2-25-123351/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Margit Jäätma, Hele Kaldma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-25-123351

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Riin Luusi

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. novembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing EUROPARK ESTONIA määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing EUROPARK

ESTONIA (rk 10811490), esindaja Marge Juur

Vastustaja (kostja): Riin Luus (ik XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. novembri 2025 määrus osaliselt menetluskulude

jaotuse ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud Riin Luusi kanda ning mõista

Riin Luusilt välja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulude katteks

187 eurot 50 senti.

2. Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„1. Lõpetada menetlus Osaühing EUROPARK ESTONIA hagis Riin Luusi vastu

võlgnevuse nõudes, kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise

vastu.

2. Jätta menetluskulud Riin Luusi kanda.

2.1. Välja mõista Riin Luusilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulude katteks 187 eurot 50 senti.

2.2. Väljamõistetud menetluskuludelt (187 eurot 50 senti) tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 30. septembril 2025 Riin Luusi (kostja)

vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu

Maakohus 13. oktoobri 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude

kostja vastu 50 euro saamiseks menetlemiseks üle Viru Maakohtule.

Maakohus jättis 13. oktoobri 2025 määrusega avalduse käiguta ning määras hagejale

14-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja

täiendava riigilõivu tasumiseks.

28. oktoobril 2025 esitas hageja hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

leppetrahv 40 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja

menetluskulude katteks 360 eurot, sh 100 eurot hagi esitamise eest tasutud riigilõiv, 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 240 eurot õigusabikulu (ajakulu 2 h, tunnitasu 120 eurot).

Maakohus võttis hagi 28. oktoobri 2025 määrusega menetlusse.

2. Kostja teatas 6. novembril 2025 maakohtule, et trahv on täies ulatuses makstud.

Kostja selgitas täiendavalt, et sai 8. oktoobril 2025 maksekäsu kiirmenetluse teate ja esitas 8.

oktoobril 2025 vastuväite, kuna ta polnud saanud võla kohta ühtegi teadet. Hageja esindaja

vastas 14. oktoobril 2025, et 15. jaanuaril 2025 olevat saadetud teavitus e-posti aadressil

XXXXXXXXXXXX. Kostja seda e-kirja saanud ei ole. 17. oktoobril 2025 palus kostja

hagejal saata meeldetuletuskiri, kust oleks näha, millal, kuhu ja kes on teavituse saatnud.

Mihkel Luus tasus 12. novembril 2024. a 15 eurot trahvikviitungil oleva QR koodi abil ning

arvas, et trahv on tasutud. Asja lõpetamiseks maksis Mihkel Luus 29. oktoobril 2025

nõudesumma 135 eurot.

3. Hageja esitas 11. novembril 2025 kohtule avalduse, mille loobus hagist ja palus jätta

menetluskulud 365 eurot kostja kanda, kuna kostja tasus hageja nõude pärast hagi esitamist.

Menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust 35 eurot ja õigusabikuludest

330 eurot, sh hagi esitamine 240 eurot (2 h × 120 eurot) ja 11. novembri 2025

menetlusdokumendi koostamine 90 eurot (0,75 h × 120 eurot).

Hageja selgitas, et esitas 31. oktoobril 2024 kostjale leppetrahvinõude 55 eurot ja võimaldas

kuni 7. novembrini 2024 tasuda selle alandatud summas, s.o 15 eurot. 12. novembril 2024

maksis Mihkel Luus leppetrahvi 15 eurot. Hageja saatis leppetrahvi tasumata osas (40 eurot)

menetlemiseks lepingulisele esindajale EFTA Legal OÜ-le. 15. jaanuaril 2025 saatis hageja

esindaja kostja Rahvastikuregistrist saadud e-posti aadressil XXXXXXXXXXXX

meeldetuletuskirja, millele oli lisatud sissenõudmiskulu 10 eurot vastavalt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1132 lg 2 p-le 1. Kirjas anti täiendav tähtaeg tasumiseks 22. jaanuarini 2025. Kostja

ei tasunud leppetrahvi jääki ega esitanud nõudele vastuväiteid. Leppetrahvi sissenõudmise

eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine (TlnRnKo 2-21-121615, p 13) ning

parkimislepingute puhul loetakse leppetrahvinõue kättetoimetatuks selle kviitungi sõiduki

kojamehe vahele jätmisega (RKTKo 2-17-117146, p 12).

8. oktoobril 2025 esitas kostja nõudele vastuväite, et temani ei ole varasemalt teated

leppetrahvi kohta jõudnud, ja soovis trahvi kohta dokumente. 14. oktoobril 2025 saadeti

kostjale selgituskiri koos 15. jaanuari 2025 meeldetuletuskirjaga ning lisati leppetrahvinõue

koos fotodega. 21. oktoobril 2025 selgitati kostjale veelkord leppetrahvi sissenõudmise

eeldusi. Kostja leppetrahvi ei tasunud, mistõttu hageja esitas 28. oktoobril 2025 kohtule hagi

leppetrahvi 40 eurot väljamõistmiseks. 29. oktoobril 2025, s.o pärast hagi esitamist, tasus

Mihkel Luus hagejale 135 eurot. Hageja eesmärk on saavutatud ja ta loobub hagist.

4. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi

meeldetuletust, nõudest sai kostja teada alles maksekäsu kiirmenetluses. Parkimistingimusi

rikuti 31. oktoobril 2024, maksekäsu kiirmenetlus algatati 1. oktoobril 2025, s.o peaaegu aasta

hiljem. Selline viivitus on ebamõistlik. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite

andmete puudumise tõttu (autol on mitu kasutajat), mitte ei keeldunud maksmisest.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus lõpetas 24. novembri 2025 määrusega hageja hagis kostja vastu võla

väljamõistmiseks menetluse, kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.

Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades (kostjal menetluskulud

puuduvad; hageja menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades) ja mõistis kostjalt välja

hageja kasuks menetluskulud 46,25 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruse kohaselt ei ole vaidlust selles, et leppetrahv ja maksekäsu kiirmenetluse kulud kokku

135 eurot tasuti 29. oktoobril 2025 ehk peale hagi esitamist. Kohus leidis, et hagimenetluse

põhjendatud kulud on õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 4, 5

ja § 162 lg 4 alusel poolte kanda võrdsetes osades. Kohus leidis, et hagihinnalt 40 eurot

menetluskulude nõue 365 eurot on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude nõue

ületab hagihinda ca 9 korda. Tegemist ei ole leppetrahvi pahatahtliku tasumata jätmisega,

vaid kostjale ei ole piisavalt korrektselt, selgelt ja põhjendatult nõuet esitatud ja selgitatud

ning hageja ei ole piisavalt efektiivselt realiseerinud asja kohtuvälise lahendamise võimalusi.

Soodustrahv 15 eurot tasuti ilma võlanõudeta. Kohus möönis, et kostja saanuks tasuda nii

soodustrahvi kui ka maksekäsu kiirmenetluse nõude 135 eurot ilma viivituseta, kuid ka hageja

saanuks eesmärgi saavutada oluliselt väiksemate kuludega. Leppetrahvi tasumise kohustus ei

tulene meeldetuletuskirjast, küll aga olnuks hageja poolt korrektne enne kohtusse nõude

esitamist veenduda, kas kostja on meeldetuletuskirja kätte saanud, seda enam kui tegemist oli

tasulise kirjaga, mille eest soovis hageja VÕS § 1132 järgi sissenõudmiskulu. Meeldetuletust

ei saadetud kostja elukoha (registrijärgsel) aadressil, vaid e-postiga, selle kättetoimetamine ei

ole tõendatud. Olukorras, kus kostja on leppetrahvi koos kuludega tasunud summas, mis

ületab trahvinõuet ca 3 korda, on hagimenetluse kulude kostja kanda jätmine äärmiselt

ebaõiglane.

Hageja on arvestanud kostja tasutud 135 eurot maksekäsu kiirmenetluse nõude katteks.

Maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja ka 10 eurot sissenõudmiskulu VÕS § 1132 alusel 15.

jaanuari 2025 kirja saatmise eest. Hagiavalduses seda nõuet ei ole. Kohus lähtus

hagiavalduses ja 11. novembri 2025 seisukohas esitatust. Kostja tasutud 135 eurost on kaetud

seega leppetrahv 40 eurot ja 95 eurot tuleb arvestada menetluskulude katteks.

Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

ja täiendavalt 35 eurot hagiavalduse esitamisel; hagihinnalt kuni 350 eurot tuleb tasuda

riigilõivu 100 eurot). Kohtu hinnangul tuleks iga vähemalt alla 100 euro suuruse nõude puhul

eelistada kohtuvälise lahendamise võimalusi.

Kohus tagastab hagejale vastava avalduse esitamisel TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool

hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust ehk 17,50 eurot (35 ÷ 2 ).

Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot näeb ette TsMS § 4842, seega on see põhjendatud

kulu.

Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja töötunni hind (120 eurot) on mõistliku suurusega,

kuid vajalik ja põhjendatud ajakulu hagi ja 11. novembri 2025 seisukoha koostamisele on

kokku 1,5 tundi. Tegemist on trafaretse hagiga, sarnaseid hagisid on hageja esitanud arvukalt.

11. novembri 2025 seisukoht kordab suures osas hagis toodut ning sisaldab pigem asjaolude

kirjeldust kui õiguslikke seisukohti. Seega põhjendatud õigusabikulu on 180 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 282,50 eurot, sh 65 eurot maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu, 17,50 eurot

pool hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust ja 180 eurot õigusabikulu. Kummagi

poole kanda jääb pool kuludest ehk 141,25 eurot.

Seega mõistis kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 46,25 eurot (141,25 – 95).

Lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist menetluskulude

jaotuse ja hageja menetluskulude vähendamise osas, ning tühistatud osas uue määruse

tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulud 365 eurot. Hageja palub määrata, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb

tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses, kuid mitte üle 365 euro. Määruskaebemenetluse kulud palub hageja jätta

samuti kostja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi kohus jätma menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5

alusel kostja kanda. Kostjale anti võimalus hagimenetluse kulusid vältida (leppetrahvi

kättetoimetamisega, meeldetuletuskirjaga, maksekäsu kiirmenetluses), kuid ta ei teinud seda.

8. oktoobril 2025 esitas kostja nõudele vastuväite (samalt e-posti aadressilt, kuhu oli saadetud

kohtueelne meeldetuletus), et temani ei ole varasemalt jõudnud teated leppetrahvi kohta, ja

soovis trahvi kohta dokumente. 14. oktoobril 2025 saatis hageja esindaja kostjale selgituskirja

koos 15. jaanuari 2025 meeldetuletuskirjaga ja lisas leppetrahvinõude koos fotodega. 21.

oktoobril 2025 selgitas hageja esindaja kostjale veelkord leppetrahvi sissenõudmise eeldusi.

Kuna kostja leppetrahvi ei tasunud, oli hageja sunnitud esitama hagi kohtusse.

Seadusest ei tulene, et leppetrahvi tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui

võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud meeldetuletuse (TlnRnKm 2-21-121615, p

13). Seega ei ole asjakohane kohtu põhjendus, et hageja peab veenduma, et kostja on

meeldetuletuskirja kätte saanud. Hageja tegi mõistlikult vajaliku, et nõuet kohtueelselt

lahendada.

Menetluskulude suuruse sidumine hagihinnaga ei ole seadusega kooskõlas. Riigikohus on

selgitanud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324), et lähtuda tuleb kuludest, mis menetlusosalisel

on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud.

Hageja õigusabikulud 2,75 tunni eest 330 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kostja hageja

menetluskulude suurust ei vaidlustanud. Hageja välja töötatud hagi põhja kasutades saab hagi

koostada sõltuvalt leppetrahvi väljastamise asjaoludest. Kiirmenetluses tegeles nõudega juristi

abi (Gerda Reinaru). Hagi koostamisel pidi teine esindaja (Marge Juur) materjalid läbi

töötama, erinevatest andmebaasidest lisad koostama, kontrollima ja komplekteerima. Lisaks

maksis hageja riigilõivu ja esitas hagi e-toimiku kaudu. 11. novembri 2025

menetlusdokument ei ole hagi kordus. Hageja kontrollis maksmisi, viitas e-toimiku järgi

asjaoludele ja tõenditele, töötas läbi kostja vastused, uuris G. Reinaru poolt kostjale saadetud

selgituskirja, vaatas kohtupraktikat ning koostas taotlused (kokku 4 lehel). Hageja esindaja ei

saanud seda kõike jõuda 1,5 tunniga. Hageja esindaja ei ole ka vandeadvokaat, kelle kohta on

Riigikohus leidnud, et eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide

koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel

esindajal (RK 2-17-10348, p 16).

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebemenetluse kulud hageja

kanda.

Vastuväidete kohaselt on maakohus kasutanud TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud kaalutlusõigust

õigesti. Menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane.

Menetluskulud ületavad nõude ligi 9 korda. Kostja ei ole menetluse põhjustaja. Kostja ei ole

nõuet pahatahtlikult eiranud. Kostja ei saanud meeldetuletusi ja esitas vastuväite põhjendatult,

info puudumise tõttu. Kostja on selgitanud, et sõidukil oli mitu kasutajat ning seetõttu oli vaja

täiendavaid andmeid, et tuvastada, millistel asjaoludel on maksmata trahv tekkinud.

Leppetrahvi kviitungi alusel tehti makse ekslikult väiksemas summas, kuna makse tehti pärast

soodustähtaja möödumist. Kostjale ei olnud selge, et tasuda tuleb suurem summa.

Leppetrahv määrati 31. oktoobril 2024, maksekäsu kiirmenetlus algatati alles 1. oktoobril

2025. Selline viivitus ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja suurendab eksimuse ohtu.

Hageja ei tõendanud meeldetuletuste kättetoimetamist ja ei kasutanud piisavalt kohtuväliseid

võimalusi. Riigikohtu praktika kohaselt peab menetlus toimuma ökonoomselt ning vältida

tuleb põhjendamatute kulude tekitamist.

Maakohus vähendas õigusabi ajakulu põhjendatult, kuna tegemist on tüüpilise hagiga.

Kostja on samuti kulutanud märkimisväärselt aega dokumentidega tutvumiseks, seisukohtade

koostamiseks ja õigusliku olukorra mõistmiseks. Kostja ei ole nõudnud oma ajakulu

hüvitamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse ja kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude katteks 187,50 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja hageja

menetluskulude vähendamise osas, taotledes tühistatud osas uue määruse tegemist, millega

jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 365

eurot.

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hageja hagist

loobumise ja lõpetas asjas menetluse.

Lähtudes TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1, kontrollib ringkonnakohus seega maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust menetluskulude jaotuse ja hageja menetluskulude suuruse osas.

10. Vaidlust ei ole selles, et kostja tasus hageja nõude 29. novembril 2025, s.o pärast hagi

esitamist.

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire,

kui jättis hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte kanda võrdsetes osades.

Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või

ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti

(vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689, p 13).

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad praeguses asjas TsMS § 162 lg 4 mõttes erandlikud

asjaolud, mis õigustaksid menetluskulude jätmist poolte kanda võrdsetes osades.

Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et väikese hagihinnaga asjades on paratamatu,

et vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ületavad hagihinda, kuivõrd juba riigilõiv on kuni

350-euroselt hagilt 100 eurot. Lepingulise esindaja kulude osas on Riigikohus selgitanud

(RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19), et põhjendatud ei ole siduda menetluskulusid

kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu ülempiiri rangelt

tsiviilasja hinnaga ning ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib

menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Eeltoodud seisukohaga tuleb arvestada ka

hagist loobumise vastuvõtmisel menetluskulude jaotamisel.

Kostja väitel ei saanud ta kätte hageja poolt kostja Rahvastikuregistrist võetud e-posti

aadressil (XXXXXXXXXXXX, mida kostja on kasutanud ka antud kohtumenetluses kohtuga

suhtlemiseks) 15. jaanuaril 2025 saadetud meeldetuletuskirja leppetrahvinõude tasumiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja pidanuks enne nõude kohtusse

eitamist veenduma, et kostja on meeldetuletuskirja kätte saanud.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et parkimisteenuse osutamisel ei ole leppetrahvi

sissenõudmise eelduseks meeldetuletuskirja saatmine (vt TlnRnKo 25.04.2023, 2-21-121615,

p 13), ning leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Kostja

on kinnitanud, et Mihkel Luus tasus 12. novembril 2024. a 15 eurot trahvikviitungil oleva QR

koodi abil, seega vaidlust ei saa olla selles, et leppetrahvinõue oli kostjale edastatud. Asjaolu,

et kostja väitel oli tema autol mitu kasutajat, ei oma asjas tähtsust. Kostja ja tema auto

kasutajate vahelised suhted ei mõjuta hageja ja kostja vahelise vaidluse lahendamist.

Tasumata leppetrahvi summast 40 eurot sai kostja teada hiljemalt maksekäsu kiirmenetluses,

sest ta esitas sellele vastuväite. Hageja esindaja on 14. oktoobril 2025 ja 21. oktoobril 2025

selgitanud kostjale leppetrahvi määramise asjaolusid ning leppetrahvinõuete kättetoimetamist

ja sissenõudmist. Hageja esitas hagi kohtule 28. oktoobril 2025 (mis oli hagejale maakohtu

13. oktoobri 2025 määrusega puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja viimane päev).

Kostjal oli pärast hagejalt 14. oktoobril 2025 ja 21. oktoobril 2025 asjakohaste selgituste

saamist piisavalt aega, et tasuda maksekäsu kiirmenetluses nõutud summa. Kostja tasus

maksekäsu kiirmenetluses nõutud 135 eurot alles 29. oktoobril 2025, s.o pärast hagi esitamist

(ja maakohtu 28. oktoobri 2025 määrusega menetlusse võtmist ning e-kirjaga kostjale

vastamiseks edastamist). Kostja on oma kohustuse täitmisega viivitanud põhjendamatult kaua.

Kirjeldatud olukorras ei ole alust asuda seisukohale, et hagimenetluse kulude kostja kanda

jätmine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega menetluskulude

jaotamisel puudub alus kohaldada TsMS § 164 lg-t 4 ja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168

lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda.

11. Hageja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel summas 282,50 eurot ei ole

maakohus ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire rikkunud ja on oma otsustust piisavalt

põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st

659 ja § 654 lg-st 6 ei korda neid kõiki.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, et ringkonnakohtu arvates ei ole

alust maakohtu määratud hageja lepingulise esindaja kulu suurendamiseks. Hageja lepingulise

esindaja kulu 180 eurot (ajakulu 1,5 h, tunnitasu 120 eurot) vastab tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Riigilõiv kuulub hagejale

kostja poolt hüvitamisele summas 82,50 eurot, kuivõrd pool maakohtule hagi esitamisel

tasutud täiendavast riigilõivust (s.o 17,50 eurot) on võimalik hagejale tagastada vastava

avalduse esitamisel TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 3 alusel. Lisaks on põhjendatud kulu maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel.

12. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 187,50 eurot

(282,50 eurot – kostja poolt juba tasutud summast menetluskulude katteks jääv 95 eurot).

13. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)