1-25-5570/77 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-5570

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Orvi Koik ja Markus Kärner

Kriminaalasi

U.H süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. jaanuari 2026. a otsus,

lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

U.H kaitsja

Süüdistatav

U.H (ik: XXX); elukoht: XXX, hetkel viibib XXX;

kehtivad karistused puuduvad; kahtlustatavana kinni

peetud 7.–8. mai 2025

Prokurör

Abiprokurör Annika Vanatoa

Kaitsja

Toomas Pilt

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

1. Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Lawoja makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

õigusabi eest, mida vandeadvokaadi abi Toomas Pilt osutas U.H-le

apellatsioonimenetluses, 178,56 eurot (sh käibemaks).

4. Jätta eelnimetatud menetluskulu KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel riigi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.H-le esitati süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi selles, et tema ühiselt koos mitme

kaassüüdistatavaga kasutas 22. aprillil 2025 Tallinnas Skoone bastioni juures erivajadusega

C.H suhtes erinevat vägivalda, sh ähvardas ta kannatanut enda käes olnud noaga, nõudis, et

kannatanu võtaks ennast alasti. Kannatanu kehale kirjutati seejärel markeriga pedofiil. Pärast

vägivalla tarvitamist võttis C kannatanult ära tema mobiiltelefoni. Samuti läksid löömise

käigus kaduma kannatanu varalise väärtuseta spordijalatsid. U.H filmis eelkirjeldatud tegevust

enda telefoniga. Kannatanule põhjustati 500 eurot varalist kahju, samuti valu, alandust ja

hirmutunnet.

2. Harju Maakohtu 21. jaanuari 2026. a otsusega mõisteti U.H eeltoodud kuriteos süüdi,

kuid KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 sätet kohaldades vabastati U.H karistusest ja kohaldati talle

mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist alates kohtuotsuse jõustumisest üheks

aastaks.

3. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel ka Tarko Kurn, W.N, E.O , G.W , U.D ja

U.X , kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava U.H kaitsja

vandeadvokaadi abi Toomas Pilt. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist U.H süüdi

tunnistamises KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning talle KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 alusel

mõjutusvahendi kohaldamises. Edasiselt taotleb kaitsja U.H teo ümber kvalifitseerimist KarS

§ 120 ja § 121 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 sätete alusel paigutada ta maakohtu

määratuga teise kinnisesse lasteasutusse ja maakohtu otsuses märgituga võrreldes lühemaks

ajaks, s.o kuni 2025/26 õppeaasta lõpuni 31. augustil 2026 või alternatiivselt klassi õppekava

täitmiseni, olenevalt sellest kumb saabub enne. Kaitsja palub rahuldada riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu taotluse, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Kaitsja arvates on

U.H ebaõigesti süüdi tunnistatud röövimises, ehkki tema ei võtnud endale ühtki kannatanu

asja. Talle mõistetud muu mõjutusvahend ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

U.H soovib, et tema suhtes kohaldataks mõjutusvahendit ja paigutatakse ta võimaluse korral

Tallinna Laste Turvakeskusesse. Ta soovib samuti, et tema kinnisesse lasteasutusse

paigutamise tähtaeg oleks lühem ja piirduks kohtuotsuse jõustumisest kuni 2025/26 õppeaasta

lõpuni või alternatiivselt klassi õppekava täitmiseni.

5. Prokuratuur esitas apellatsiooni peale oma seisukoha, milles palub jätta apellatsioon

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokuratuuri hinnangul ei ole apellatsioonis välja

toodud asjaolusid, mida kohus ei teadnuks või ei arvestanuks vaidlustatud lahendi tegemisel

ning on andnud korrektse juriidilise hinnangu toime pandud tegudele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

6. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu,

perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

7. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab

lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel

juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6;

3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

8. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid ei ole

osaliselt õiguslikult asjakohased, s.t nende alusel ei ole võimalik teha järeldusi, mida kaitsja

taotleb. Osaliselt on küll argumendid õiguslikult asjakohased, kuid põhjendamatud ja

ebaveenvad. Seetõttu puudub apellatsioonil tervikuna ilmselgelt edulootus. Apellandi arvates

on maakohus rikkunud U.H-le mõjutusvahendit kohaldades kaalutlusõigust ning

kohaldanud talle liiga karmi õigusliku tagajärje. Maakohus on mõjutusvahendit selgelt ja

arusaadavalt põhjendanud, hinnates nii toimepanija teosüü suurust, tema kui alaealise

toimepanija isikust tulenevaid asjaolusid ning nende erilisust. Maakohtu kaalutlused jäävad

väljakujunenud kohtupraktika raamidesse, kohus ei ole tuvastanud olulisi kergendavaid

erisusi toimepandud teos ega toimepanija isikus, mis õigustaks kergemat mõjutusvahendit või

selle kohaldamist üksnes lühiajaliselt. Selliseid maakohtus arvestamata jäänud asjaolusid ei

nähtu ka apellatsioonist. Asjakohatu on kaitsja arusaam, nagu võiks süüdistatav esitada

nõudmisi mõjutusvahendit ellu viiva asutuse valikuga seoses. Kaitsja seisukohad seoses

sellega, nagu tuleks U.H käitumine röövimise asemel ümber kvalifitseerida pelgalt

vägivallateoks, sest tema isiklikult ei saanud endale ühtki kannatanule kuulunud asja, ei

valitsenud funktsionaalselt tegu ega käitunud tervikpildis vaadatuna ühiselt ja kooskõlastatult

koos kaassüüdistatavatega, on õiguslikult asjakohatud. Maakohus on põhjendatult mõistnud

U.H süüdi just röövimise kaastäideviijana.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja

lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb

silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §

326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

10. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise

eest tasu hüvitiseks 144 eurot (lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud

maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 120 minutit, mille eest

taotlebki kaitsja tasu kindlaksmääramist summas 144 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse. Alates 6. veebruarist 2023 kehtiva advokaadile

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 1 kohaselt tasu määr

(120*36/30) 144 eurot. Sellele lisandub käibemaks 24%, s.o 34,56 eurot. Kolleegiumi

hinnangul saab apellatsiooni koostamisele kulunud aega lugeda põhjendatuks. Samuti on

põhjendatud maakohtu otsusega tutvumisele ning süüdistatavaga nõupidamisele kulutatud

aeg. Seega määrab kolleegium kaitsjale tasu ja kulude suurusena kindlaks kokku 178,56 eurot

(sh käibemaks). KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab

ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o

tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku

kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni läbi

vaatamata, jääbki esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab aga KrMS § 180 lg 1 kolmanda lausele tuginedes selle menetluskulu

tervikuna riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/