panga pangakontole nr

EE834204278631282902

4.2. kohustada kohtutäiturit muutma T.L Coop Pank pangakonto nr

EE834204278631282902 mittearestitava sissetuleku limiiti ja määrama limiidiks

1300 eurot (suurendama pangakontol olevat limiiti 1300 euroni kuus).

5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

6. Kohustada T.L-i esitama kord aastas 01. maiks usaldusisikule aruanne oma varalise

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul

esitada usaldusisikule 01.maiks 2027. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule

01.maiks 2030. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule

teadmiseks.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase

aruande saamist võlgnikult) 15. maiks 2030 esitada kohtule aruanne kava täitmise

kohta.

7. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni

avaldamisega.

8. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku V.I tasuks 475 eurot (km-ta).

3. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta välja T.L poolt tasutud ettemaksust.

4. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MURUSSAARE CONSULTING OÜ

arveldusarvele nr EE551010220301957224.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas

sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib

määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. T.L esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline. Võlgnikul ei ole

ülalpeetavaid. Võlgnik töötab AS-s MO-PUIT ja tema igakuine palk on 1300 eurot

kuus. Võlgnikule kuulub korter Tõikvere keskus 8, Tõikvere küla, XXX, mängukonsool

väärtusega 500 eurot ja telefon väärtusega 1000 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku

igakuised kulud on 1000 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 11 381 eurot. Võlgnik

selgitas, et võttis laenusid põhjusel, et tal oli emotsionaalselt raske ning ta kasutas raha

ravina. Esimese laenu sai ta suurema vaevata ja kui see oli otsas, võttis ta järjest laene

juurde. Nüüd ei ela ta enam oma jõududega ära.

2. 13.11.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks

V.I.

3. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi

kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 14 007,48 eurot, millest

kõrvalnõuded on 2437,62 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1133 eurot.

Võlgnikule kuulub 1/7 osa ühisomandist olevast korteriomandist väärtusega 2000 eurot.

Võlgnikule kuulub telefon väärtusega 1500 eurot ja mängukonsool väärtusega 500

eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1133 eurot, sh võlgnevuste

tasumiseks 250 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte

maksejõuetu ning tema suhtes on võimalik algatada võlgade ümberkujundamise

menetlus.

4. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise

menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas,

et politseitrahvid on lubadeta sõidu eest. Maksekäsus on korteriüüri maksmata jätmise

asi lahendatud. Võlgnik arvas, et saaks oma võlad ära makstud nelja aastaga, 250 eurot

kuus. Võlgnikul vara eriti ei ole. Laenud kulusid igapäevaseks eluks. Võlgnik soovis

oma kasutuslimiiti suurendada.

Usaldusisiku sõnul tundub, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on täidetud ja

summad eriti ei vähene.

5. Kohus määras 08.01.2026 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1045 eurot, mis on

võlgniku poolt tasutud.

6. 26.01.2026.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas

menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja

kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.

7. 26.04.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate

seisukohad. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded 100% ulatuses ning kõrvalnõudeid

vähendatakse 100%. Kohtutäiturite nõuded täidetakse proportsionaalselt võlausaldajate

nõuete täitmise ulatusega. Maksed teeb võlgnik 48 kuu jooksul, millest esimese 24

kuuga tasub võlgnik alla 500 eurosed nõuded, misjärel suurendatakse nende kuumaksete

võrra kahte suuremat nõuet. Usaldusisik kontrollis vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist. Kõik võlausaldajad olid järginud nimetatud põhimõtet, võlgnik oli

krediidivõimeline. Võlgniku töötasuks on 1100 eurot.

7.1 Kavaga nõustusid B2 Impact OÜ, Politsei- ja Piirivalveamet, kohtutäitur L.G ning

kohtutäitur O.P.

7.2 Kavaga ei nõustunud Aktiva Finance Group OÜ ning Moneyzen OÜ. Võlausaldajad oli

seisukohal, et vähemalt ühe nõude osas on olemas jõustunud kohtumäärus, millega on

võlgnikult välja mõistetud menetluskulud. Menetluskulud on kohtulahendi lahutamatu

osa. Need kulud on tekkinud vältimatult ning nende arvesse võtmata jätmine seab

võlausaldaja ebasoodsamasse ja ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste

võlausaldajatega. Lisaks ei olnud võlausaldajad nõus sellega, et võlgnik täidab kava 48

kuud, sest see on liiga pikk aeg. Sisuliselt saab võlgnik veel täiendavalt nö tasuta laenu.

Võlausaldajad märkisid ka, et sissenõudjate eesmärgiks on nõuete rahuldamine

võimalikult kiiresti. Olukorras, kus pankrotimenetluses saaks täidetud pea 85%

kogunõuetest, siis võlgade ümberkujundamine ei ole võlausaldaja seisukohast

põhjendatud ja seda veel neljaks aastaks. Võlausaldajad juhtisid tähelepanu, et Aktiva

Finance Group OÜ-l ei ole nelja nõuet, viimane 618,20 eurone nõue on Moneyzen OÜ

nõue. Julianus Inkasso OÜ on mõlema võlausaldaja esindaja.

7.3 Usaldusisik nõustus sellega, et nõuete osas on tekkinud eksimus ja üks nõue kuulub

Moneyzen OÜ-le. Usaldusisik parandas kavas selle vea. Usaldusisik ei nõustunud

võlausaldajate vastuväidetega ning märkis, et kohtulahendi alusel väljamõistetud

menetluskulud märkis ta kõrvalnõuete alla vastavalt kohtu seisukohale. Kavaga

koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt, st kõikide võlausaldajate põhinõuded

täidetakse 100% ning kõikide kõrvalnõuded jäävad täitmata. Pole alust teha Aktiva

Finance Group OÜ nõude osas erandit.

8. Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära

võlgnikku ega võlausaldajaid.

Kohtumääruse põhjendused

9. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja

põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus

eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja usaldusisiku.

10. Võlgnik ega ükski võlausaldaja ei esitanud kavas märgitud nõuete suurustele

vastuväiteid. Usaldusisik on hinnanud vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt.

Nõuete ümberarvestusi ei olnud vaja teha. Võlausaldajad on nõustunud nõuete

suurustega. Seega on võimalik nõuded kinnitada vastavalt kavale.

11. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid

kokku 14 007,48 eurot.

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Antud juhul on kavale vastu vaielnud 2 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 6916,15

eurot. 4 võlausaldajat nõustus kavaga ning nende nõuded on kokku 7091,33 eurot.

12. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt

FIMS § 26 lg-st 2 olenemata kahe võlausaldaja vastuväidetest.

FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest,

ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui

mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

13. Võlgnikul pole pandiga tagatud nõudeid. Ümberkujundamiskavaga on nõustunud üle

poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle

poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus.

Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid.

14. Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajaid halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete vähendamist, osadena

tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.

15. Vastuväite esitasid Aktiva Finance Group OÜ ja Moneyzen OÜ. Kohus leiab, et

võlausaldajate vastuväited kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks.

Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas

pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses

kui võlgade ümberkujundamise menetluses.

Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei

eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded vähendatakse 100% võrra ja

põhinõuded täidetakse 100% ulatuses. Kohus selgitab, et võlausaldajate ebavõrdseks

kohtlemiseks ei saa pidada olukorda, kus kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded

vähendatakse ühetaoliselt 100% olenemata sellest, et nende kõrvalnõuded koosnevad

erinevatest komponentidest, nt mõne võlausaldaja kõrvalnõuete hulgas on

menetluskulud ning teistel pole. Kohtulahendiga väljamõistetud menetluskulud on kohtu

hinnangul kõrvalnõuded. Praegu on kõigi võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatud

100%. Ebavõrdne kohtlemine oleks antud juhul siis, kui Aktiva Finance Group OÜ

kohtulahendist tuleneva nõude osas täidetakse osaliselt ka kõrvalnõuded menetluskulude

ulatuses samal ajal, kui kõigi teiste kõrvalnõudeid ei täideta üldse. Puudub igasugune

alus võlausaldajate erinevaks kohtlemiseks.

Samuti märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada

võlgnikul ületada tekkinud makseraskused. Kui võlgnikul on piisavalt maksevõimet

kava täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kui kava

täitmine tulevikus siiski ei õnnestu, jääb alati võimalus pankrotimenetluseks ja selle

käigus vara võõrandamiseks. Võlausaldajad ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat

põhjendust kava kinnitamata jätmiseks. Kuigi kohus ei pea tegema võrdlust

pankrotimenetlusega, märgib kohus lühidalt siiski, et võlausaldajad ei satu oluliselt

halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev

vara võõrandataks pankrotimenetluses. Usaldusisik on vara- ja võlanimekirjas teinud

võrdluse võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse vahel. Parimal

juhul on võlausaldajatel võimalik pankrotimenetluse kaudu saada 11 000 eurot. Küll aga

märgib kohus, et reaalselt on tulem palju väiksem, kuna nimetatud summast tuleb maha

arvata pankrotimenetluse kulud. Lisaks on võlgnikul teiste kaaspärijatega ühisomandis

kinnisasi, mida pole võimalik müüa enne pärandvara jagamist, millega omakorda

kaasnevad kulud ning võimalik, et ka kohtukulud kui pärandvara pole võimalik jagada

kohtuväliselt. Seega on võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise menetlus siiski

soodsam, isegi siis kui võlausaldajad kõrvalnõudeid ei saa.

Võlausaldajad on märkinud, et pankrotimenetluses saaksid võlausaldajate nõuded

täidetud pea 85% ulatuses ning et sissenõudjate eesmärgiks on nõuete rahuldamine

võimalikult kiiresti. Kohtule jääb arusaamatuks, mida täpselt võlausaldaja selle

vastuväite esitamisel silmas pidas. 85% kogunõuetest on 11 906,36 eurot, mida

võlausaldajad pankrotimenetluses nagunii ei saa (vt ülal) ning mis on vaid 393,42 eurot

suurem kui kava alusel saadav summa. Pankrotimenetlus kestab koos kohustustest

vabastamise menetlusega 3 aastat ehk vaid aasta vähem kui võlgnik täidaks kava. See, et

sissenõudjad tahavad oma raha tagasi saada kiiresti, ei tähenda, et nad seda kindlasti

saaksid ega ka seda, et selline eesmärk oleks kõige olulisem. Võlausaldajad ei ole

tegelikult oma vastuväites kirja pannud ühtegi põhjendust, miks võlausaldajad jääksid

oluliselt halvemasse olukorda käesoleva menetlusega. Seega on võlausaldaja esitanud

tegelikult vastuväited, millel puuduvad sisulised põhjendused ja seetõttu ei saa kohus

neid arvestada.

Kohus märgib ka, et võlgade ümberkujundamis menetluse eesmärk ei ole ainuüksi

(kõigi) võlausaldajate nõuete täitmine vaid ka võlgniku makseraskuste ületamine ja

seda ilma pankrotita (FiMS § 2 lg 3)- st talle uue võimaluse andmine nii, et ta siiski

tasub võlausaldajatele oma kohustused, kuigi mõnevõrra vähendatud mahus ja/või

pikema perioodi jooksul. Mõlemad võlgade ümberkujundamise viisid on seaduses

lubatud, kusjuures ka üheaegselt – FiMS § 21.

Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil.

Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt.

Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud. Kohus leiab,

et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd

võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes.

16. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on 1100

eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta

võlausaldaja nõuete täitmiseks umbes 240 eurot. Võlgnik on ka usaldusisiku tasu

ettemaksu maksnud osamaksetena, mis näitas võlgniku maksevõimet ja -tahet.

Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav.

Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita,

arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid

vältimatuid püsikulusid. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva

maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade

tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade

ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine.

Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 48 kuud, mis võimaldab nõuded

suuremas ulatuses täita. Kohus ei nõustu võlausaldajate vastuväitega, et kava tähtaeg on

liiga pikk. Kohus leiab, et pikema tähtajaga kava võib võlgniku muuta makseraskuste

asemel maksejõuetuks. Menetluse liik tuleb kohtu hinnangul valida vastavalt võlgniku

maksevõimele. Kuna võlgnik on hetkel makseraskustes, on kohane menetluse liik

võlgade ümberkujundamine, mitte pankrotimenetlus.

Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik

kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate

kulude kõrval ka võlgnevusi.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus

kinnitab ümberkujundamiskava.

18. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed

juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on

need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

19. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-

des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.

20. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st

35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta

möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta,

kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult

küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

21. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas iga

aasta 01. maiks, millest viimane 01. maiks 2030. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada

aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase

aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 15.maiks 2030.

22. 13.11.2025.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud

sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni

või menetluse lõppemiseni. Kuna kohus kinnitab kava, tuleb tühistada täitemenetluste

peatamine tühistada. Kohus selgitab aga, et kavaga hõlmatud nõudeid ei saa

täitemenetluses siiski täita, sest kuni kava kehtib, on see uueks täitedokumendiks, milles

kajastatud nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks.

23. Usaldusisik on esitanud taotluse kohustada kohtutäitur L.G-d kandma maksejõuetuse

menetluse ajal deponeeritud summad võlgniku pangakontole ning suurendama võlgniku

pangakonto limiiti 1300 euroni. Kohtutäitur on deponeerinud võlgniku töötasu summas

655,83 eurot. Võlgnik tahab kasutada seda kava täitmiseks. Kohtutäitur keeldub seda

tagastamast, kuigi summad on laekunud peale täitemenetluse peatamise määrust.

Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. TMS § 47 lg 11 teise

lause kohaselt peatud täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude

täitmine. Kuna täitemenetlus oli peataud, ei oleks täitur tohtinud arestimisakti alusel

võlgnikku sissetulekut üldse kinni pidada, sh ka deponeerida ja oleks pidanud selle

tagastama võlgnikule. Ilmselt ei teinud täitur seda põhjendusega, et täitemenetlus on ju

peatatud. Käesolevalt kohus tühistab täitemenetluse peatamise, mistõttu saab täitur nüüd

oma tegevusi jätkata. Käeoleva kava on uus täitedokument, mis ei ole aga veel

sundtäidetav. Varasemaid täitemenetlusi sisuliselt aga jätkata ei saa (need on nagi

külmutatud olekus kuni kava kehtib), mistõttu puudub täituril õigus täitemenetluse

peatamise ajal tema kontole laekunud summasid kinni hoida ja tal tuleb need võlgnikule

tagastada. Kohus märgib ka, et kohtutäituri ametikontol deponeeritud summa on

mõeldud võlausaldajate nõuete täitmiseks, sh ka täitmisel olevate nõuete täitmiseks.

Käesolevalt täidab võlgnik neid kohustusi nüüd vabatahtlikult (st ilma täituri

vahenduseta). Kinnis peetud summad saab kasutada sihipäraselt.

Kohus leiab ka, et kava täitmise tagamiseks tuleb suurendada võlgniku pangakontole

arestimise alusel seatud limiiti 1300 euroni kuus, mis võimaldab võlgnikul täita nii kava

kui katta enda igakuised vajadused. Hetkel võlgniku pangakontol olev limiit takistab

kava täitmist ja oleks seega vastuolus menetluse eesmärgiga. Pangakontol olevad arestid

jäävad püsima ning võlausaldajal säilivad arestimisakti alusel nõuete täitmise järjekord.

Menetluskulude jaotus

24. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

25. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik

palus määrata enda tasuks 475 eurot (km-ta). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud

võlgade ümberkujundamise menetluses.

26. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses

kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise

menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on

summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule

vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026.a määruse nr 36 § 1 alusel

on kuutasu alammääraks 946 eurot.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on 189,20 eurot.

27. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 5 h. Oma ajatasuks on

usaldusisik arvestanud 95€/tund Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku

tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud. Usaldusisiku ajakulu on kohtu hinnangul

põhjendatud ja vastavuses usaldusisiku poolt tehtud toimingutega. Kohus on seisukohal,

et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 95 eurot on põhjendatud ning vastavuses

usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud

ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.

28. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 475 eurot (km-ta), mis tuleb usaldusisikule tasuda

võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel

maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik