2-25-127328/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-127328

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi R P vastu võla nõudes

Hagihind

4774,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Krediidikaitse Grupp OÜ

(registrikood

11693223);

Hageja esindaja: P K (e-post: xxx);

Kostja: R P (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt R P hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks võlgnevus summas

4774,79 eurot (nimetatud summast moodustab põhinõue 2387,61 eurot, intress 153,61 eurot

ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2233,57 eurot).

3. Jätta menetluskulud kostja R P kanda. Välja mõista kostjalt R P hageja Krediidikaitse

Grupp OÜ kasuks menetluskulud summas 1578,2 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1578,2 eurot) tuleb kostjal R P tasuda hagejale

Krediidikaitse Grupp OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2-25-127328

1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R P vastu

võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul

talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 16.02.2026 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 06.03.2026 Harju Maakohtusse hagi, kus palus R Plt välja mõista

võlgnevuse 4774,79 eurot, millest põhinõue moodustab 2387,61 eurot, intress 153,61 eurot ja

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2233,57 eurot.

3. xxx ja xxx sõlmisid 12.06.2023 laenulepingu nr xxx. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja

laenusaajale laenu 11 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest

intressi 54% aastas. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 12.06.2023

arvestades makstavast laenust maha lepingutasu 110 eurot. Laenuandja ja laenusaaja toonane

juhatuse liige R P sõlmisid 12.06.2023 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt

tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete,

eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning

kahju hüvitamise eest, summas kuni 22 000 eurot.

4. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt

maksegraafikule hiljemalt 12.06.2024. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei

tagastanud. Seega on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks.

Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 4774,79 eurot, millest põhinõue

moodustab 2387,61 eurot, intress 153,61 eurot ja viivised summas 2233,57 eurot. Laenusaaja tasus

laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 14 605 eurot, millest 8612,39 eurot on

laenusaaja tasunud põhinõude katteks. 16.10.2025 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude

loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust

tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjat nõuete loovutamisest samal päeval.

5. Hageja esitas 13.04.2026 seisukoha kostja vastusele. Hageja tõi esile, et maksegraafikus oli esile

toodud, millisel kuupäeval tuli kui palju maksta ning mille katteks laekumine arvestati. Hageja

selgitas, mille katteks iga summa läks. Hageja täpsustas, et viiviseid nõuab hageja 2233,57 eurot, et

need ei ületaks põhinõuet. Hageja toob esile ka selle, et lepingus kokkulepitud intress 54% aastas

on esile toodud ka maksegraafikus ja viivisemäär 0,2% päevas on kehtiv ka vastavalt Riigikohtu

seisukohtadele.

6. Hageja esitas 28.04.2026 täiendava seisukoha. Hageja toob esile, et kokkulepitud intressimäär 54%

on kehtiv ning intressiosa suurus on esile toodud maksegraafikus. Samuti täiendab hageja, et

viivisemäär 0,2% päevas on kehtiv vastavalt Riigikohtu ja Ringkonnakohtu seisukohtadele.

Täiendavalt selgitab hageja ka seda, et viivise näol on tegemist õiguskaitsevahendiga, mille

nõudmise võimalus tekib juhul, kui võlgnik ei täida oma kohustusi.

KOSTJA VASTUS HAGILE

7. Kostja ei tunnista hagi. Kostja ei vaidle vastu hagis esile toodud asjaoludele, et sõlmiti laenuleping

ja et kostja sõlmis käenduslepingu. Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et ta on teinud võlausaldaja

kasuks osalisi makseid. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud nõude suurusega ning tema

hinnangul ei ole see arusaadav ja läbipaistev. Kostja jaoks on ebaselge, et millest täpselt koosneb

nõutav summa 4775,22 eurot, millised kostja tehtud maksed on arvesse võetud, kuidas on iga

makse arvestatud (põhinõude, intressi, viivise, kulude või muude summade katteks), kuidas

kujunes lõplik nõude jääk, millisel õiguslikul ja arvutuslikul alusel on arvestatud intress, viivis ja

võimalikud kõrvalnõuded.

8. Kostja esitas 14.04.2026 täiendava seisukoha, kus vaidleb vastu maksete arvestusele, mille

kohaselt arvestati suur osa maksetest viivise ja intressi katteks. Kostja hinnangul on selline maksete

2-25-127328

jaotamise viis hea usu põhimõtte vastane ja asetab kostja ebamõistlikult ebasoodsasse olukorda.

Kostja vaidleb täiendavalt vastu ka intressi ja viivise ebamõistlikult kõrgele määrale. Kostja

hinnangul on endiselt ka maksete arvestus ebaselge. Kostja avaldab, et on valmis kompromissiks,

kui nõude suurus on põhjendatud ja läbipaistev.

9. Kostja esitas 27.04.2026 seisukoha, kus selgitas, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde, aga

on valmis sõlmima kompromissi. Kostja toob esile, et on tasunud 14 605 eurot ning hageja nõue

sisaldab ebaproportsionaalselt suures osas kõrvalnõudeid. Kostja tegi ettepaneku lahendada vaidlus

kompromissiga, kus kostja tasub hagejale 1500 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd

kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2

sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et on võtnud kõik

käesolevas tsiviilasjas poolte esitatud dokumendid tsiviilasja materjalide juurde.

11. Hageja põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 1 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema

järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi ja viivise

maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), laenusaaja lepingu rikkumine, laenusaaja vastutus

rikkumise eest, käenduslepingu kehtivus, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja

vastuväidete puudumine või nende alusetus.

12. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et xxx ja xxx sõlmisid 12.06.2023 laenulepingu nr xxx (dtl 41-

50). Käesoleval juhul on VÕS § 396 lg 1 tähenduses laenuleping sõlmitud majandus- või

kutsetegevuses, kuivõrd lepingu kumbki osapool ei ole füüsiline isik. Laenulepingu laenusumma

oli 11 000 eurot, intress 54% aastas, viivisemäär 0,2% päevas ja lepingutasu 110 eurot.

Laenulepingust nähtub ka see, et laenulepingu tagatis on kostjaga 12.06.2023 sõlmitud

käendusleping nr xxx (dtl 43, 53-56).

13. Laenulepingu punktis 3.8 on kokku lepitud intressimääras 54% aastas (dtl 43). Vastavalt VÕS §

397 lg 1 ja § 94 lg-le 1 ja 3 on pooltevahelises laenulepingus kokku lepitud fikseeritud

intressimääras. Kostja leiab, et tegemist on ebamõistlikult suure intressiga. Arvestades ka

Riigikohtu seisukohti on kohus seisukohal, et lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on

lepingupooled majandus- ja kutsetegevuses vabad lepingu tingimustes kokku leppima ning seadus

intressimäära osas kitsendusi ei tee. Laenulepingut ei saa kõrge intressi tõttu lugeda tühiseks

vastuolu tõttu heade kommetega, kuid saaks tühistada raskete asjaolude ärakasutamise tõttu nagu

nt sundolukord, ühe lepingupoole kogenematus vms (vt RKTKo 16.10.2002, 3-2-1-80-02, p 12-13,

RKTKo 29.01.2007, 3-2-1-137-06, p 22) Käesoleval juhul ei ole kostja tuginenud eelnevalt

loetletud asjaoludele ning seetõttu ei saa kohus nõustuda kostja seisukohaga, et laenulepingu

intressimäär on liiga kõrge. Samuti ei näe seadus ette võimalust intressi vähendamiseks ja seda

seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus (vt RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-47-15, p 14, RKTKo

04.03.2026, 2-23-10924, p 15.2 ).

14. Kostja tugineb ka sellele, et laenulepingu viivisemäär on ebamõistlikult kõrge. Vastavalt

laenulepingu punktile 3.9 on kokku lepitud viivisemääras 0,2% päevas. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on õigesti esile toonud Riigikohtu seisukoha,

mille kohaselt majandustegevuses sõlmitud laenulepingus ei ole 0,2% viivisemäär ebamõistlikult

kõrge (vt RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 49). Ka käesoleval juhul on omavahel laenulepingu

sõlminud omavahel kaks juriidilist isikut majandus- ja kutsetegevuses. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8

2-25-127328

on viivise maksmiseks kohustatud isikul õigus nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162-le.

VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus

seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on seisukohal, et viivise ebamõistlikule

suurusele võib viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (vt nt RKTKo

04.03.2026, 2-23-10924, p 15.1, RKTKo 12.12.2012, 3-2-1-162-12, p 20). Käesoleval juhul sellise

olukorraga tegemist ei ole.

15. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt

maksegraafikule hiljemalt 12.06.2024 (dtl 43-44). Kostja on väitnud, et tema hinnangul on maksete

jaotumine hea usu põhimõtte vastane ja asetab kostja ebasoodsasse olukorda, kuna märkimisväärne

osa maksetest on läinud intressi ja viivise katteks. Kohus märgib, et lepingus on maksegraafik, kust

nähtub iga osamakse jaotumine põhiosa ja intressi vahel (dtl 43-44). Vastavalt hageja esitatud

võlaarvestusele on laenusaaja teinud ebapiisavaid makseid ning kogusummas on laenusaaja

tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 14 605 eurot, millest 8612,39 eurot on

laenusaaja tasunud põhinõude katteks. Kohtule nähtub hageja esitatud võlaarvestusest, et

laenusaaja tegi valdavalt hilinenud ja ebapiisavaid makseid (dtl 93-104). Laenulepingu punkt 6.3

sätestab, et kui laenusaajal on kohustus tasuda laenuandjale üheaegselt lepingust tulenevaid

erinevaid summasid, siis arvestatakse makstuks esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks

tehtud kulutused ja menetluskulud, seejärel viivis, seejärel trahv, seejärel intress ja seejärel

laenusumma, alates varasemast võlgnevusest. Hageja on esitanud oma 13.04.2026 esitatud

seisukohas põhjaliku laekumiste arvestuse, kohtu hinnangul ei ole aga kostja piisavalt sisustanud

oma väidet, et hageja nõue olevat arusaamatu ja ei ole läbipaistev. Riigikohus on seisukohal, et

seadus (VÕS § 88 lg 8) ei keela pooltel kokku leppida järjekorda kohustuste täitmiseks (vt RKTKo

12.12.2012, 3-2-1-162-12, p 16, RKTKo 08.12.2015, 3-2-1-152-15, p 13). Käesoleval juhul ei ole

kostja väide kohustuste täitmise järjekorra õigusvastasuse osas põhjendatud.

16. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid ega

esitatud tõendeid, mille alusel saaks kõrvale kalduda lepingu täitmise kohustuslikkusest. Vastavalt

VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel

tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või

seaduses sätestatule.

17. Kuivõrd maksetähtaeg on möödunud ja laenusaaja ei ole kohustuste katteks makseid piisavas

ulatuses teinud, siis on laenusaaja lepingut rikkunud tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on

võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda laenusaajalt kohustuse täitmist.

Ka VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kohus märgib, et VÕS § 103 lg 1 tuleneb eeldus, et kohustuse rikkumine ei

ole vabandatav. Riigikohtu 12.06.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 on selgitatud, et

rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla (vt ka RKTKo

07.11.2005, 3-2-1-118-05, p 16). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille alusel võiks välistada

laenusaaja vastutuse lepingu kohustuste rikkumise eest.

18. Käenduslepingus lepiti kokku, et käendaja vastutab laenusaaja poolt tagastamata laenu summa,

tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja

kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise

eest, summas kuni 22 000 eurot (dtl 55). VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub

käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse

täitmise eest. Tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 mõistes ei ole tegemist siis, kui käendaja on

osaühingu juhatuse liige ja osanik ning sõlmib käenduslepingu huvist äriühingu majandustegevuse

vastu (vt RKTKo 23.03.2006, 3-2-1-8-06, p 15). Käesoleval juhul oli kostja küll äriühingu

juhatuse liige, aga kuivõrd ta osanik ei olnud, siis pole alust arvata, et kostja polnud lepingu

sõlmimisel tarbija. Seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga, pooltevahelises lepingus on kokku

2-25-127328

lepitud ka rahalise vastutuse maksimumsummas, seega ei esine käenduslepingu tühisuse aluseid.

VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes

juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punktis 2.1 on

kirjas, et juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja

nõuetekohaselt, võib võlausaldaja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt

või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Seega on võlausaldajal õigus nõuda kostjalt laenulepingust nr

Xxx tulenevate kohustuste täitmist, kuivõrd nõuded ei ületa käenduslepingus kokku lepitud summa

suurust.

19. Laenuandja loovutas vaidlusalusest laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded

Krediidikaitse Grupp OÜ-le, millest teavitati ka kostjat (dtl 106). Seega on hagejal õigus kostjalt

nõuda vaidlusalusest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja pole sellele vastuväiteid

esitanud.

20. Arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid ja põhjendusi kuulub hagiavaldus täies

ulatuses rahuldamisele. Kostja pole esitanud põhjendatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ja

nõuete suuruse osas. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt

võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata

jätta.

21. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot (lisandub käibemaks). Hageja on senises

menetluses kandnud õigusabikulusid kokku summas 1197,83 eurot (sisaldab käibemaksu summas

231,84 eurot). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu summas 560 eurot ehk kokku on hageja näidatud

menetluskulud summas 1757,83 eurot (1197,83 + 560). Hageja kinnitas, et ta ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

22. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1,

2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna riigilõiv summas 560

eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20

euro ulatuses ning kohus ei arvesta hageja lepingulise esindaja kulude hulka hageja poolt enne

hagiavalduse esitamist näidatud ajakulu perioodil 12.11.2025-18.02.2026 mahus 50 minutit. Muus

osas peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks kokku ajalises mahus 5,75 h.

Samuti peab kohus mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu hinda 140 eurot/h (lisandub

käibemaks). Hageja lepingulise esindaja kulu on seega põhjendatud mahus 5,75 x 173,6 eurot

(hageja lepingulise esindaja tunnitasu koos käibemaksuga) ehk 998,2 eurot.

23. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu summas 1578,2 eurot (560 + 20 +

998,2). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1578,2

eurot ning menetluskuludelt (1578,2 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

24. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata kostja I

menetluskulude rahalist suurust. Kohus märgib, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

2-25-127328

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik