3-26-897/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-897 Haldusasi G.P kaebus seoses täitemenetlusega Menetlusosalised Kaebaja – G.P Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus G.P määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse G.P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-897. 2. Jätta G.P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-897 muutmata. 3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. G.P (kaebaja) esitas 26.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles viitas vaidlustavate haldusaktide või toimingutena erinevatele Tartu Maakohtu registriosakonna aruandetrahvimäärustele ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt esitatud täitmisavaldustele. Kaebaja palus keelata kaebuses nimetatud Tartu Maakohtu registriosakonna aruandetrahvimääruste sundtäitmine ning kohustada tagasi võtma MTA täitmisavaldused, sh hüvitada nendega tekitatud kahju. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse samade aruandetrahvimääruste ja täitmisavalduste sundtäitmise keelamiseks.

3-26-897 2. Tallinna Halduskohus tagastas 27.03.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebuses viidatud maakohtu registriosakonna trahvimäärused ega MTA täitmisavaldused ei ole haldusaktid või - toimingud, mida kaebaja saaks halduskohtus vaidlustada. Maakohtu trahvimääruste vaidlustamine oli võimalik vastavalt määrustes toodud edasikaebekorrale, st vastava määruse peale võis isik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu registriosakonna kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Täitemenetlust reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS). Muu hulgas sätestab TMS § 221 lg 1 võlgniku õiguse esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile ja seejärel kaebuse maakohtule. TMS § 11 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Kaebaja palub 16.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määrus. Kaebaja ei olnud maakohtus menetlusse kaasatud ja maakohtu määrused ei ole kaebajale siduvad. Seetõttu ei olnud MTA-l alust sundtäitmisi alustada ja need tuleb lõpetada. Halduskohus on õigesti välja toonud, et täitemenetlust reguleerib TMS. Võlgnikul on õigus vaidlustada täitedokumendi täitmisele võtmine kohtutäiturile esitatava kaebuse kaudu (TMS § 217 lg 1). Kohtutäitur peab menetluse lõpetama, kui talle esitatud dokumendist nähtub, et täitemenetlust on alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu (TMS § 48 lg 1 p 7). Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama maakohtu registriosakonna trahvimäärused. Kaebaja ei soovinud vaidlustada trahvimääruseid, vaid tema suhtes toimuvaid sundtäitmisi, mille täitedokumentideks on nimetatud trahvimäärused. Maksuhalduri poolt läbiviidav sundtäitmine on halduskohtu poolt peatatav esialgse õiguskaitse korras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 5. Kaebaja on määruskaebuses täpsustanud, et ta ei soovi vaidlustada kaebusele lisatud Tartu Maakohtu registriosakonna aruandetrahvimääruseid, vaid sundtäitmisi, mille täitedokumentideks on viidatud aruandetrahvimäärused. 6. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on kaebajale Tartu Maakohtu registriosakonna aruandetrahvimäärustega majandusaasta aruannete tähtaja jooksul esitamata jätmise eest määratud rahatrahvid ning MTA on täitmisavaldustega palunud kohtutäituril pöörata nõuded TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitmisele. Vaidlust ei ole, et täitemenetlust reguleerib TMS. Kaebaja 2(3)

3-26-897 on kaebusele lisatud täitmisavalduste kohaselt võlgnik. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et võlgnikul on TMS § 221 lg 1 kohaselt õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Asjaolust, et täitedokumendiks on avalik-õiguslikku nõuet sisaldav kohtumäärus ning sissenõudja rolli täidab MTA, ei tulene teistsugust kaebekorda. Avalik-õigusliku rahalise nõude maksma panemiseks kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist ei ole põhjust käsitada halduskohtus vaidlustatava avalik-õiguslikus suhtes tehtava toiminguna. Kuigi formaalselt täidab MTA täitmisavaldust esitades avalik-õiguslikku ülesannet, ei erine see sarnasest tegevusest eraõigusliku rahalise nõude maksma panemisel. Sisuliselt toimetab MTA kohtutäituri pöördudes samamoodi nagu eraõiguslik isik enda rahalise nõude maksma panemisel. Siinses asjas käsitletav olukord erineb sellest, kui sunniraha määranud haldusorgan on sunniraha sissenõudmiseks pöördunud kohtutäituri poole, sest viimati nimetatud toiming on osa sunniraha rakendamisest kui avalik-õiguslikust tegevusest. Isegi kui formaalsete tunnuste alusel kvalifitseerida kohtu registriosakonna trahvimääruse täitmisele pööramiseks täitmisavalduse esitamine avalik-õiguslikuks tegevuseks, välistaks HKMS § 4 lg 1 halduskohtu pädevuse, kuna sedalaadi vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord, st maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TsMS § 221 lg 1 alusel. TMS § 221 alusel hagi esitamisel saab maakohus vajadusel täitemenetluse hagi tagamise korras peatada. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel saab täitemenetluse osaline esitada TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel kaebuse kohtutäiturile ning kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada kaebuse maakohtule. TMS § 11 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses. Eelneva põhjal ei ole esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ning halduskohus tagastas õiguspäraselt kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. 7. Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei saa halduskohus esialgse õiguskaitse korras keelata ka täitmisavalduste alusel toimuvat sundtäitmist. Seega tuli esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. 8. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)