2-20-9654/48 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-20-9654

Tsiviilasi

I K hagi A P vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1930,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kostja: A P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I K hagi A P vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud I K kanda.

3. Mõista I K A P kasuks välja menetluskulud 3020,77 eurot (s.o õigusabikulud

3012,77 eurot ja tõendi saamise kulu 8 eurot).

4. Mõista I K A P kasuks välja viivis menetluskuludelt (3020,77 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Lihtmenetluses asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle

menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. I K (hageja) esitas 03.07.2020 Viru Maakohtule hagi (täiendatud 16.02.2022,

09.06.2025 ja 05.03.2026), milles palub A P (kostja) välja mõista kahjuhüvitis 1930,37 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja endised elukaaslased. Kooselu ajal andis

hageja kostjale kasutada talle kuuluva sõiduauto VOLVO XC60 (reg.nr XXX). Peale

kooselu lõppu tagastas kostja sõiduki hagejale oluliselt kehvemas seisundis, kui hageja

selle talle oli üle andnud. Hageja avastas peale sõiduki tagasisaamist, et sellele on

teadmata ajal tekitatud ulatuslikke kahjustusi: tagaluugil esinesid värvikahjustused

(sügavad kriimud värvikattes, mis ei olnud poleerimisega eemaldatavad), sõiduki

parempoolsed veljed olid muutunud sõidukõlbmatuks ning sõiduki aku ei laadinud

enam ja oli muutunud kasutuskõlbmatuks.

Hageja likvideeris kahjustused ja kandis varalist kahju. Esiteks pidi hageja tellima

puksiirteenuse hinnaga 316,60 eurot, kuna sõiduk ei olnud võimeline omal jõul

remonditöökotta liikuma. Teiseks pidi hageja maksma Volvo esinduses kahjustuste

likvideerimise eest kokku 1613,77 eurot, mis hõlmas endas aku ja kahe velje

vahetamist ning keretöid tagaluugile. Kokku kandis hageja kahju 1930,37 eurot.

Hageja tugineb kahju õigusvastase tekitamise sätetele ja leiab, et kostja tegu seisneb

antud juhul hageja vara kahjustamises määramata ajal ja viisil selliselt, et see ei olnud

enam sõidukõlbulik ning vajas remonti. Kahjustuste tekitamise eest vastutab kostja,

sest sõiduki kostjale üleandmise hetkel kahjustusi ei esinenud ning sõiduk oli

sõidukorras. Kostjale sõiduki üleandmise hetkel oli kokkulepe, et sõiduk on kuni

hagejale tagastamiseni kostja valduses.

Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kuna kostja oli kahjustanud sõidukit

niivõrd oluliselt, et see ei olnud enam sõidukõlbulik, pidi hageja tellima

puksiirteenuse, et toimetada sõiduk 18.06.2020 Narvast Tartusse Volvo esindusse

(Info-Auto). Kostja elukoht asub Võrus ning Tartu esindus on lähim koht, kuhu sõiduk

remonti viia. Info-Auto on esindus, kus on tagatud sõidukite kvaliteetne remont.

Sõiduk ei olnud liikumisvõimeline põhjusel, et auto ei käivitunud, sest auto aku oli

töökõlbmatu. Info-Auto arveid ei saa käsitleda pakkumisena. Lisaks ei pea kahjunõude

esitamiseks kannatanu olema kahju kõrvaldanud.

09.06.2025 seisukohas selgitab hageja, et sõiduk kuulub tema ettevõttele P OÜ, kus

hageja on ainuke juht ja kasusaaja. Seega vara rikkumine tähendab hagejale isiklikku

kahju, mis seisneb dividendide väljamaksete vähenemises. 18.02.2026 istungil selgitas

hageja, et hageja füüsilise isikuna kandis sõiduki parandamise kulud ja on seetõttu

kahju kannatanu.

05.03.2026 täiendavas seisukohas selgitab hageja, et kostja sai auto enda kasutusse

natuke aega enne lapse sündi. 15.07.2015 oli auto juba kostja kasutuses. Kostja

väidetud ühine kasutus seisnes üksnes episoodilistes toimingutes, nagu sõiduki

tankimine või pesulasse viimine. Kostja osales sõidukiga ka liiklusõnnetuses ja kõigis

kahjujuhtumiga seotud dokumentides on märgitud kontaktisikuna kostja. Seega oli

sõiduk kostja täielikus kasutuses ja käsutuses. Sõidukil ei esinenud kahjustusi ei

30.05.2018 ega ka 27.03.2019, kui sõiduk oli Volvo esinduses remondis. Seega kõik

kahjustused pärinevad ajavahemikust 27.03.2019–18.06.2020, mil auto asus Narva

linnas kostja valduses.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata nõudeõiguse puudumise tõttu

ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei nõustu, et sõidukil olid kahjustused ning et väidetavad kahjustused tekkisid

sõiduki kostja valduses oleku ajal. Hageja kasutas samuti sõidukit kui pooled elasid

Võrus, mh sõitis hageja sõidukiga tööle linnast väljas. Kui kostja asus pärast kooselu

purunemist Narva elama, palus kostja pidevalt hagejat võtta sõiduk enda valdusesse.

Sõiduk on väljalaske aastaga 2011 ja läbisõit oli 04.06.2019 tehnoülevaatusel 181 184

km. On üldteada, et kvaliteetne aku peaks vastu pidama u 5 aastat. Seega võis aku

vahetamise põhjuseks olla ka tema omaduste muutumine vanuse tõttu. Hageja nõue

seoses väidetavate aku vahetamise kuludega ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kostjale

teadaolevalt võimaldas sõiduki aku enne sõiduki pukseerimist Tartusse, sõiduki

Narvas käivitamist. Hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kui

hageja pärast kostja mitmekordseid palveid võtta sõiduk endale, nõuab kulunud aku

vahetamist, mis hageja vältel on muutunud sõidukõlbmatuks pikaaegse seismise tõttu.

Hageja oleks saanud sõita Narva liinibussiga ning sõita tagasi Võrru või Tartusse

sõidukiga. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et sõiduk oli sellises seisundis, mis

ei võimaldanud Narvast Tartusse iseseisvalt liikuda ja oli vaja puksiirteenust. Mh eitab

kostja asjaolu, et sõiduki parempoolsed veljed olid muutunud sõidukõlbmatuks. Fotol,

mis on tehtud Narvas ajal, mil sõiduk oli laetud puksiirautole, ei ole selliseid

kahjustusi näha.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja on väidetavad kahjustused likvideerinud ja

kandnud kahju seoses puksiirteenuse tellimisega. I AS dokumendid on

hinnapakkumised ega tõenda remondi tegemist. Puksiirteenuste eest esitas M OÜ arve

P OÜ-le. Seega puudub seos hagejaga. Hageja ei ole ka tõendanud, et tegemist on

temale kuuluva sõidukiga.

05.03.2026 täiendavas seisukohas märgib kostja, et kuna sõiduk kuulub P OÜ-le,

puudub hagejal nõudeõigus. Kostja ei nõustu, et hageja füüsilise isikuna kandis kulud

ja seetõttu on tal kahju tekkinud. Väide on tõendamata, kõik hageja esitatud

dokumendid on seotud P OÜ-ga. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et sõiduk ei

olnud võimeline liikuma põhjusel, et selle aku oli tühi. Hageja ei ole selgitanud, miks

ei olnud võimalik akut laadida, sõidukit käivitada või olukorda muul tavapärasel viisil

lahendada. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk oli sellises tehnilises seisundis, mis

oleks tinginud puksiirteenuse kasutamise, ega ka seda, et väidetavad puudused oleksid

tekkinud kostja tegevuse tõttu. Hageja väited velgede kahjustuste tekkimise aja,

põhjuse ja vastutava isiku kohta on oletuslikud ja tõendamata. Hageja esitatu ei

võimalda teha järeldust, et väidetavad kahjustused tekkisid pärast 09.04.2019.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

4. Hageja nõuab kostjalt sõiduki VOLVO XC60 (reg.nr XXX) kahjustamisega seotud

varalise kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale kooselu ajal kasutada

nimetatud sõiduki, mille kostja tagastas hagejale oluliselt kehvemas seisundis. Hageja kandis

kahjustuste likvideerimiseks puksiirteenuse kulu 316,60 eurot ja Volvo esinduses sõiduki

remontimise eest (aku ja kahe velje vahetus ning keretööd tagaluugile) kulusid kokku 1613,77

eurot.

Hagiavalduses väidab hageja, et sõiduk kuulub temale. Hilisemas seisukohas aga

selgitab, et sõiduk kuulub P OÜ-le, kus hageja on ainuomanik, juht ja kasusaaja.

Hageja leiab, et tema on varalise kahju kannatanu, kuna tema kandis sõiduki

parandamise kulud.

Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab muuhulgas, et hagejal ei ole nõudeõigust, kuna

sõiduk ei kuulu hagejale ning hageja ei ole ka tõendanud, et tema füüsilise isikuna

kandis sõiduki parandamise kulud.

5. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045

lg 1 p 5 alusel. Viidatud sätete järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis,

kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Pooltel on vaidlus esmalt selles, kas hageja on õigustatud isikuks käesolevat hagi

esitama.

6. Üldjuhul võib asja kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõudeõiguse maksma

panna üksnes kahjustatud asja omanik (vt ka RKTKo 13.12.2017, 2-16-3600, p 10). Kohus on

hagejale korduvalt selgitanud (vt 19.06.2025 kohtunõue, samuti 18.02.2026 kohtuistungi

protokoll), et vara kahjustamisel tekib kahju eelduslikult vara omanikule ja seega tuleb

hagejal esmalt tõendada seda, et kahju on tekkinud just talle. Seejärel tuleb hagejal tõendada

kõiki kahju hüvitamise eeldusi: kahju suurust, kostja tegevust, põhjuslikku seost teo ja

tekkinud kahju vahel, aga ka kostja tegevuse õigusvastasust ja süüd. Seejärel on kostjal

võimalik tõendada, et tema kahju ei tekitanud, tema tekkinud kahju eest ei vastuta või et tema

ei ole kahju tekitamises süüdi.

7. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses

sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Seega saab igaüks pöörduda kohtusse üksnes oma õiguste kaitseks.

8. Praegusel juhul on hageja võtnud omaks, et vaidlusalune sõiduk kuulub P OÜ-le (dtl

152), mis on hageja täieliku kontrolli all olev äriühing. Hagi on esitanud füüsilise isikuna I K.

Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hagejal puudub käesolevas asjas nõudeõigus.

9. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 24 lg 1 järgi on juriidiline isik eraldiseisev

õigussubjekt, kellel on iseseisev vara, õigused ja kohustused. Kui kahjustatakse äriühingu

vara, on kahju saajaks juriidiline isik, kellel on iseseisev nõudeõigus. Äriühingu osanikul on

õigus esitada hagi füüsilise isikuna kolmanda isiku vastu, kui talle on tekitatud kahju vahetult.

Siinsel juhul ei ole tegu sellise olukorraga. Hageja väidete kohaselt kahjustas kostja sõidukit,

mis kuulub P OÜ-le. Seega ei tekitatud kahju hagejale vahetult.

10. Hageja käsitlus, et äriühingule tekitatud kahju on vähendanud äriühingu kasumit ja

seeläbi potentsiaalselt tulevikus makstavaid dividende, ei anna samuti osanikule iseseisvat

nõudeõigust kolmanda isiku vastu. Osanik ei saa sellist nõuet esitada enda nimel, kuna

tegemist ei ole tema isikliku õiguse rikkumisega. Ka sellisel juhul saab kahju olla tekkinud

äriühingule ja nõudeõigus on üksnes äriühingul.

11.

18.02.2026 kohtuistungil selgitas hageja täiendavalt, et kahju on tekkinud hagejale,

kuna tema füüsilise isikuna kandis auto parandamise kulud (dtl 220, ajamärk 00:28:09).

Kohus leiab, et hageja väide on tõendamata. Hageja on esitanud varalise kahju kandmise

kohta järgmised tõendid: I AS 19.06.2020 arvete eelvaated (dtl 7 ja 9); M OÜ arve nr

MA200276 (dtl 10). M OÜ arve adressaat on P OÜ, seega puudub hagejal füüsilise isikuna

seos kõnealuse arvega. I AS arved on küll adresseeritud hagejale, kuid kohtu hinnangul ei saa

üksnes nende arvete (eelvaadete) põhjal asuda seisukohale, et hageja on kahju kannatanu.

Hageja ei ole tõendanud, et tema füüsilise isikuna oleks nimetatud arved tasunud. Üldjuhul ei

pea kahjunõude esitamiseks kannatanu olema veel kulutusi kandnud, kuna VÕS § 128 lg 3

järgi hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud. Praegusel juhul on aga tegu olukorraga, kus kahju hüvitamist ei

nõua mitte vara omanik (P OÜ), vaid hageja füüsilise isikuna. Sellisel juhul tuleks hagejal

vähemalt tõendada, et tema on vastavad kulud kandnud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet,

et tema füüsilise isikuna on kandnud sõiduki parandamise kulud.

12. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigustatud huvi käesoleva hagi esitamiseks. Hagi

jääb seetõttu rahuldamata.

13. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

15. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud 3012,77

eurot (koos käibemaksuga) 21 tunni 41 minuti õigusabi eest tunnitasuga 100–130 eurot

(lisandub käibemaks) ning tõendi saamise kulu 8 eurot. Hageja ei esitanud menetluskulude

nimekirja osas seisukohta.

16. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 143 p 2 järgi on tõendi saamise kulu menetluskuluna

hüvitatav. Kostja esitas menetluses tõendina Transpordiameti vastuse päringule (dtl 126–128),

mille eest tasus 13.04.2022 riigilõivu 8 eurot (dtl 262). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista tõendi saamise kulu 8 eurot.

17. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise

piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

18. Kostja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena:

-

04.08.2020 taotluse koostamine 20 min (33 eurot + käibemaks 20%, kokku 39,60

eurot);

-

17.08.2020 hagile vastuse koostamine 2 h 15 min (225 eurot + käibemaks 20%, kokku

270 eurot);

-

16.11.2021 ettevalmistus kohtuistungiks ja taotluse koostamine 1 h 30 min (180 eurot

+ käibemaks 20%, kokku 216 eurot);

-

24.11.2021 kohtuistung 21 min (42 eurot + käibemaks 20%, kokku 50,40 eurot);

-

20.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 21 min (42 eurot + käibemaks 20%,

kokku 50,40 eurot);

-

20.01.2022 kohtuistung 1 h 15 min (125 eurot + käibemaks 20%, kokku 150 eurot);

-

13.03.2022 päringu koostamine Transpordiametile 55 min (92 eurot + käibemaks

20%, kokku 110,40 eurot);

-

28.03.2022 arvamuse koostamine hageja seisukohale 3 h 15 min (325 eurot +

käibemaks 20%, kokku 390 eurot);

-

28.03.2022 telefonivestlus ja kiri Transpordiametile 24 min (40 eurot + käibemaks

20%, kokku 48 eurot);

-

30.03.2022 – Transpordiametile kirja koostamine 15 min (25 eurot + käibemaks 20%,

kokku 30 eurot);

-

20.04.2022 kaaskirja ja taotluse koostamine 40 min (67 eurot + käibemaks 20%,

kokku 80,40 eurot);

-

09.06.2025 vastuväite ja seisukoha koostamine 1 h 30 min (150 eurot + käibemaks

20%, kokku 180 eurot);

-

27.11.2025 kompromissiettepaneku koostamine 15 min (32,50 eurot + käibemaks

22%, kokku 40,30 eurot);

-

10.02.2026 seisukoha koostamine 15 min (32,50 eurot + käibemaks 22%, kokku 40,30

eurot);

-

17.02.2026 ettevalmistus kohtuistungiks 1 h 10 min (152,10 eurot + käibemaks 24%,

kokku 188,60 eurot);

-

18.02.2026 kohtuistung 1 h 25 min (184,60 eurot + käibemaks 24%, kokku 228,90

eurot);

-

05.03.2026 seisukoha koostamine 3 h 5 min (400,40 eurot + käibemaks 24%, kokku

496,47 eurot);

-

06.04.2026 lõppseisukoha koostamine 1 h 45 min (227,50 eurot + käibemaks 24%,

kokku 282,10 eurot);

-

06.04.2026 menetluskulude nimekirja täiendamine 45 min (97,50 eurot + käibemaks

24%, kokku 120,90 eurot).

19. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu vahemikus 100–130 eurot

(lisandub käibemaks) on mõistlik, vastab esindaja kvalifikatsioonile ja turuhinnale ega ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14,

p 14).

20. Kohus kontrollis toimiku materjalide põhjal kostja lepingulise esindaja

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on tegemist keskmise

keerukuse ja mahuga tsiviilasjaga. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud

toimingud olid kostja õiguste kaitsmiseks vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades ka

käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu,

põhjendatud. Seega peab kohus kostja esindajakulusid täies ulatuses, s.o 21 tunni 41 minuti

eest põhjendatuks. Hagejal tuleb kostjale hüvitada õigusabikulud 3012,77 eurot.

21. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku

3020,77 eurot (s.o õigusabikulud 3012,77 eurot ja tõendi saamise kulu 8 eurot).

22. Kohus rahuldab kostja taotluse mõista hagejalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)