2-25-126204/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-126204

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi Xi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

94,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Fränk Valdmann

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Xilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja 83,78 eurot (põhivõlg 55 eurot,

sissenõudmiskulu 20 eurot ja 15.12.2025 seisuga viivis 8,78 eurot) ning alates

16.12.2025 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 5 euro ulatuses.

4. Jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.

5. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 282

eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele mõista Xilt AS-i ÜHISTEENUSED

kasuks välja 282 eurot. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Välja

mõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2-25-126204

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui hageja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

(AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302

(Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (AS LHV Pank) või nr

EE604204278601694436 (Coop Pank AS). Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTU SELGITUSED

1. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1).

2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud TsMS §

314¹ lg 2 ja lg 3 p 2 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Tagaseljaotsuse teeb kohus hagi rahuldavas osas ilma kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

3. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 55 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, perioodi

13.07.2024 kuni 15.12.2025 eest viivist 8,78 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna kostja parkis 28.06.2024 sõiduautot

registreerimismärgiga XXX parkimiskorralduse nõudeid rikkudes hageja poolt opereeritavas

parklas aadressil xxx. Kostja jättis parkimistasu tasumata. Kohtu hinnangul on hagi

põhinõude, 20 euro ulatuses sissenõudmiskulude ja viivise osas õiguslikult põhjendatud.

4. Hageja palub kostjalt leppetrahviga nr 1052002667 seonduvalt VÕS § 113² lg 2 p 1

alusel välja mõista muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 5 eurot. Hagi kohaselt on

kuludeks:

2 (4)

2-25-126204

(1) päringu tegemine Transpordiametile;

(2) nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

(3) kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

(4) võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

4.1. Erinevalt VÕS §-st 113¹ ei sisaldu §-s 113² iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude

abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

esitamist leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes

1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär (VÕS I komm (2016), § 113², p 4 (b)).

5. Hagis esitatu kohaselt ei ole lepingus sissenõudekulude hüvitamise kohta eraldi

kokkuleppeid. Seega tuleb lähtuda üldisest kahju hüvitamise regulatsioonist (VÕS §-d 115,

127-140), mis eeldab nõude eelduste esile toomist. Üldsõnaliste selgituste esitamine 5-eurose

abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole kahjunõude rahuldamiseks piisav. Lähtuda ei saa

eeldusest, et kuna hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue, on nõude sissenõudmisega seoses

tõenäoliselt tekkinud kulusid, mida saaks tarbijalt kulusid täpsemalt sisustamata sisse nõuda.

Kohtu hinnangul ei ole hüvitatavateks sissenõudmiskuludeks hageja majandustegevuse kulud,

mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte. Seadusandja on VÕS §-s

1132 kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et hüvitada ka

võlausaldaja üldkulusid. Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest kohus

saaks järeldada konkreetse varalise kahju tekkimist. Seega tuleb sissenõudmiskulude nõue 5

euro ulatuses jätta õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

6. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 94% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes menetluskulud 6% ulatuses hageja ja 94% ulatuses kostja kanda. Hageja

lepingulise esindaja menetluskulud on kohtu hinnangul hagi sisu, asja olemust ja kohtueelseid

õigusabikulusid arvestades põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Esindaja kvalifikatsiooni arvesse

võttes ei saa kohus nõustuda õigusabiteenuse tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Kohus

loeb asja olemust ja vähest õiguslikku keerukust arvestades hüvitatavaks tunnihinnaks 120

eurot (käibemaksuta). Hüvitatav on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule

esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 484²). Hageja ei ole menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist

taotlenud. Kohus määrab põhjendatud ja vajalike esindajakuludena kindaks 200 eurot

(käibemaksuta). Põhjendatuks loeb kohus ka hageja poolt tasutud riigilõivu 100 eurot. Kostjal

hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 282 eurot. Menetluskuludelt tuleb hageja

taotlusel välja mõista viivis (TsMS § 177 lg 4).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral.

3 (4)

2-25-126204

− Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see

arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh

avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (TsMS § 150 lg 3¹).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

4 (4)