3-24-1682/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-1682

Otsuse kuupäev

30. aprill 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Marek Matjuse kaebus Luunja Vallavalitsuse

03.05.2024.a ettekirjutuse nr 9-3/12-1 tühistamise

nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Marek Matjus, esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Vastustaja: Luunja vald, esindaja Marko Jaeger

Kolmandad isikud: Katrin Muug, Enely Mettis

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus vaatluse

tegemiseks.

2. Rahuldada kaebus. Tühistada Luunja Vallavalitsuse

03.05.2024.a ettekirjutus nr 9-3/12-1.

3. Jätta menetluskulud vastustaja kanda.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud 2540 eurot.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

5. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 01.06.2026.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

6. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 28).

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad

1. Kaebaja Marek Matjus on Luunja vallas Veibri külas Kasesalu tee 73 asuva kinnisasja

omanik. Kasesalu tee 73 kinnisasja katastritunnus on 43201:003:0108, pindala 2327 m2,

sihtotstarve elamumaa (dtl 200-201). Kinnisasjal paikneb elamu.

Kolmas isik Katrin Muug on Luunja vallas Veibri külas asuva Männituka kinnisasja omanik.

Männituka kinnisasja katastritunnus on 43201:003:0005, pindala 1743 m2, sihtotstarve

elamumaa (dtl 202).

Kolmas isik Enely Mettis on Luunja vallas Veibri külas asuva Salu kinnisasja omanik. Salu

kinnisasja katastritunnus on 43201:003:0004, pindala 1459 m2, sihtotstarve elamumaa (dtl

203-205). Kinnisasjal paikneb elamu.

Männituka kinnisasjal paikneb puurkaev, mis on rajatud Kasesalu tee 73, Männituka ja Salu

kinnisasjade veega varustamiseks. Kasesalu tee 73 kinnisasja reovee puhastamiseks

kasutatakse selle kinnisasja tarbeks rajatud reoveepuhastit, mis koosneb septikust,

jaotuskaevust ja imbsüsteemist (edaspidi kaebaja puhasti).

2. Luunja Vallavalitsus tegi 03.05.2024 ettekirjutuse nr 9-3/12-1 (dtl 17-34, edaspidi

vaidlustatud ettekirjutus), milles ta kohustas kaebajat

- lammutama Kasesalu tee 73 kinnisasjal paikneva hoone teenindamiseks kasutatava reovee

kohtkäitlussüsteemi (septik, jaotuskaev, imbväljaku imbtorud), täitmise tähtaeg 01.09.2024;

- andma lammutatud reovee kohtkäitlussüsteemi osad üle jäätmekäitlejale ja tõendama seda

vastustajale, täitmise tähtaeg 01.10.2024;

- paigaldama Kasesalu tee 73 kinnisasjale reovee kohtkäitlussüsteemi (lekkekindel reovee-

mahuti) või liituma ühiskanalisatsioonisüsteemiga, täitmise tähtaeg 15.09.2024.

Ettekirjutus sisaldab hoiatust sunniraha kohaldamise kohta.

Vastustaja põhjendas ettekirjutust kokkuvõtvalt järgmiselt.

2.1. Vastustaja alustas 30.08.2023 riikliku järelevalve menetluse eesmärgiga hinnata Kasesalu

tee 73 kinnisasja reovee kohtkäitlussüsteemi vastavust kehtestatud nõuetele. Vastustajal on

pädevus teha riiklikku järelevalvet kasutusel oleva reovee kohtkäitlussüsteemi vastavuse osas

veeseadusele, ehitusseadustikule ja nende alusel kehtestatud õigusaktidele.

2.2. Reovee kohtkäitlussüsteem on ehitatud ehitusprojekti ja ehitusloa tingimusi eirates

õigusvastaselt. Kasesalu tee 73 (varem Männiku) kinnisasjale elamu rajamiseks antud

projekteerimisloa järgi tuli kanalisatsioon lahendada kogumiskaevuga või väikepuhastus-

seadmega. Elamu rajamiseks anti ehitusluba 07.08.2000. Elamu ehitusprojektis oli

kanalisatsiooniks ette nähtud kogumiskaev. Tegelikult on reovee kohtkäitlussüsteemina

kasutusel septik koos imbväljakuga. Asjaolu, et ehitisregistris on ehitise tehnilistes näitajates

kanalisatsiooni liik „lokaalne“, ei tähenda, et elamu kanalisatsioonisüsteemina oli lubatud

ehitada ja kasutusele võtta reovee kogumismahuti asemel reoveepuhasti. Õigusvastane

tegevus seisneb ehitusprojektist erineva lahenduse kasutamises. Elamule anti kasutusluba

04.06.2009. Kasutusloa taotlemisel ei teavitanud kaebaja vastustajat sellest, et kasutatud on

ehitusprojektist erinevat reovee kohtkäitlussüsteemi lahendust.

2.3. Reovee kohtkäitlussüsteem paikneb 46 m kaugusel puurkaevust nr 15390, nõutav

vahemaa on 60 m. Puurkaev rajati augustis 2000. Vastustaja kandis puurkaevu

ehitisregistrisse 27.11.2023.

Kolm isikut, s.h kaebaja esitasid 13.06.2000 avalduse rajatava puurkaevu sanitaarkaitseala

vähendamiseks 10 meetrile, kuna puurkaev rajatakse ühisveevärgi vajaduseks ja vee tarbimine

ei ületa 4,5 m3 ööpäevas (dtl 391). Keskkonnaminister nõustus 26.07.2000 Männiku (praeguse

Kasesalu tee 73) ja Männituka kinnisasjade piiril puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamisega

10 meetrini (dtl 392). Kooskõlastuse puurkaevu asukohale andis Tartumaa

Keskkonnateenistus 28.07.2000 muuhulgas tingimusel, et 60 m raadiuses puurkaevust on

heitvee immutamine keelatud (dtl 396). Luunja Vallavalitsus kooskõlastas 16.08.2000

puurkaevu asukoha (dtl 395). Männituka omanik Oskar Tamm võttis 25.08.2000.a aktiga nr 8

vastu valmisehitatud puurkaevu (dtl 407).

2.4. Reovee kohtkäitlussüsteem paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seda tõendab Maa-

ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaart ja Männituka

puurkaevu passi nr 8 osa puurkaevu geoloogiline läbilõige.

2.5. Kasesalu tee 73 kinnisasi paikneb alates 05.04.2018 reoveekogumisalal nimetusega

Tartu. Võimalikud kanalisatsiooni lahendused on lekkekindel kogumismahuti või liitumine

ühiskanalisatsiooniga. Kasesalu tee 73 kinnisasja liitmiseks ühiskanalisatsiooniga puudub

nõuetekohane, s.o kuni üks meeter väljaspool kinnisasja piiri paiknev liitumispunkt.

Ühiskanalisatsiooniga on võimalik liituda Uus-Veeriku teel, Kasesalu tee 71 kinnisasjal või

Lõuendi tänaval Tartus. Kaebaja tellimusel valmis 12.07.2022 ehitusprojekt Kasesalu tee 73

kinnisasja reoveekanalisatsioonitorustiku ehitamiseks nii, et see ühendatakse üle Kasesalu tee

71 kinnisasja olemasolevasse ühiskanalisatsiooni kaevu OK-1 Uus-Veeriku tee läheduses.

2.6. Mehaaniliselt puhastatud heitvee immutamine pikemat aega (alates 2003) nõrgalt

kaitstud põhjaveega alal ning lähemal kui 60 meetrit joogivett tootvast puurkaevust kujutab

endast vahetut olulist ohtu keskkonnale (põhjavee seisundile) ja inimeste tervisele, kuna

puurkaev varustab joogiveega kolme kinnisasja. Rikutakse puurkaevu kasutavate Männituka

ja Salu kinnisasjade omanike õigusi. Korrakaitseorgan ei pea ootama ohu realiseerumist.

Reovee kohtkäitlussüsteemi lammutamise tingimused (EhS § 132 lg 3 p 1) on täidetud, kuna

ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline

oht.

Lammutatavat reovee kohtkäitlussüsteemi (septik, jaotuskaev, imbtorud) tuleb käsitleda

jäätmetena, kuna nende taaskasutamine on vähe tõenäoline. Süsteem on olnud kasutusel üle

20 aasta ning selle väljakaevamisel pinnasest ei ole välistatud süsteemi osadele mehaaniliste

vigastuste tekitamine.

3. Kaebaja esitas 03.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud ettekirjutuse

tühistamise nõudes ning menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja seisukohad on

kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebaja puhasti rajati 2001. aastal ja on praeguseni kasutusel kaebaja hoone teenindamiseks.

Paigaldatud on ROTH väikepuhastusseade (septik). Asjatundja arvamus (dtl 36-38) kinnitab,

et seade toimib nõuetekohaselt ning mingit reostust või keskkonnaohtu ei põhjusta.

Luunja valla 18.04.2000.a. projekteerimisloas nr 8 (dtl 35) on öeldud, et kanalisatsioon tuleb

lahendada kogumiskaevuga või väikepuhastusseadmega. Hoonele anti ehitusluba 07.08.2000

ja kasutusluba 17.06.2009, mõlemal on kanalisatsiooni liigiks lokaalne. Vastustaja on seega

andnud nii projekteerimisloas kui ehitusloas nõusoleku väikepuhastusseadme rajamiseks,

samuti andnud selle teadmise alusel hiljem kasutusloa.

Kasesalu tee 73 kinnisasjani ei ole rajatud ühiskanalisatsioonitrassi. Kaebaja rajas ehitise ajal,

mil tegemist oli hajaasustusalaga ja selline lahendus oli lubatud. Vastustaja kohustus on

tagada kanalisatsiooni olemasolu. Seda oleks saanud teha Uus-Veeriku kinnisasja

detailplaneeringu raames.

Ettekirjutusest ei ole arusaadav, miks ei vasta kaebaja puhasti ehitisele esitatavatele nõuetele

(EhS § 11). Vastustaja väidab vaid, et ehitamine ei vastanud nõuetele (ei ole kooskõlas

ehitusprojekti ja ehitusloaga). Rajatisega ei kaasne olulist või kõrgendatud ohtu. Ekspert on

kinnitanud, et kaebaja puhasti paikneb keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjavee ala piiril,

mitte nõrgalt kaitstud alal. Samuti leidis ekspert, et puurkaevu joogivesi vastab nõuetele ning

ei ole tõenäoline, et kaebaja puhasti võib tekitada ohtu keskkonnale või inimeste tervisele.

Vastustaja väidab ohu esinemist teoreetiliselt, s.h ei ole võetud puurkaevust joogiveeproove,

imbväljakust reostusproove. Mingit reostust või ohtu ei ole tuvastatud.

Lammutamine ei ole proportsionaalne. Kaebaja on puhastit kasutanud üle 20 aasta ja

vastustaja on seda talunud. Kolmandad isikud ei leia, et nende õigusi rikutakse või et nende

varale või tervisele esineks oht. Isegi kui puurkaevu ja imbväljaku vahemaa nõuet on rikutud,

siis rikkumine ei ole oluline. Kui kaebaja peaks välja ehitama kanalisatsiooni oma elamuni,

ulatuksid kulud mitmekümne tuhande euroni. Kaebaja tellis ühiskanalisatsiooni ehitusprojekti

seoses kõrvalhoone rajamise kavatsusega, see ei realiseerunud.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud ettekirjutuse

seisukohtade juurde ja lisas järgmist.

Vastustaja ei ole lubanud ehitusprojektis ette nähtud kogumiskaevu asemel paigaldada

puhastusseadet. Projekteerimisluba on ehitusprojekti koostamise lähtealuseks. Kaebajal oli

kohustus ehitada ehitusloa ja ehitusprojekti kohaselt.

Vastustaja ei väida, et puhastusseade kui toode ei vasta õigusaktidele või see ei ole

valmistatud nõuetekohaselt. Ehitamise käigus toimub toote (reovee kohtkäitlussüsteemi)

paigaldamine pinnasesse ning toode muutub ehitiseks. Ehitis ei vasta asukoha- ja

kasutusnõuetele. Ei ole oluline, kas oht realiseerub või mitte. Nõuded on esitatud selleks, et

välistada igasugune võimalus saastumise realiseerumiseks. Kaebaja tahe jätkata heitvee

immutamist pinnasesse reostustundlikul alal ning reoveekogumisalal, kus omapuhastite

kasutamine on keelatud, ei saa olla kaalukam ühiskonna ootusest seadusekuulekusele ning

põhjavee kaitsele.

Kui võrrelda joogivee analüüse 23.04.2024 ja 23.08.2000, siis nitraatide (NO3-) sisaldus on

suurenenud 21 korda. See jääb küll lubatud normi piiresse, kuid viitab puurkaevu vee

reostumisele, mis võib olla põhjustatud kas põllumaa väetamisest või fekaalvee sattumisest

pinnasesse. Ümberkaudsed maa-alad ei ole juba 20 aastat põllumaana kasutusel.

Maa-ameti põhjavee kaitstuse teemakaardi andmed on põhjavee kaitstuse küsimuses

usaldusväärsemad kui kaebaja esitatud eksperdi arvamus, kuna Eesti Geoloogiateenistus on

oma ülesannete raames tegutsev riigiasutus ning asutuse materjalid on koostatud vastava

haridusega spetsialistide poolt faktiliste andmete (uurimisandmete) alusel teaduslike

meetodeid kasutades. Ekspert Indrek Tambergi arvamus ei ole usaldusväärne, kuna ekspert ei

ole õigesti välja toonud õigusnormide nõudeid (reoveekogumisalal koormusega 2000 ie või

rohkem, vahemaa puurkaevu ja imbväljaku vahel).

Vastustajal ei olnud kohustust korraldada ühiskanalisatsiooni rajamist kaebaja kinnisasjani

seoses Uus-Veeriku kinnisasja detailplaneeringuga. Piirkond liideti reoveekogumisalaga

05.04.2018. Vastustaja teada oli kaebaja kinnisasjal lekkekindel kogumismahuti ja puudus

vajadus Kasesalu tee 73 kinnisasjale ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks. Vastustaja ega

Uus-Veeriku detailplaneeringu ala väljaehitamisest huvitatud isik ei ole kordagi planeerinud

ning välja pakkunud lahendust, mille kohaselt liidetakse Kasesalu tee 73

ühiskanalisatsiooniga valla või Uus-Veeriku detailplaneeringu ala väljaehitamisest huvitatud

isiku finantsilisi vahendeid kasutades.

5. Kolmandad isikud palusid jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja puhasti ei kujuta endast

ohtu põhjaveele või kellegi tervisele. Puhasti on rajatud üle 20 aasta tagasi ja sellega ei ole

seni probleeme olnud. Kolmandad isikud saavad vee samast puurkaevust ja selle kvaliteediga

ei ole mingeid küsimusi. Veeproovid vastavad normidele. Nitraatide sisalduse tõusu ei saa

seostada kaebaja puhastiga, kuna puurkaevu rajamise ajal oli tegemist asustamata põllumaaga

ja praegu on sinna rajatud elurajoon enam kui 100 majapidamisega. Nitraatide sisaldust

põhjavees mõjutab kogu piirkonna inimeste elutegevus.

Vastustaja jättis omal ajal kaebaja ja kolmandate isikute kinnisasjad detailplaneeringualast

välja, kuigi oleks saanud ja pidanud tegema kõrvalasuva ala arendajale ülesandeks trasside

väljaehitamise ka nende kinnisasjadeni. Kaebaja ja kolmandad isikud on jäänud ilma

võimalusest liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kõigi kolme kinnisasja omanikud

pöördusid Uus-Veeriku detailplaneeringu koostamise ajal vastustaja poole seoses

ühiskanalisatsiooni rajamisega. Vastustaja soovitas läbi rääkida arendajaga, muud abi

vastustaja ei pakkunud. Arendaja pakutud hinnad vee- ja kanalisatsioonitrassidega

ühinemiseks ei olnud vastuvõetavad.

Jääb arusaamatuks, miks vastustaja ei lähtu Luunja valla ÜVK arengukavast 2023 – 2035.

Selle lk 9 on selgelt öeldud, et üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus

põhjavee kaitseks tagama reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu ning reoveekogumis-

alal asuva tarbimiskoha omanikul, kelle kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane või ei ole

vastavuses õigusaktidest tulenevate nõuetega, on kohustus liituda ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga hiljemalt ühe aasta jooksul, kui vee-ettevõtja on selleks välja ehitanud

nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi. Kui vastustaja

eesmärgiks oleks põhjavee kaitse, peaks ta tegelema ühiskanalisatsiooni ja veetrasside

rajamisega piirkonda.

Kaebaja ja kolmandate isikute kinnisasjade kõrval paikneb Püti kinnisasi, mille omanik

soovib kinnisasja arendada, samas kehtivad Püti kinnisasja suhtes looduskaitsealased

piirangud. Eeltoodu on põhjustanud pingeid, mis kolmandate isikute hinnangul on ajendanud

kaebajale erinevate ettekirjutuste tegemise ja nõuete esitamise. Kogukonnal on kahtlus, et

vastustaja survestab kaebajat, kuna kaebaja ja teised kohalikud elanikud on vastu mitmetele

vastustaja plaanidele.

Kohtu seisukoht

6. Kohus nõustub sellega, et kaebaja puhasti on rajatud õigusvastaselt ning ei vasta ehitisele

esitatavatele nõuetele.

Iseenesest õige on kaebaja väide, et kaebaja puhasti rajamise ajal oli projekteerimisloas (dtl

35) üheks valikuvõimaluseks reovee kohapeal puhastamine ja pinnasesse immutamine.

Projekteerimisluba nägi kanalisatsioonina ette kogumiskaevu või väikepuhastusseadme.

Kuid esiteks ei ole ehitusprojektis tehtud valikut väikepuhastusseadme kasuks. Ehitusprojekti

koostas Liivimaa Arhitektid OÜ juunis 2000, töö nr LA-19/00 (dtl 324 jj). Ehitusprojekti

kohaselt kanaliseeritakse heitveed esialgu kogumiskaevu, mida on hiljem võimalik ühendada

Ihaste elamurajooni ühtsesse kanalisatsioonivõrku (dtl 335). Ehitusluba anti 07.08.2000 ning

selles on öeldud, et töid tuleb teostada vastavalt projektile (dtl 330). Ehitusprojekti koostanud

arhitekt Vilmar Lill selgitas haldusmenetluses, et ta ei mäleta, miks sai valitud kogumiskaev,

mitte immutussüsteem, võib-olla tellija soovis nii, võib-olla oli asi hinnas (dtl 39-40).

Kohtuasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud puhasti rajamisel pahauskne.

Puurkaevu asukohale antud Tartumaa Keskkonnateenistuse 28.07.2000.a kooskõlastuses on

küll välja toodud, et 60 m raadiuses puurkaevust on heitvee immutamine keelatud (dtl 396),

kuid haldusmenetluses kogutud dokumentide põhjal ei korraldanud puurkaevu rajamist

kaebaja, vaid Oskar Tamm.

7. Teiseks ei olnud heitvee pinnasesse immutamine kaebaja puhasti asukohas juba elamu

rajamise ajal lubatud, kuna imbväljak paiknes puurkaevule liiga lähedal. Kaebaja avaldas, et

puurkaev on ehitatud enne kaebaja puhastit (dtl 8). See tähendab, et reoveepuhasti liigi ja

asukoha valikul sai ja tuli arvestada puurkaevu olemasolu ja asukohaga.

Aastatel 1994-2019 kehtinud veeseaduse (kaebaja puhasti rajamise ajal kehtinud redaktsiooni)

§ 8 lg 3 alusel oli isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimine oma maavalduse piires

lubatud, arvestades sama seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise

nõudeid. Seaduse § 24 lg 2 kohaselt võis heitvett pinnasesse juhtida Vabariigi Valitsuse

kehtestatud korras, kui see lubamatult ei halvenda põhjavee looduslikke omadusi.

Vabariigi Valitsuse 15.12.1994.a määrusega kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise nõuete

p 1 ütles, et heitvett võib pärast nõuetekohast eelpuhastust juhtida pinnasesse (välja arvatud

joogivee sanitaarkaitsealal) 50 m3 ööpäevas, kui majanduslikult põhjendatud kauguses puudub

heitvee vastuvõtuks veekogu ja on tagatud, et põhjavee looduslikud omadused ei halvene.

Vabariigi Valitsuse 20.01.1998.a määrusega „Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee

kohta esitatavate nõuete kinnitamine“ kehtestati algselt nõue, et kuni 50 m3 mehaaniliselt

puhastatud heitvett ööpäevas võib immutada pinnasesse, välja arvatud joogiveeallika

sanitaarkaitsealadel (nõuete p 24). Seda punkti muudeti 01.01.1999 jõustunud määrusega nii,

et heitvee pinnasesse immutamine on keelatud nii joogiveeallika sanitaarkaitsealal kui ka

nende välispiirist lähemal kui 50 m.

8. Otsuse punktis 7 toodud normidest tuleneb, et keeld immutada heitvett pinnasesse

puurkaevu sanitaarkaitsealal ja 50 m ulatuses selle välispiirist kehtib alates 01.01.1999.

Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses õigesti kindlaks teinud, et ehitis rajati ehitusloa ja -

projekti tingimusi ning ehitisele kehtestatud nõudeid rikkudes. Puurkaevu sanitaarkaitseala on

praegusel juhul 10 m (dtl 392). Imbväljaku kaugus puurkaevust oleks pidanud olema

vähemalt 10 + 50 = 60 m, kuid vahemaa on 46 m.

Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 1 sätestab ehitisele esitatavad nõuded: ehitis peab kogu oma

kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EhS § 11

lg 2 p 3 alusel kuuluvad ehitisele esitatavate nõuete hulka hügieeni-, tervise- ja

keskkonnanõuded. Nõue selle kohta, millistel tingimustel võib heitvett pinnasesse immutada,

on ehitise kasutamise nõue, mida saab pidada nii tervise- kui ka keskkonnanõudeks.

9. Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse kindlakstegemiseks ei ole piisav, et ehitise

mittevastavus ehitisele esitatavatele nõuetele on kindlaks tehtud õigesti.

EhS § 132 lg 3 sätestab, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui:

1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb

oluline või kõrgendatud oht;

2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate

kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida

ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada;

3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on

saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud.

Vaidlustatud ettekirjutuses on vastustaja tuginenud viidatud sätte punktile 1. Kohtul tuleb

hinnata, kas vastustaja tegi õigesti kindlaks, et nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või

kõrgendatud oht.

10. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses tuginenud sellele, et kaebaja puhasti paikneb

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kohtu hinnangul ei ole see asjaolu õigesti kindlaks tehtud.

Ülekaalus on tõendid selle kohta, et Kasesalu tee 73 kinnisasi ja seda ümbritsevad alad ei

paikne nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Vastustaja tugineb Maa-ameti kaudu kättesaadavale Eesti Geoloogiateenistuse kaardile.

Kohus märgib, et sama kaarti on vastustaja muudes dokumentides teisiti hinnanud. Luunja

valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035 (dtl 595-642, edaspidi

ÜVK arendamise kava) lk 11 on öeldud, et Eesti Geoloogiakeskuse koostatud kaitstuse kaardi

põhjal on põhjavesi enamikul valla territooriumist keskmiselt kaitstud. Suhteliselt kaitstud

alad asuvad Laukasoo peakraavi ümbruses ja Lohkva külas. Nõrgalt kaitstud on alad Muri

külas ja osa Pajukurmu ja Kavastu külast. Sama dokumendi lk 26 on öeldud, et Lohkva ja

Veibri külas on põhjavesi keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud (keskmine kuni madal

reostusohtlikkus).

11. Kaebaja on esitanud tõendi „Kasesalu tee 73, Veibri küla, Luunja vald paikneva

reoveepuhasti mõju hindamine põhjavee kvaliteedile ja läheduses paiknevatele

joogiveehaaretele, hüdrogeoloogiline ekspertiis“, kuupäev 14.05.2024, koostaja Indrek

Tamberg, hüdrogeoloogiliste uuringute tegevusluba nr KHY000016 (dtl 41-49). Hinnangus

leitakse konkreetsetele uuringuandmetele tuginedes, et reoveepuhasti asukohas on põhjavesi

keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud ning ei ole tõenäoline, et Kasesalu tee 73 paikneva reovee

kohtpuhasti filterväljaku heitvesi võib tekitada ohtu keskkonnale või inimeste tervisele.

Kohus ei nõustu sellega, et Indrek Tambergi hinnang on ebausaldusväärne, kuna isik ei ole

välja toonud kõiki asjasse puutuvaid õigusnormide nõudeid. Hinnangu andja pädevuseks on

hüdrogeoloogilised uuringud. Hinnangu koostamise konkreetseks eesmärgiks oli uurida

kaebaja puhasti reostuskoormust ja põhjavee kaitstust, seda on hinnangu andja ka teinud.

Indrek Tambergi hinnanguga ühtivad muud tõendid. Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu

andmete (dtl 195) põhjal on veekihi sügavus 45 m ning maapinna ja veekihi vahel asuvad

moreen 20 m ja liivakivi savi vahekihtidega 25 m. Järelevalvetoimikus oleva puurkaevu passi

(dtl 435) põhjal asub liiva-, kruusa- ja moreenikiht sügavusel 0-35 m ning liivakivi savi

vahekihtidega sügavusel 35-48 m. Vaidlustatud ettekirjutuses kirjeldatud teoreetiliste andmete

(dtl 28-29) põhjal tähendab see, et põhjavesi on keskmiselt kaitstud või kaitstud.

Vaidlustatud ettekirjutuses on seega valesti lähtutud sellest, et tegemist on nõrgalt kaitstud

põhjaveega alaga.

12. Vastustaja käsitleb ohuna põhjavee ning puurkaevu vee reostumise võimalust:

vaidlustatud ettekirjutuse punktis 24 on öeldud, et Kasesalu tee 73 septiku imbväljak asub

Männituka puurkaevule määratud piirangualal ja kujutab endast olulist ohtu

korrakaitseseaduse tähenduses. Vastustaja seega ei väida kõrgendatud ohu esinemist. Ka

kohtule ei ole äratuntav, et kohtuasja asjaoludel võiks tegemist olla kõrgendatud ohuga

korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg 4 tähenduses.

KorS § 5 lg 3 defineerib, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele

hüvele, keskkonnale või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

Vaidlustatud ettekirjutuses tugineb vastustaja sellele, et esineb oluline oht keskkonnale ehk

põhjavee seisundile. Väidetud oht inimese tervisele on sellest tuletatud. Vastustaja ei väida, et

kaebaja puhastil on otsene mõju inimese tervisele. Vastustaja väidab mõju esinemist nii, et

kaebaja puhasti võib põhjustada puurkaevu vee reostumise ning see omakorda ohustab tervist.

13. Kohus tegi eespool kindlaks, et imbväljak paikneb puurkaevule lähemal kui lubatud -

vahemaa peaks olema 60 m, kuid on 46 m. Kuid praeguse kohtuasja asjaoludel ei ole see fakt

piisav olulise ohu jaatamiseks.

Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et tervise- ja keskkonna kaitsmise eesmärgil kehtestatud

arvulised normid kehtestatakse suure üldistusastme ja teatava varuga, nii et normide järgimise

korral on oht välistatud. Normide rikkumist saab käsitleda eeldusena, et esineb oht, mida

normide kehtestamisega soovitakse ära hoida. Kuid seda eeldust saab tõenditega ümber

lükata, samuti tuleb hinnang anda ohu suurusele. Praeguses asjas ei pea ohu suurust (olulise

keskkonnahäiringu tekkimise tõenäosust) hindama teoorias, mudelite alusel vms, vaid lähtuda

saab pikka aega kestnud tegelikust olukorrast.

14. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 1 sätestab, et keskkonnahäiring on

inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas

keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele.

KeÜS § 5 defineerib, et keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav

tõenäosus.

KeÜS § 3 lg 2 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist:

1) KeÜS § 7 lg 3 sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel;

2) KeÜS § 7 lg 5 sätestatud saastatuse põhjustamisel;

3) keskkonnakahju põhjustamisel;

4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel;

5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku alale

Ühegi KeÜS § 3 lg 2 nimetatud mõju esinemist ei ole tõendatud. Vastupidi, kohtu hinnangul

on tõendatud, et rohkem kui 20 aasta jooksul ei ole ühtegi sellist mõju tekkinud. Sel juhul ei

saa prognoosida, et olulise keskkonnahäiringu tekkimine on piisvalt tõenäoline.

15. Kohtule on esitatud kinnituskiri-ekspertarvamus 06.09.2023, mille on andnud Keskkond

& Partnerid OÜ juhataja Siim Sibul, diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener,

tase 7 (dtl 36-38). Arvamuse kohaselt on kaebaja puhastiks Saksa tootja ROTH

kahekambriline septik koos imbsüsteemiga, mis on spetsiaalselt mõeldud väikeelamute reovee

puhastamiseks. Arvamuse andja on teostanud kaebaja puhasti ülevaatuse ning kinnitab, et see

toimib normaalselt ja ei kujuta ohtu keskkonnale. Sama põhimõttega väikepuhastusseadmed

(imbsüsteemiga ühendatud kahekambrilised septikud) on lubatud, ohutud ja kasutusel

siiamaani Euroopa Liidus. Puhasti omab CE sertifikaati ja on DIN tähisega.

Ka otsuse punktis 11 toodud hinnangu põhjal ei ole tõenäoline, et kaebaja puhasti filterväljaku

heitvesi võib tekitada ohtu keskkonnale või inimeste tervisele.

16. Kohtule on esitatud 17.04.2024 Kasesalu tee 73 kraanist võetud proovi joogivee analüüs

(dtl 50-51), kõik näitajad on normi piirides.

Vastustaja tõi välja, et kui võrrelda eeltoodud analüüsi ja joogivee analüüsi 23.08.2000 (dtl

439), siis nitraatide (NO3-) sisaldus on suurenenud 21 korda.

Kohtu hinnangul ei saa sellest järeldada olulise ohu esinemist EhS § 132 lg 3 p 1 tähenduses.

Näitaja on küll tõusnud, kuid on siiski rohkem kui kaks korda normist väiksem (tulemus 21

mg/l, piirsisaldus 50 mg/l). Tegemist ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisega.

Õige ei ole teha järeldusi üksnes ühe näitaja põhjal. Kui võrrelda üldiseid vee kvaliteedi

näitajaid, vee lämmastikusisaldust iseloomustavaid näitajaid (ammoonium, nitrit, nitraat) ning

hapnikutarbe näitajat (seondub laguneva orgaanilise aine esinemisega vees), siis kõik muud

näitajad peale nitraadi on 2024. aasta analüüsis samad või paremad kui 2000. aasta analüüsis.

Näitaja

2000

2024

Hägusus

6 NHÜ

<0,5 NHÜ

Lõhn

Lõhn 0 palli

Lõhnaläve indeks 1 TON

Maitse

Maitse 0 palli

Maitseläve indeks 1 TFN

Ammooniumioon

NH4

+

<0,1 mg/dm3

0,020 mg/l

Nitrit NO2

-

1,0 mg/dm3

<0,01 mg/l

Nitraat NO3

-

1,0 mg/dm3

21 mg/l

Hapnikutarve

Permanganaatne hapnikutarve

1,5 mgO2/dm3

Keemiline hapnikutarve

<1 mg/l

Sotsiaalministri määruse „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning

tarbijale teabe esitamise nõuded“ § 5 märkuse 3 põhjal omab tähtsust nitraadi ja nitriti

proportsioon joogivees, see peab olema (NO3)/50+(NO2)/3 ≤ 1. Praegusel juhul on see näitaja

21/50 + 0,01/3 = 0,42+0,0033 = 0,4233 < 1.

Kohus nõustub kolmandate isikute seisukohaga, et nitraadisisalduse tõusu ei ole põhjust

seostada üksnes või eelkõige kaebaja puhastiga, kui vahepealsel ajal on puurkaevu lähedusse

Uus-Veeriku kinnistu detailplaneeringu elluviimisega rajatud suur elurajoon. Lämmastiku

esinemist puurkaevu vees võib põhjustada näiteks muru väetamine või aiamaa või

kasvuhoone pidamine Uus-Veeriku elurajoonis.

17. Praegu kehtiva veeseaduse (VeeS) § 104 lg 4 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse

kohustuse tagada reoveekogumisalal koormusega üle 2000 inimekvivalendi (ie)

ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse juhtimiseks, välja arvatud sama

paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul ehk juhul, kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni

rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi või sellest ei ole keskkonnale tulu.

ÜVK arendamise kavast 2023-2035 (dtl 595-642) nähtub alljärgnev.

* Veibri küla asub Tartu reoveekogumisalal reostuskoormusega 119 290 ie. Vee-

ettevõtjaks on AS Tartu Veevärk.

* Üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama

reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse.

* Reoveekogumisalal asuva tarbimiskoha omanikul või valdajal, kelle kohtkäitlussüsteem

ei ole nõuetekohane või ei ole vastavuses õigusaktidest tulenevate nõuetega, on kohustus

liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hiljemalt ühe aasta jooksul, kui vee-ettevõtja on

selleks välja ehitanud nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-

süsteemi.

* Luunja vallas on ette nähtud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse rajamine

reoveekogumisaladel paiknevatele kinnistutele, kus täna puudub võimalus

ühiskanalisatsiooniga liitumiseks.

* Lähiaastate tegevusetappide-projektide määramisel on esmaülesannete hulgas

hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsiooni võrkudega.

* AS Tartu Veevärk käsitleb Luunja vallas paiknevaid ÜVK rajatisi Tartu linna ÜVK

osana, mistõttu kavandatakse ka investeeringud süsteemi kui terviku toimimisest lähtuvalt.

Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava lisa 1 näeb muuhulgas ette

kanalisatsioonitorustike

rajamise

väljaspool

Tartu

linna,

iga-aastaseks

investeeringumahuks 200 000 eurot, hinnanguliselt rajatakse 1333 m

kanalisatsioonitorustikke aastas, ning väikepuhastite seadmete asendusteks on iga-aastaselt

ette nähtud 30 000 eurot.

18. Kohtu hinnangul tähendab otsuse punktis 17 toodu, et Kasesalu tee 73 praegune

kanalisatsiooni lahendus ei saa jääda selliseks määramata ajaks. Kuid lahenduse leidmist ei

saa panna korralduslikult ja rahaliselt üksnes kaebaja kanda, vaid ka vastustajal on lahenduse

leidmisel kohustusi.

Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole täpsemalt käsitletud seda, millised oleksid erinevad

võimalikud lahendused, kui suured oleksid nendega seotud kulud ja kui suures osas tuleks

need kulud kanda kaebajal. See omab tähtsust eriti olukorras, kus olulise ohu esinemist ei saa

möönda või ei ole ohu realiseerumine lähiajal tõenäoline, kuna ohu tõrjumiseks kohaldatud

abinõu peab olema ohuga proportsionaalne.

19. Kohtuasja dokumentide põhjal on erinevaid võimalusi Kasesalu tee 73 kinnisasja

liitmiseks ühiskanalisatsiooniga (dtl 578):

- liitumine Kasesalu tee 71 ÜVK kaevu (kohtu märkus: Maa-ameti põhikaardi alusel oleks

kanalisatsioonitrassi pikkus ca 50 m ning vajalik oleks kokkulepe Kasesalu tee 71

omanikuga, kuna rajatised paiknevad Kasesalu tee 71 kinnisasjal ja võivad kuuluda selle

kinnisasja omanikule);

- liitumine Uus-Veeriku tee ÜVK-ga (kohtu märkus: Maa-ameti põhikaardi alusel oleks

kanalisatsioonitrassi pikkus ca 100 m ning vajalik oleks kokkulepe Kasesalu tee 71 või

Uus-Veeriku tee 6 kinnisasja omanikuga või sundvalduse seadmine, kuna torustiku saab

ehitada neist kinnisasjadest ühe kaudu);

- liitumine Lõuendi tn ÜVK-ga (järgmises lõigus toodud tõendi alusel oleks

kanalisatsioonitrassi pikkus ca 169 m).

Kohtule on esitatud AS Tartu Veevärk 18.12.2024.a pakkumine kaebajale liitumiseks

ühiskanalisatsiooniga Lõuendi tänaval (dtl 581). Selle järgi maksab 169 m pikkuse

kanalisatsioonitoru ehitamine koos projekteerimisega 24 156 eurot ning see summa tuleks

täies ulatuses tasuda liitumistasuna kaebajal. Summa ei sisalda kulusid, mis tuleb teha

ehitustöödeks liitumispunktist (1m kaugusel kinnisasja piirist) kaebaja elamuni -

kinnistupealsete torustike ja reoveepumpla projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Kohus kahtleb, kas kulutust 24 156 eurot või sellest oluliselt lühema torustiku ehitamise

kulusid alternatiivsete variantide puhul saab pidada VeeS § 104 lg 4 nimetatud olukorraks,

kus ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi.

20. ÜVK arendamise kavas on reguleeritud olukorda, kus reoveekogumisalal asuva

tarbimiskoha kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane või ei ole vastavuses õigusaktidest

tulenevate nõuetega. Selle tagajärjeks on, et vastava tarbimiskoha omanikul on kohustus

liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hiljemalt ühe aasta jooksul, kui vee-ettevõtja on

selleks välja ehitanud nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonisüsteemi.

Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu, millistel põhjendustel või kaalutlustel on

proportsionaalne kohaldada kaebaja suhtes rangemaid ja kaebajale kulukaid abinõusid. S.h

arvestades, et ettekirjutuse puhul ei ole tegemist kaebaja karistamisega, vaid kohaldatud

abinõu peab olema tarvilik ja piisav ohu tõrjumiseks. Kui reoveepuhasti ei vasta nõuetele, siis

ohu suurus ei sõltu sellest, miks selline olukord tekkis.

21. Ka kogumismahuti paigaldamise nõude puhul tekib küsimus, kas see nõue on

proportsionaalne tegelikult esineva ohuga. Eriti arvestades, et lõpptulemusena peab piirkonna

kanalisatsioonilahenduseks kujunema ühiskanalisatsioon.

22. Kokkuvõttes on vaidlustatud ettekirjutus õigusvastane. Üks ettekirjutuse aluseks olev

oluline asjaolu (kinnisasja paiknemine nõrgalt kaitstud põhjaveega alal) ei ole õige. Vastustaja

ei ole arvesse võtnud tegelikke faktilisi andmeid ohu esinemise ja suuruse kohta (asjatundjate

hinnangud, veeanalüüs). Kui ohu esinemist ja suurust ei ole õigesti hinnatud, siis ei saa õiged

olla ka kaalutlused selle kohta, millist abinõu on kohane ja proportsionaalne rakendada.

Vastustaja ei ole välja selgitanud ja õiguspäraselt kindlaks tehtud ohuga kaalunud erinevaid

lahenduse variante ning nendega kaasnevaid kaebaja või vastustaja kulusid. Kohus rahuldab

kaebuse ja tühistab vaidlustatud ettekirjutuse.

23. Kohus märgib, et kohtumenetluses välja toodud asjaolude põhjal on pooltel olemas

võimalus lahendada probleem läbirääkimiste pidamise ja kokkuleppe sõlmimise teel. Kaebaja

on kinnitanud, et ta on huvitatud ühiskanalisatsiooniga liitumisest. Vastustaja on välja toonud

kolm võimalust, millest kaks eeldavad täiendavate isikute kaasamist arutelusse. Luunja valla

ÜVK arendamise kavast nähtub, et vee-ettevõtja on kavandanud kulutusi uute torustike

ehitamiseks. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades hea tahte korral võimalik leida

olukorrale mõistlik ja kõiki asjasse puutuvaid huve arvestav lahendus.

Menetluskulud, muud taotlused, selgitused

24. Kaebaja esitas 20.04.2026 taotluse teha vaatlus Kasesalu tee 73 kinnisasjal ja lähikonnas,

kus asub puurkaev. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Esiteks on taotlus esitatud

hilinemisega, kuna tähtaeg uute asjaolude, taotluste ja tõendite esitamiseks oli 14.04.2026.

Teiseks ei ole vaatluse teel võimalik kindlaks teha ühtegi kohtuasja lahendamisel tähtsust

omavat asjaolu (näiteks kaebaja puhasti mõju keskkonnale, vee kvaliteet puurkaevus).

Kinnisasjade ja puurkaevu paiknemine nähtub mitmetest asjas esitatud dokumentaalsetest

tõenditest.

25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja

kohustus. Kolmandad isikud ei ole menetluskulude nõuet esitanud.

26. Kaebaja palus kaebuses jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja esitas järgmised

kuludokumendid:

- esindaja arve kaebajale 29.06.2024 nr 20844, summa 1195,60 eurot, õigusabi maht 7

tundi;

- esindaja arve kaebajale 14.04.2026 nr 22849, summa 694,40 eurot, õigusabi maht 3,5

tundi;

- Keskkonnalahendused OÜ arve 21.05.2024 nr 19912, summa 610 eurot, arve on esitatud

Kasesalu tee 73 reoveepuhasti hüdrogeoloogilise ekspertiisi eest.

Kõik eeltoodud summad sisaldavad käibemaksu. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja

tasunud asjas riigilõivu 40 eurot.

27. Kaebaja menetluskulud on kokku 2540 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike ja

põhjendatud kuludega. Õigusabi maht ja tasu suurus on kooskõlas asja mahu ja keerukusega.

Tõend, mille kogumiseks on kulu tehtud, on asjakohane. Kaebaja on eraisik, s.o ei ole

käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud

2540 eurot.

Kohus peab võimalikuks mõista menetluskulud välja olenemata sellest, et kaebaja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja, kuid palub kaebajal tulevikus sarnases olukorras seda

teha.

28. Kohus kohaldas 12.06.2024.a määrusega asjas esialgset õiguskaitset ning peatas

vaidlustatud ettekirjutuse täitmise. HKMS § 249 lg 4 alusel kehtib esialgne õiguskaitse kuni

kohtuotsuse jõustumiseni.

29. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks