3-26-1145/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

X H A L D U S K O H U S

X k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1145

Määruse kuupäev

5. mai 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu 07.03.2026.a vaide nr 3-26/2-

2/3180 rahuldamiseks kohustamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta kohtuasjast 3-26-1143 praeguse asja juurde

vastustaja 05.03.2026.a vastus nr 6-7/3-26/614-1.

2. Tagastada kaebus.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähe-

märgiga.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse X

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 17.04.2026 X Halduskohtule kaebuse. Kaebaja kirjeldas,

et ta esitas Viru Vanglale 12 pöördumist seoses sellega, et valvurid rikuvad kaebaja õigusi.

Vastustaja tagastas pöördumised 05.03.2026.a otsusega nr 6-7/3-26/614-1. Kaebaja esitas

07.03.2026 vaide nr 3-26/2-2/3180, milles ta taotleb kõigi tema esitatud pöördumiste

lahendamist. Kaebaja ei saanud vastust.

Kaebuse nõudeks on teha vastustajale ettekirjutus rahuldada kaebaja 07.03.2026.a vaie nr 3-

26/2-2/3180. Kaebaja leiab, et rikutud on tema õigust esitada pöördumisi ja saada neile

tähtaegselt vastuseid. Kõik kaebused puudutavad konkreetseid valvurite rikkumisi ja kaebaja

ei tea, kuidas oma õigusi kaitsta. Ametnikud provotseerivad meelega konflikte.

Kaebaja taotles vabastamist riigilõivu tasumisest ja tõendite kogumist.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus võtab kohtuasjast 3-26-1143 praeguse asja juurde vastustaja 05.03.2026.a vastuse

nr 6-7/3-26/614-1. Tegemist on kokku 36 kaebaja avalduse, s.h käesolevas asjas esitatud

kaebuses nimetatud avalduste ühtse lahendamisega. Vastuses on öeldud, et kaebaja esitas

perioodil 01.01-05.03.2026 vastustajale üle 75 pöördumise. Avalduste esitamise mustrist

järeldub, et kaebaja ei soovinud tegelikult esitada märgukirju, selgitustaotlusi või

teabenõudeid, vaid soovis pöördumiste suuremahulise esitamisega näidata oma negatiivset

meelestatust vangla tegevuse vastu. Kaebaja pöördumiste mustrist nähtub, et ta esitab neid

ajal, mil vangla on kohaldanud piiranguid või kaebaja ei ole rahul mõne vangla toimingu või

haldusaktiga. Pöördumised on oma sisult valdavalt sellist laadi, mis ei jäta kahtlust, et kaebaja

tegelikult ei vaja uuesti nõutavat teavet või selgitusi, kuna vangla on erinevatel aegadel

samasisulistele pöördumistele juba vastanud. Vastustaja loobus märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 9

p 7 ja avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p 3 alusel selle seisuga vastamata jäänud 36

pöördumisele vastamisest.

3. Kaebaja avaldab kaebuses, et selles nimetatud 12 avaldust olid seotud sellega, et valvurid

rikuvad tema õigusi. See tähendab, et tegemist oli märgukirjadega MSVS § 2 lg 1 p 1

tähenduses ning kaebuse aluseks on, et vastustaja ei ole kaebaja märgukirjadele kohaselt

vastanud.

Kohus ei käsitle võimalust, et kaebuses nimetatud 12 avaldust olid taotlused haldusmenetluse

alustamiseks, s.o haldusakti andmiseks / kehtetuks tunnistamiseks / haldusaktist hoidumiseks

või toimingu tegemiseks / lõpetamiseks / toimingust hoidumiseks. Kohus on kaebajale

korduvalt selgitanud, kuidas tuleb kaebajal toimida olukorras, kus kaebaja soovib vaidlustada

seda, et vastustaja jättis sisuliselt lahendamata tema taotluse haldusmenetluse alustamiseks.

Näiteks tegi kohus seda 21.02.2024.a määruses asjas 3-23-1607 p 9.2. Kohus selgitas, et kui

kaebaja on taotlenud haldusmenetluse alustamist, siis ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata

avalduse tagastamine seda läbi vaatamata. Ülekaalukalt olulisem on võimalik riive, mis

väljendub selles, et kaebaja ei saavutanud lahendust sisulisele probleemile ehk soovitud

haldusmenetluse läbiviimist. Kui kaebaja taotlusega soovitud tulemust ei saavuta, siis kohane

on esitada esmalt vaie ja seejärel kohtule kaebus nõudes, mis oli haldusmenetluse alustamise

taotluse esemeks. Sama küsimust on kaebajale selgitatud 28.02.2025.a määruses asjas 3-25-93

p 5-7.

Eeltoodu tähendab, et kui kaebaja tegelik tahe oli esitada kaebus, mille eesmärgiks on

saavutada haldusakti andmine / tühistamine / haldusaktist hoidumine või toimingu tegemine /

lõpetamine / toimingust hoidumine, siis oli kaebajal võimalus kaebus sellisena esitada.

Kaebaja väide, et ta ei tea, kuidas kaitsta oma õigusi valvuri õigusvastase tegevuse korral, on

alusetu ja pahatahtlik.

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebuse nõudeks on, et kohus kohustaks vastustajat lahendama kaebaja vaiet. Kohtupraktikas

ei tunnustata iseseisvat kohtus maksma pandavat õigust kohtueelsele menetlusele. Kohtule

tuleb esitada põhinõue ehk nõue, mis oli vaidluse esemeks vaidemenetluses. Kohus hindab

põhinõude lahendamise raames seda, kas vaide tagastamine oli õiguspärane ehk kas kaebaja

on nõuetekohaselt läbinud vangistusseaduse § 11 lg 5 ette nähtud kohustusliku kohtueelse

menetluse.

Kaebaja tsiteerib X Halduskohtu 20.03.2026.a määruse asjas 3-26-625 punkti 12.l, kus talle

on selgitatud täpselt sedasama - kui vangla on jätnud vaide õigusvastaselt läbi vaatamata, siis

on kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse ja kaebajal on õigus

esitada kohtule kaebus põhinõudes (selles kohtuasjas oli tegemist kohustamisnõudega).

5. Kaebus kuulub tagastamisele ka juhul, kui tõlgendada seda nii, et kaebuse nõudeks on

kohustada vastustajat uuesti vastama kaebuses märgitud kaheteistkümnele märgukirjale. Sel

juhul on kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 2 p 22 - kaebaja on kaebeõigust olulisel

määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

5.1. Kaebeõiguse olulise kuritarvitamisena käsitletakse seda, kui kaebaja esitab kohtule

korduvalt kaebusi, millega ta varem edu saavutanud ei ole. Kaebaja on sarnased kaebused

esitanud kohtuasjades 3-23-1505 (kaebaja esitas ca 7 kuu jooksul vanglale 183 avaldust), 3-

23-1607 (kaebaja esitas ca 1,5 kuu jooksul vanglale 40 avaldust), 3-23-1565 (kaebaja esitas ca

1 kuu jooksul vanglale 35 avaldust), 3-25-5 (kaebuse aluseks oli, et alates septembrist esitatud

kaebaja avaldused on jäetud meelevaldselt lahendamata). Kohtuasjas 3-23-1607 tagastas

kohus kaebuse alusel, et kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega

kaitstava õiguse riive on vähe intensiivne.

5.2. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva kohtuasja asjaoludel oluliselt riivatud kaebaja õigust

saada vastus haldusorganile esitatud märgukirjale.

Märgukirjale vastamine või vastamisest loobumine ei lahenda sisulist probleemi, kui kaebaja

hinnangul on vastustaja (vanglaametnike tegevuse kaudu) tema õigusi rikkunud. Käesolevas

kohtuasjas esitatud kaebusest ei nähtu mingil viisil, et sisuline probleem üldse esineb. Kaebaja

kirjeldus sündmustest piirdub sellega, et valvurid rikuvad tema õigusi. Kui kinnipeetav esitab

kaebuse vangla vastu, siis on reeglina tegemist olukorraga, kus vangla nimel tegutsev isik (s.h

valvur) on kinnipeetava väitel toiminud õigusvastaselt.

Vastustaja andis kaebajale vastuse. Vastustaja põhjendas, miks on kaebaja kuritarvitanud oma

õigust pöörduda märgukirjadega riigiasutuste poole. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega.

6. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks või muid menetluslikke taotlusi.

7. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel kaebaja nime

tähemärgiga, kuna kaebaja kohtu kogemuse põhjal reeglina ei soovi oma nime avaldamist.

Kui kaebaja soovib, et käesolev määrus avaldatakse täies ulatuses, siis tuleb sellest kohtule

teatada.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Karin Jõks