Legislator Case Law & Legislation
2-25-20893/19 AI generated

2-25-20893/19 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-25-20893/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-25-20893

Legislator headnote

AI generated

2-25-20893/19 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-25-20893

Keywords

AI generated
bankruptcy claim negotiable instrument banking secrecy savings deposit short-term credit monetary debt
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-25-20893

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtuistungisekretär

Kohtunik Ülle Raag

Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja

koht

5.mai 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-20893

Tsiviilasi

OÜ Textelle avaldus tema enda pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): OÜ Textelle (registrikood: 11496197;

asukoht: XXX, 71013 XXX );

Seaduslik esindaja: juhatuse liige D.N

Ajutine pankrotihaldur: M.I (Kaarnas OÜ; aadress:

Jaanimäe, Noodasküla, Võru vald, 65229 Võru maakond;

.

Menetlustoiming

Kohtuistungi aeg

Pankrotimenetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu, lõpplahend

25.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Textelle (registrikood 11496197) pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning puudub vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus.

2. Tühistada 15.01.2026 kohtumäärusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise

abinõud (täitemenetluste peatamine, vara käsutuskeeld).

3. Määrata, et ajutisel pankrotihalduril on kohustus likvideerida OÜ Textelle

(registrikood 11496197) kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest

likvideerimismenetluseta.

4. Vabastada M.I OÜ Textelle ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast OÜ

Textelle kustutamist äriregistrist.

5. Määrata OÜ Textelle (registrikood 11496197) raamatupidamise dokumentide

hoidjaks seaduslik esindaja D.N (isikukood XXX).

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade OÜ Textelle

1

pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu. Teate avaldamise ajaks on 6 kuud.

7. Määrata OÜ Textelle pankrotimenetluses ajutise halduri M.I tasu suuruseks

2017,60 eurot (ilma käibemaksuta).

8. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 946 eurot (ilma käibemaksuta)

OÜ-le Kaarnas (registrikood 12720679; arvelduskonto nr EE927700771001406657

AS-is LHV Pank), mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.

9. Välja mõista OÜ-lt Textelle (registrikood 11496197) ajutise halduri tasu 1071,60

eurot (ilma käibemaksuta) OÜ-le Kaarnas (registrikood 12720679; arvelduskonto

nr EE927700771001406657 AS-is LHV Pank), mille kaudu ajutine pankrotihaldur

tegutseb.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Pankrotimenetluse

lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale ja punkti 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale,

kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema

menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutisele haldurile tasu määramise peale võib ajutine haldur või võlgnik esitada

määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Textelle (avaldaja) esitas 04.12.2025 kohtule võlgniku pankrotiavalduse ning

13.01.2026 esitas avaldaja pankrotiavalduse täienduse.

Avalduse kohaselt on OÜ Textelle põhitegevusalaks on tekstiilitoodete jaemüük.

Maksejõuetuse tekkimine on tingitud alates 2022 sügisest halvenenud majandusolukorrast

Eestis (majanduslangus, inflatsioon ja tarbijate ostujõu vähenemine), mille tulemusel langes

ettevõtte käive ning tegevuse jätkamiseks tuli võtta eraisikuna laene. Olulise täiendava

tagasilöögi põhjustas 2022 detsembris elukaaslase raske haigestumine, mille tõttu katkes

ettevõtte kodulehe arendamine ja toimimine ning veebipõhine müük vähenes

märkimisväärselt. Varad, mida müüa, puuduvad. Avaldusele on lisatud võlausaldajate

nimekiri. Võlgnik ei ole suuteline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Võlgnik taotleb enda

pankroti väljakuulutamist.

2. Kohus võttis 15.01.2026 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras

ajutiseks pankrotihalduriks M.I. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised

ning kohaldas vara käsutuskeeldu.

3. Ajutine haldur esitas 20.02.2026 kohtule ajutise pankrotihalduri kirjaliku aruande ning

arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

Aruandest nähtub, et OÜ Textelle on asutatud 25.04.2008 ning osakapitali suurus on 2552

eurot. Võlgniku peamiseks tegevusalaks on tekstiilitoodete jaemüük. Kuni 2022.aastani oli

äriühingu tegevus jätkusuutlik, kuid alates sellest ajast tekkisid raskused, mis kulmineerusid

2025.aastal.

2

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul puuduvad kehtivad töölepingud, samuti

puudub vara. Teadaolevate kohustuste suuruseks on vähemalt 26 576,55 eurot. Võlgnik on

lõpetanud majandustegevuse ning seega puudub igasugune võimalus võlgade tasumiseks

edukuse arvelt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning

maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Esialgsel hinnangul

tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole.

Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is ja AS-is LHV Pank ning võlgnikul on

krediidiasutuste ees kohustused (kasutatud krediidilimiidid vastavalt ligikaudu 5000 eurot ja

3000 eurot, lisanduvad intressid ja väikesed võlgnevused). Teistes pankades kohustusi ei ole.

Ajutise pankrotihalduri järelepärimistele vastanud liisinguandjate andmetel puuduvad

võlgnikul kehtivad liisingulepingud ning seega ka võimalus omandada liisinguesemeid või

võõrandada nendega seotud väljaostuõigusi.

Võlgnikule kuulunud korteriomand (registriosa nr 4527831, Lääne-Viru maakond, Väike-

Maarja vald, Rakke alevik, Oru tn 1, eriomandi ese eluruum nr 3,) võõrandati 16.01.2024

juhatuse liikmele D.N-ile hinnaga 8000 eurot ning müügihind on tasutud.

Ehitisregistri andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju.

Transpordiameti andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid ega väikelaevu. Võlgniku omandis

on varem olnud sõiduk Peugeot Expert (2015). Sõiduk võõrandati 2025 detsembris 2000 euro

eest. Müügilepingul hinda ei ole märgitud.

Võlgnikul puuduvad osalused äriühingutes ja väärtpaberikonto, samuti ei ole tal maksuvõlga

ega pooleliolevaid täitemenetlusi. Käibedeklaratsioonid on esitamata.

Võlgnik ei esitanud nõutud majandusaasta aruannet, viidates võlale raamatupidaja ees, kuid

esitas osalised selgitused, mida ajutine haldur peab üldjoontes usutavaks. Vara vähenemine on

seotud mh korteri müügiga ning käibevara kahanemisega, mis tulenes kaupade müügist alla

tavahinna, laovarude vähendamisest ja tarnijate kaubakrediidi lõppemisest. Tarnete katkemise

tõttu lõpetati 2024. aasta detsembris e-poe tegevus, mis peatas ka edasise rahavoo.

Võlgniku kohustused on kokku 26 576,55 eurot ning vara puudub.

Ajutine pankrotihaldur analüüsis võlgniku viimase viie aasta pangakonto väljavõtteid, et

hinnata võimalikke tagasinõudeid ja tagasivõitmise aluseid. Esialgsel hinnangul on juhatuse

liikme ja ühingu vahel toimunud vastastikused ülekanded, kusjuures juhatuse liikme poolt

ühingule kantud summad ületavad ühingu poolt talle makstut.

Kaubiku müügi (2025 detsember) puhul tekitab küsimusi müügihind 2000 eurot, mis jääb alla

võrreldavate kuulutuste hinnatasemele, kuid pelgalt pakkumiste põhjal ei saa teha lõplikku

järeldust turuväärtuse kohta. Võlgnik põhjendas madalamat hinda kiire müügivajadusega ning

pangakonto väljavõte kinnitab, et saadud raha kasutati klientide ettemaksete tagastamiseks.

Korteri müük (16.01.2024) juhatuse liikmele hinnaga 8000 eurot ei erine ajutise halduri

hinnangul oluliselt turuhinnast (võimalik 10–20% erinevus) ning müügihind on tasutud.

Eeltoodut arvestades leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara arvel ei ole võimalik

kohustusi täita; ühtlasi on juhatuse liige kinnitanud, et võlgniku majandustegevus on

seiskunud.

Ei ole tuvastatav, et võlgniku maksejõuetus oleks põhjustatud kuriteo tunnustega teost või

raskest juhtimisveast, vaid see tulenes mitme ebasoodsa asjaolu koosmõjust. Võlgniku

selgituste kohaselt mõjutasid tegevust negatiivselt kodulehe kvaliteedi langus, tootjate

hinnasurve, üldine majanduslangus ning sisendhindade kasv, mille tulemusel muutus ärimudel

jätkusuutmatuks.

3

Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul saabus maksejõuetus 2025. aasta jooksul,

tõenäoliselt selle esimesel poolel, kuid andmete nappus ei võimalda täpsemat järeldust.

Võlgniku pankroti saab välja kuulutada üksnes deposiidi arvel, kuna võlgnikul puudub vara

ning samuti ei esine tagasivõitmise ega tagasinõuete perspektiivi. Halduri hinnangul peaks

deposiidi suurus olema vähemalt 3000 eurot.

4. Kohus määras 02.03.2026 OÜ Textelle pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks

ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

5. 09.04.2026 tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada

kohtule avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

24.04.2026 teatas Konkurentsiamet, et ei esita avaldust võlgniku pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

7. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik

kohustusi täita. Võlgniku kohustused on vähemalt 26 576,55 eurot ning majandustegevuse

jätkamine ei ole võimalik. Samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks. Eeltoodust

tulenevalt ei ole võlgnik võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning maksejõuetus on

püsiv.

8. PankrS § 22 lg 5 kohaselt peab ajutine pankrotihaldur aruandes märkima, kas

maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Käesoleval juhul ei nähtu, et maksejõuetus oleks põhjustatud kuriteo tunnustega teost või

raskest juhtimisveast PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on

maksejõuetus kujunenud mitme ebasoodsa asjaolu koosmõjul, sealhulgas ärimudeli

jätkusuutmatuse, majanduskeskkonna halvenemise, sisendhindade kasvu ning tarnetingimuste

halvenemise tõttu. Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada, et maksejõuetus saabus

2025. aastal, tõenäoliselt selle esimesel poolel, kuid andmete nappus ei võimalda täpsemat

ajastust. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

9. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -

nõudmise võimalusi.

Kohus lõpetab menetluse PankrS § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

4

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt

maksnud.

Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku

pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

10. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb

kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada

avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks

mõistliku tähtaja.

Kohus tegi 02.03.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

24.04.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku

uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

11. 15.01.2026 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning

keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuna

edasist pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb

pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4).

12. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).

13. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta

registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide

hoidja andmed.

Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 2 sätestab, et äriregistrisse kantakse dokumentide hoidja nimi,

elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress likvideerijate avalduse alusel,

kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel.

ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti

väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige.

ÄS § 219 lg 4 järgi võivad hoiule antud dokumentidega tutvuda osanikud ja nende

õigusjärglased, osaühingu võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud

huvi. Kui dokumentide hoidja ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda,

võib õigustatud isik esitada kahe nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala

jooksul alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule

avalduse dokumentide hoidja kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.

14. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

5

Menetluskulude jaotus

15. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).

16. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2303,60 eurot.

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi tunnitasuga

177,20 eurot.

17. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

18. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks

kokku 13 tundi, tunnitasu 177,20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades pankrotiavalduse

läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema

kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu 13 tundi on vajalik ja põhjendatud.

19. Ajutise halduri tunnitasuks on praegusel juhul 177,20 eurot, mis on tunnitasu ülemmäär

(886/5=177,20).

Kohtul on õigus määrata ajutisele haldurile, arvestades tema töö mahtu, kutseoskusi ja

menetluse keerukust, tasu PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäärast väiksemaas määras.

Erinevate tegevuste eest võib kohus ajutisele haldurile määrata tasu ka erineva

tunnitasumääraga. Näiteks aruande koostamine ja arvamuse andmine maksejõuetuse põhjuste

kohta võib olla tasustatud kõrgema määraga võrreldes nt ajutise halduri ajakuluga võlgnikuga

suhtlemisele ja päringute tegemisele (Pankrotiseadus I (§ 23). Komm vlj. Tartu: Juura 2024).

Kohtupraktikas on leitud, et teabenõuete ja päringute esitamine on võrreldes analüütilise

tööga n-ö madalama tariifiga töö, mille eest makstav tunnitasu ei ole põhjendatud analüütilise

tööga samas summas (TrtRkK 31.08.2023 määrus nr 2-23-5892).

Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud määrata nimetatud toimingute eest

(kohtuga suhtlemine ja nõusoleku koostamine, järelepärimiste tegemine, vastuste analüüs ning

koondamine, halduritoimiku koostamine ja suhtlus juhatuse liikmega) (kokku 5 tundi)

tunnitasu ülemmäära ulatuses. Kohtu hinnangul saab eespoolviidatud toimingute tunnitasu

põhjendatud suuruseks pidada 120 eurot. Tegemist ei ole keerulist analüüsi nõudvate

toimingutega. Andmete analüüsimise ja aruande koostamise põhjendatud tunnitasuks loeb

kohus praegusel juhul taotluses märgitud tunnitasu 177,20 eurot.

Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ajutise halduri tasu suuruseks on praeguses menetluses

kokku 2017,60 eurot (5x120=600+8x177,20=1417,60) (käibemaksuta).

20. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

6

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

(OÜ-le Kaarnas), mille kaudu ta tegutseb. OÜ Kaarnas ei ole käibemaksukohustuslane.

21. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse

lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks

väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas

summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (946 eurot) (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) §

2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on

tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning

ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s

2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka

võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu

hüvitamine 946 eurot määrata riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses 1071,60 eurot tuleb tasu

välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o OÜ-le Kaarnas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

7