2-25-13922/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-13922

Tsiviilasi

Bondora AS hagi XX vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

5118,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (11483929), esindaja vandeadvokaat

Keijo Lindeberg

Kostja: XX (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus summas 3321,69 eurot, viivis

summas 283,81 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest (so 26.08.2025) viivis VÕS 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud XX kanda 77% ulatuses ja Bondora AS kanda 23% ulatuses.

4. Välja mõista XX-ilt Bondora AS kasuks menetluskuluna 689,92 eurot. Kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. XX-il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Bondora AS-ile viivist VÕS § 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu

tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

26.08.2025 esitas Bondora AS Pärnu Maakohtule hagi XX vastu võla saamiseks.

Bondora AS ja XX on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud:

01.10.2022 nr BL3078140, mille järgi sai kostja 3500 eurot ja millest summa 221 eurot on hageja

arvestanud lepingutasu katteks;

16.01.2023 nr BL3392742, mille järgi sai kostja 700 eurot ja millest summa 44 eurot on hageja

arvestanud lepingutasu katteks;

12.07.2023 nr BL3863703, mille järgi sai kostja 600 eurot ja millest summa 37 eurot on hageja

arvestanud lepingutasu katteks.

Antud juhul on pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse

keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-

ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas

vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks),

sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist)

kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi

ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lk). Seega on leping sõlmitud VÕS §

404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405

sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks

kogu lepingu dokumentatsiooni.

Lepingu nr BL3078140 krediidi kogukulumäär on 40,91%, lepingu nr BL3392742 krediidi

kogukulumäär on 34,80% ja lepingu nr BL3863703 krediidi kogukulumäär on 47,60%, samas

kui laenu nr BL3078140 väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude

kulukuse määr1 16,30%, laenu nr BL3392742 väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine

tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% ning laenu nr BL3863703 väljastamise hetkel oli viimase

kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,72%, mistõttu jääb laenude kogukulumäär

selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra.

Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Hageja edastas 11.12.2023 ülesütlemise hoiatuse, andis võla tasumiseks 30 päeva, kuid kostja

võlgnevust ei tasunud. Seetõttu ütles hageja 12.01.2024 lepingud erakorraliselt üles.

Enne laenu nr BL3392742 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek summas

1265,71 eurot. Lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 21,10 eurot ja

analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 379 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset

(22,74 eurot), teisi kohustusi (393.10 eurot), arvestuslike elamiskulusid (379 eurot), jäi kostjal

laenu võtmisel igal kuul vaba raha 470,87 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamiseks täitis

kostja krediidiküsimustiku, esitas pangakonto väljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui

kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid.

Lepingu BL3392742 ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: põhinõue

691,96 eurot, intress kuni lepingu ülesütlemiseni 48,30 eurot, tasumata arved 15 eurot (hõlmab

sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid), haldustasu 9,92 eurot, kokku

765,18 eurot. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 21,31% aastas summas 247,37 eurot ja

edasist viivis 21,31% aastas.

Enne laenu nr BL3863703 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek summas

1190,36 eurot, igakuiselt regulaarsed kohustused summas 492,08 eurot ja hageja võttis aluseks

elamiskuludena 357 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (23,12 eurot), teisi kohustusi (464.08

eurot), arvestuslike elamiskulusid (357 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha

346,16 eurot.

Lepingu BL3863703 ülesütlemise seisuga oli kostja põhivõlg 632,44 eurot; intress 64,62 eurot,

haldustasu 8,48 eurot, kokku 705,54 eurot. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 31%

aastas ja hageja viivisenõue on 321,72 eurot. Hageja nõuab edasist viivist 31% aastas.

Lepingu nr BL3078140 alusel esitatud nõude puhul teatas hageja, et loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta väljastatud krediidilt enne lepingu

ülesütlemist intressi mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid.

Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku 1302,54 eurot, mille arvel

vähendab hageja põhinõuet. Kostja põhivõlg on 2197,46 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist

seadusjärgses määras summas 419,25 eurot. Hageja nõuab viivist ka edasiulatuvalt VÕS 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

02.10.2025 esitas hageja alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik

laenamine ei ole tõendatud. Tulenevalt sellest, et hageja loeb alternatiivse nõude korral kõik

kostja teostatud maksed tagastamata krediidisumma katteks, on hageja põhinõue tulenevalt

lepingust nr BL3078140 summas 2197,46 eurot ja viivsenõue 69,32 eurot, põhinõue lepingust

BL3392742 summas 544,95 eurot ja viivisenõue 103,97 eurot, põhinõue lepingust nr BL3863703

summas 579,28 eurot ja viivisenõue 110,52 eurot. Hageja nõuab ka edasist viivist VÕS 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

20.04.2026 kohtunõudele selgitas hageja 28.04.2026, et teistsugusel kujul hagejal kostja

arvelduskonto väljavõtet pole.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 24.12.2025 Ametlikes

Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust.

VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

Bondora AS ja XX on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud:

01.10.2022 nr BL3078140, mille järgi sai kostja 3500 eurot;

16.01.2023 nr BL3392742, mille järgi sai kostja 700 eurot;

12.07.2023 nr BL3863703, mille järgi sai kostja 600 eurot (dtl 14-71).

Hageja selgitas, et pooled sõlmisid lepingu sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse

keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-

ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas

vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse, sisestades talle hageja poolt edastatud

PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info,

mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega.

Hageja edastas kostjale ka kogu lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult

kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu nr BL3078140 krediidi

kogukulumäär on 40,91%, lepingu nr BL3392742 krediidi kogukulumäär on 34,80% ja lepingu

nr BL3863703 krediidi kogukulumäär on 47,60%. Laenu nr BL3078140 väljastamise hetkel oli

viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%, laenu nr BL3392742

väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% ning

laenu nr BL3863703 väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude

kulukuse määr 16,72%. Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidikulukuse määr VÕS § 4062

lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18

järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus,

ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab

eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-

21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest

kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-

13098, p 21).

Hageja selgitas, et kostja maksevõimet hinnati lepingute BL3392742 ja BL3863703 sõlmimisel

laenutaotluses toodud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte põhjal, samuti teostati päringud

maksehäirete kontrolliks.

Hageja esitas kostja pangakonto väljavõttena Excel kujul tabeli ja selgitas, et teistsugusel kujul

andmeid tal ei ole esitada (dtl 127-203, 235 sama lisa esitatud 28.04.2026). Kohtu hinnangul on

tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mida kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse ei võta

TsMS § 238 lg 5 alusel. Esitatud kujul kontoväljavõtet ei ole võimalik usaldada, sest sellest ei

nähtu, millise konkreetse panga kontoväljavõttega on tegemist. Samuti ei nähtu tõendist, et see

väljavõte kajastab kostjale kuuluvat kontoväljavõtet.

Kuna kohtule ei ole usaldusväärset kostja pangakontoväljavõtet esitatud, siis loeb kohus, et

kostja osas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja maksehäire

kontrolli põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud

lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik

maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Hageja esitas ümberarvestuse juhuks kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud.

Lepingu nr BL3078140 alusel esitatud nõude puhul teatas hageja, et loeb kõik senised maksed

tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta väljastatud krediidilt enne lepingu

ülesütlemist intressi mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid.

Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku 1302,54 eurot, mille arvel

vähendab hageja põhinõuet. Kostja põhivõlg on 2197,46 eurot ja viivsenõue 69,32 eurot.

Lepingust BL3392742 tulenev põhinõue on summas 544,95 eurot ja viivisenõue 103,97 eurot,

põhinõue lepingust nr BL3863703 summas 579,28 eurot ja viivisenõue 110,52 eurot. Hageja

nõuab ka edasist viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi vastavas ulatuses.

Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (77% ulatuses), jäävad menetluskulud

kostja kanda 77% ulatuses ja hageja kanda 23% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot.

Taotluse järgi on hageja hagiavalduse koostamise eest tasunud õigusabikuluna 100 eurot

fikseeritud tasuna, ilma käibemaksuta. 02.10.2025 seisukoha koostamise eest on hageja tasunud

201 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on õigusabi osutatud tunnitasumääraga 90 eurot /h ning

menetlusdokumendi koostamisele kulus 2 h ja 14 minutit. Kuivõrd hageja on

käibemaksukohuslane, tuleb hagejale hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja

nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 896 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 77% ehk

summa 689,92 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik