2-25-700/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-700

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi A. S. vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5233,4 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553),

lepinguline esindaja Fränk Valdmann

Kostja: A. S. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagiavaldus A. S. vastu osaliselt.

2. Mõista A. S.lt Julianus Inkasso OÜ kasuks 27.09.2022 väikelaenulepingu nr XXX

alusel välja põhivõlg 2863,99 eurot, intress 159,74 eurot, kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 288,99 eurot ja viivis põhivõlalt 2863,99

eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 72,94% kostja kanda ja 27,06% hageja kanda.

4. Mõista A. S.lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud 608,72 eurot.

5. A. S.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Julianus Inkasso OÜle viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442

lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 14.01.2025 Harju Maakohtule hagi A. S. (kostja)

vastu võlgnevuse ja viivise nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:

1.1. AS XXX (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 27.09.2022 väikelaenulepingu nr XXX

(leping), mille alusel krediidiandja andis kostjale tarbijakrediiti (väikelaenu) 3500

eurot ning kostja kohustus krediidi koos sellele lisanduva intressi ja

kõrvalkuludega lepingus toodud tingimustel krediidiandjale tagastama.

Kokkulepitud maksegraafiku kohaselt kohustus kostja krediidiandjale teostama

igakuiseid tagasimakseid 38 kuu jooksul intressimääraga 19,90% aastas ehk

0,06% päevas, igakuise osamakse suurus oli 124,89 eurot (v.a. esimene ja viimane

osamakse, mis olid vastavalt 171,32 eurot ja 124,88 eurot). Lepingutasu 70 eurot

kuulus tasumisele lepingu sõlmimise päeval ehk 27.09.2022 ning see arvati

väljastatud krediidisummast maha. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 23,49%.

1.2. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest

kui ka oma sisemistest andmebaasidest (krediidiinfo ja krediidiregister) ning

tuvastas, et isikul puudusid maksehäired ja negatiivne makseajalugu krediidiandja

ees. Krediidiandja järeldas kogutud andmete kogumis analüüsi tulemusel, et

kostja on krediidivõimeline.

1.3. Kostja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid tähtaegselt.

1.4. Krediidiandja saatis kostjale mitmeid nõudekirju, millele kostja ei reageerinud.

Hageja nõuab esimese kirja eest 25 eurot ning kummagi järgmise kirja eest 5

eurot, lisaks on hagejale tekkinud muud kostja makseviivitusega seonduvad kulud

15 eurot.

1.5. Krediidiandja edastas kostjale 24.04.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles andis

kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 08.05.2023, ning hoiatas, et

võla tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles alates 09.05.2023.

1.6. Kostja ei tasunud võlgnevust krediidiandja määratud tähtaja jooksul, mistõttu

ütles krediidiandja 09.05.2023 lepingu erakorraliselt üles.

1.7. Hageja on omandanud kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu ning kostjale

edastati teade nõude loovutamise kohta 14.11.2023.

2. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tuleneva põhinõude 3159,47

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, intressi 162,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

1169,64 eurot ja viivise põhinõudelt alates 15.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni

lepingujärgses määras 0,06% päevas.

2/10

3. Kohus võttis hagi 18.03.2025 määrusega menetlusse ning toimetas selle koos menetlusse

võtmise määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte.

4. Kostja hagile ei vastanud.

5. Hageja täpsustas 01.04.2025 vastuses kohtunõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimisega seonduvaid asjaolusid. Samuti esitas hageja oma nõude ümberarvestuse

juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja tõi

välja, et krediidiandja maksis kostjale välja 3430 eurot ning kostja tegi krediidiandjale

tagasimakseid 596,48 euro ulatuses. Hageja arvestas kõik kostja tagasimaksed

krediidisumma 3430 eurot ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressi katteks lähtuvalt

lepingujärgses maksegraafikus toodud osamaksete arvust ja krediidisumma tagasimaksete

suurusest, vähendades viimase osamakse suurust lepingutasule vastava 70 euro võrra.

Hageja ümberarvestusest nähtuvalt tuleb niisugusel juhul kostja tagasimaksete alusel

lugeda tasutuks ümberarvestuse järgsed tagasimaksed maksetähtpäevadega 20.11.2022 –

20.05.2023 tervikuna ning 20.06.2023 maksetähtpäevaga tagasimakse 74,08 euro ulatuses.

Seega ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise ajal hageja ees võlgnevust ning leping ei ole

kehtivalt üles öeldud. Hageja palub vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tuvastamisel välja mõista 01.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed

20.06.2023-20.03.2025 kokku summas 2045,31 eurot, millest põhiosa on 1897,82 eurot ja

intressid 147,49 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosa

jäägilt 1897,82 eurot alates 21.03.2025. Samuti palub hageja välja mõista ümberarvestuse

kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale

järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tõi välja, et

kostja tegi lepingu alusel viimase makse 03.04.2023 ega ole seega käesolevaks ajaks

lepingut täitnud ligikaudu kahe aasta vältel. Samuti ei ole kostja teinud kohtuvälises

menetluses ühtegi makset ega osalenud käesoleva tsiviilasja menetluses. Seetõttu on

hageja seisukohal, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita ka tulevikus ning

esinevad asjaolud tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste väljamõistmiseks.

6. Hageja täpsustas 07.04.2026 vastuses kohtunõudele nõude loovutamisega seonduvaid

asjaolusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et

maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta

(RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

8. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud ning millelt ta ei ole intressi

maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.

9. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1

alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping

kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud

kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on vastavat kohustust rikkunud ning

lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.

10. Kohus tuvastab, et kostja on 27.09.2022 digitaalselt allkirjastanud kostja ja AS XXX

(krediidiandja) vahelise väikelaenulepingu nr XXX (leping), mille dokumendid

3/10

koosnevad Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, eritingimustest,

maksegraafikust, üldtingimustest ja taotlusest (dtl 11-18).

11. Lepingu eritingimuste kohaselt tuli krediidisumma 3500 eurot tagastada ja lepingutasu 70

eurot tasuda koos intressiga määraga 19,90% aastas kord kuus 20. kuupäeval 38

osamaksega ning lepingu täitmise tähtpäev oli 20.12.2025. Krediidiandja kohustus

väljamakstava summa välja maksma laenusaaja arvelduskontole ilma laenusaaja täiendava

korralduseta pärast lepingu jõustumist 2 tööpäeva jooksul tingimusel, et laenusaaja on

täitnud krediidisumma väljamaksmise eeltingimused (dtl 14). Maksegraafikust nähtuvalt

kuulus lepingutasu tasumisele lepingu sõlmimise päeval (dtl 15). Lepingu üldtingimuste

punkti 9.1 kohaselt leping jõustub väljamakstava summa väljamaksmisega vastavalt

lepingu punktides 3.1 ja 3.2 sätestatud tingimustel ja korras tagasiulatuvalt alates lepingu

sõlmimisest.

12. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 27.09.2022 makse summas 3430 eurot

selgituse ja viitenumbriga XXX (dtl 124). Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi VÕS

§ 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes kostjale lepingu alusel laenu, millest on kinni peetud

lepingutasu 70 eurot, välja maksnud ehk täitnud oma lepingujärgse põhikohustuse ning

väljendanud kaudselt tahet olla lepinguga seotud.

13. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja ja krediidiandja on lepingu sõlminud.

14. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

15. Kuivõrd kostja tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks on digitaalselt

allkirjastatud (dtl 11-18) ja kostja on krediidi kätte saanud (dtl 124), ei ole tulenevalt VÕS

§ 408 lg-s 2 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401

lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS

§ 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.

16. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%.

Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 23.49% (dtl 14).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedase tulemuse (22,42%).

17. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

18. Hageja selgituste ja hagiavaldusele lisatud krediidiandja selgituste (dtl 19-24) kohaselt

lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, milles kostja tõi välja

viimase 6 kuu keskmise kontole laekunud sissetuleku 700 eurot, laenude ja liisingute

kuumaksete kogusumma 0 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidi 0

eurot, haridustaseme „kutseharidus“, perekonnaseisu „vallaline/lahutatud/lesk“,

ülalpeetavate arvu 0, tegevusala „teenindaja“ ja suhtluskeele „vene“ (dtl 22).

Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid ja kohustusi kostja arvelduskonto väljavõtte

alusel ja Eesti Väärtpaberikeskuses asuva pensionikonto andmete alusel, kontroll on

teostatud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu kohta. Sissetuleku kontrolli alusel tuvastas

krediidiandja, et EVK andmetel sai kostja kuue kuu jooksul sissetulekut keskmiselt 541

eurot, sh veebruaris 281 eurot, märtsis 0 eurot ning aprillist juulini 700 eurot. Sissetuleku

4/10

kontrolli alusel tuvastas krediidiandja muid pangakonto väljavõtte sissetulekuid

keskmiselt 1316 eurot kuus. Kontrolli tulemusel arvestas krediidiandja kostja keskmiseks

stabiilseks ja regulaarseks sissetulekuks 700 eurot. Krediidiandja tuvastas arvelduskonto

väljavõtte alusel, et kostja igakuised finantskohustused olid 12,06 eurot. Krediidiandja

küsis kostjalt ka täiendavat teavet ning tuvastas, et kostja palk laekub XXX OÜ-st, laenu

eesmärk on oma ettevõtte avamine, ning et kostjal on ka XXX konto, millelt tellib toitu

ning mille väljavõtet krediidiandja ei pidanud vajalikuks kostjalt küsida. Krediidiandja

kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest

andmebaasidest ning tuvastas, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel ning

puudus negatiivne makseajalugu krediidiandja ees. Eeltoodu põhjal arvutas krediidiandja

välja kostja maksejõuetuse tekkimise tõenäosuse, mis jäi lubatud piiridesse. Krediidiandja

välja arvutatud kostja maksimaalne kuumakse võiks olla kolm korda suurem kui sõlmitud

lepingu järgne igakuine osamakse 124,89 eurot (dtl 22-23).

19. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija

esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud alljärgnevatel kaalutlustel:

19.1.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ei ole krediidiandja

veendunud selles, kas kostja poolt taotluses osutatud sissetulekut saab pidada

regulaarseks sissetulekuks VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes ning

krediidiandja ei ole kostja regulaarse sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg

3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi. Arvestades, et taotluse esitamisele eelneval kuuel

kuul oli kostja keskmine sissetulek EVK andmetel üksnes 514 eurot, sh veebruaris

oli see üksnes 281 eurot ja märtsis oli 0 eurot, ning et tarbija regulaarse

sissetuleku hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ja muid eelnimetatud

tingimusi, on krediidiandja kohtu hinnangul põhjendamatult arvestanud kostja

keskmiseks regulaarseks sissetulekuks 700 eurot.

19.2.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on krediidiandja kostja

finantskohustuste suuruseks arvestanud 12,06 eurot, kusjuures jääb ebaselgeks,

millist finantskohustust krediidiandja arvesse on võtnud. Krediidiandja

kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud märtsis, aprillis

ja mais makseid krediidiandjale vastavalt 42,83 eurot, 40,35 eurot ja 40,40 eurot.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostja

krediidivõimelisuse hindamisel oleks arvestatud varasema kohustusega

krediidiandja ees ning miks sellega arvestatud ei ole.

19.3.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõendist ei nähtu, et krediidiandja oleks

selgitanud välja kostja teised varalised kohustused ning kostja regulaarsed

majapidamiskulud VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Nende

kohta ei ole kostjalt laenu taotlemisel küsitud ning hageja esile toodud asjaoludest

ja tõenditest ei nähtu, et nende suurust oleks kostja arvelduskonto väljavõtte alusel

kontrollitud. Veelgi enam, hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu

üleüldse, kas või kuidas võttis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse kostja regulaarseid majapidamiskulusid.

19.4.

Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja on mais

ja juunis 2022 teinud makseid XXX OÜ-le vastavalt 750 euro ja 700 euro ulatuses

selgitusega „XXX“. Arvestades, et kostja lepingus ja hagiavalduses märgitud

elukohaks on XXX, on tõenäoliselt tegemist elamiskulude kandmisega.

Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja on ühtlasi

5/10

regulaarselt teinud makseid XXX AS-ile ja XXX AS-ile, mille näol on

tõenäoliselt tegemist kuludega sideteenustele. Krediidiandja kontrollitud

arvelduskonto väljavõttelt nähtub ka, et kostja on aprillis tasunud XXX AS-ile

200 eurot, mis tõenäoliselt on osa kuludest elukohale. Krediidiandja kontrollitud

arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad ka regulaarsed kulutused tanklates, mis

tõenäoliselt on vähemalt mingis osas kulutused kütusele. Hageja esile toodud

asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et vastavaid kostja regulaarseid

majapidamiskulusid oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud.

19.5.

Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub ühtlasi, et kostja

kulud ületasid enamusel kuudest kostja tulusid ning enamasti oli kostja konto jääk

kuu lõpuks nullilähedane ning kostja finantseeris oma igapäevakulude kandmist

sageli eraisikutelt saadud laekumiste arvel. Hageja esile toodud asjaoludest ja

tõenditest ei nähtu, et hageja oleks eeltoodud asjaoludega kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud.

19.6.

Krediidiandja kontrollitud arvelduskonto väljavõttelt nähtub ühtlasi, et kostjal

on teisi arvelduskontosid, sh XXX konto, millele kostja tegi juunis, juulis ja

augustis sageli ülekandeid. Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu,

missugustel kaalutlustel krediidiandja leidis, et kostja muude kontoväljavõtete

küsimine kostja varaliste kohustuste suuruse kontrollimiseks vajalik ei ole.

Arvestades, et kostja poolt laenutaotluses esitatud andmed finantskohustuste

puudumise kohta ei vastanud tõele, esines kohtu hinnangul alus vastava kontrolli

teostamiseks.

20. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

21. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu

sõlmimiseks ei olnud täidetud.

22. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 19,90% on

seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude

krediidiga seotud tasude osas tühine.

24. Hageja esitas 01.04.2025 menetlusdokumendis oma nõude ümberarvestuse (dtl 79-90),

milles hageja arvestas kõik kostja tagasimaksed krediidisumma 3430 eurot ja VÕS § 94

lg-s 1 sätestatud intressi katteks lähtuvalt lepingujärgses maksegraafikus toodud

osamaksete arvust ja krediidisumma tagasimaksete suurusest, vähendades viimase

osamakse suurust lepingutasule vastava 70 euro võrra.

25. Kohtu hinnangul ei ole ümberarvestus VÕS § 4034 lg-ga 7 vastuolus ning kohus saab selle

asja lahendamisel aluseks võtta.

26. Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 596,48 euro ulatuses, seejuures

viimase tagasimakse tegi kostja 03.04.2023 (dtl 113-123).

6/10

27. Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 24.04.2023 lepingu(te) ülesütlemise teate

(dtl 25-29), milles avaldas, et teate väljasaatmise hetkeks on kostjal esitatud arvete alusel

võlg 211,69 eurot, andis kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 08.05.2023 ning

hoiatas, et kui kostja võlga nimetatud ajaks ei tasu, ütleb hageja lepingu alates 09.05.2023

erakorraliselt üles.

28. Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 10.05.2023 teavituse lepingu lõpetamise

kohta 08.05.2023 (dtl 30-34).

29. Kohus tuvastab, et hageja on omandanud lepingust tuleneva nõude kostja vastu (dtl 52-53,

130-143).

30. Arvestades lepingu alusel tehtud tagasimakseid 596,48 eurot ja ümberarvestatud

maksegraafikut (dtl 79-80), saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks

lepingujärgsed krediidisumma ja intressi tagasimaksed maksetähtpäevadega 20.11.2022 –

20.05.2023 tervikuna ning 20.06.2023 maksetähtpäevaga tagasimakse 74,08 euro ulatuses,

mis tuleb VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel lugeda põhiosa katteks.

31. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et lepingu ülesütlemisel ei olnud täidetud VÕS §

416 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu ning leping

krediidiandja ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud.

32. Hageja esitas 01.04.2025 menetlusdokumendis alternatiivse nõude ja palus VÕS § 108 lg

1 ja TsMS § 369 alusel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise

korral kostjalt välja mõista:

32.1.

01.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed 20.06.2023-

20.03.2025 kokku summas 2045,31 eurot, millest põhiosa on 1897,82 eurot ja

intressid 147,49 eurot;

32.2.

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosa jäägilt 1897,82

eurot alates 21.03.2025;

32.3.

ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast;

32.4.

viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

33. Hageja tõi esile, et kostja tegi lepingu alusel viimase makse 03.04.2023, ei vastanud

kohtuvälises menetluses kordagi hageja pöördumistele ega tasunud nõuet. Hageja

hinnangul osutab kostja käitumine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sellele, et

kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita ka tulevikus. Seetõttu esinevad hageja

hinnangul erandlikud asjaolud, mõistmaks välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad

kohustused.

34. Kohus on seisukohal, et hageja esile toodud asjaolud andsid aluse eeldada, et võlgnik

kohustusi õigel ajal ei täida, mistõttu oli pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmise nõudmine tulevikus põhjendatud.

35. Kohus tuvastab, et kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus

20.12.2025 (dtl 79-80). Seega on kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg

saabunud.

36. Kostjal on lepingu alusel seega tasumata perioodil 20.06.2023 – 20.12.2025

sissenõutavaks muutunud krediidisumma osamaksed 2863,99 euro ulatuses, seejuures

esimene neist 0,93 euro ulatuses ja ülejäänud tervikuna

7/10

(0,93+76,25+77,51+78,8+80,11+81,4+82,79+84,16+85,55+86,97+88,42+89,88+91,37+92,89

+94,43+95,99+97,59+99,2+100,85+102,52+104,22+105,95+107,71+109,49+111,31+113,16

+115,03+116,94+118,88+120,85+52,84=2863,99).

37. Samuti on kostjal seega lepingu alusel tasumata perioodil 20.06.2023 – 20.12.2025

sissenõutavaks

muutunud

intress

kokku

159,74

euro

ulatuses

(6,12+5,96+9,29+9,03+8,77+8,5+8,23+7,95+8,63+8,31+7,99+7,65+7,32+6,59+6,26+5,92

+5,58+5,24+4,89+3,36+3,09+2,81+2,54+2,25+1,97+1,67+1,38+1,07+0,77+0,46+0,14=15

9,74).

38. Kohus mõistab seega VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 401 lg 3, § 402 lg 1 ja lepingu alusel

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2863,99 eurot.

39. Kohus mõistab seega VÕS § 94 lg 1 ja hageja 01.04.2025 avalduse alusel kostjalt hageja

kasuks välja ka intressi 159,74 eurot.

40. Kohtuotsuse tegemise seisuga on põhiosa jäägilt 1897,82 eurot alates 21.03.2025

sissenõutavaks muutunud viivis 219,57 eurot (arvutatud viivisekalkulaatori abil summalt

1897,82 eurot perioodi 21.03.2025 kuni 30.04.2026 kohta ehk 406 päeva kohta VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).

41. Kohtuotsuse tegemise seisuga on alates 20.04.2025 – 21.11.2025 sissenõutavaks

muutunud põhiosa maksetelt sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras on 69,42 eurot. Kohus võttis arvesse tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 136 lgt 8 ehk kui osamakse tasumise tähtpäev saabus riigipühal või muul

puhkepäeval, siis luges kohus kohustuse täitmise tähtpäeva saabunuks järgmisel tööpäeval

ning viivisearvestus algas sellele päevale järgnevast päevast:

summa

muutus

sissenõutavaks

lõppkuupäev

(kui tasutud)

viivis

päevade

arv

107,71 €

22.04.2025

30.04.2026

11,41 €

109,49 €

21.05.2025

30.04.2026

10,63 €

111,31 €

21.06.2025

30.04.2026

9,75 €

113,16 €

22.07.2025

30.04.2026

8,91 €

113,03 €

22.08.2025

30.04.2026

7,92 €

116,94 €

23.09.2025

30.04.2026

7,15 €

118,88 €

21.10.2025

30.04.2026

6,35 €

120,85 €

21.11.2025

30.04.2026

5,41 €

52,84 €

23.12.2025

30.04.2026

1,90 €

Kokku

69,42 €

42. Kohus mõistab seega VÕS § 113 lg 1 ja hageja 01.04.2025 avalduse alusel kostjalt hageja

kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 288,99 eurot.

43. Kohus mõistab ühtlasi VÕS § 113 lg 1, TsMS § 369 ja hageja 01.04.2025 avalduse alusel

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 2864,03 eurot alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

44. Hageja nõue sissenõudmiskulu 50 eurot väljamõistmiseks kostjalt jääb rahuldamata

hageja 01.04.2025 avalduse alusel, milles hageja sissenõudmiskulude väljamõistmist

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei nõua.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

8/10

45. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

46. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõlga 3159,47 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, intressi 162,37 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivist 1169,64 eurot ning viivist põhinõudelt alates 15.01.2025 kuni põhinõude

tasumiseni määraga 0,06% päevas, millest kohtuotsuse tegemise seisuga oleks täiendavalt

sissenõutavaks muutunud 892,87 eurot (kohtuotsuse tegemise seisuga kõik kokku seega

4541,48 eurot). Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 2863,99 eurot, intressi 159,74

eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 288,99 eurot VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja viivise põhivõlalt 2863,99 eurot alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras (kohtuotsuse tegemise seisuga kõik kokku seega 3312,72 eurot).

Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 72,94% (3312,72 /4541,48 x 100 = 72,94). Seega

jäävad menetluskulud 72,94% ulatuses kostja kanda ning 27,06% ulatuses hageja kanda.

47. Hageja menetluskulud koosnevad hagile lisatud menetluskulude nimekirja (dtl 64)

kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 595 eurot ja hageja lepingulise

esindaja kulust 422,50 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade

kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi ja 30 minutit

summas 422,50 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga

169 eurot ilma käibemaksuta.

48. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes

tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 595 eurot, hageja on

nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on riigilõiv 595 eurot vajalik

ja põhjendatud menetluskulu.

49. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p

14).

50. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma

käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-25-

4726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja

kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu

hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.

51. Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-

21-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus

märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu

suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi

tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).

9/10

52. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud

toimingutele 2 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu

hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja

esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja

põhjendustega.

53. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi.

Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses.

54. Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 835 eurot (s.o riigilõiv 595

eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot).

55. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks

ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).

56. Kohus jättis menetluskulud 72,94% ulatuses kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja 608,72 eurot (0,729 x 835 =608,72). Kuna kostja menetluses ei

osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus

hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.

57. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

10/10