2-24-139442/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-139442

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.-B. R. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

4279,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja S. R.

Kostja: M.-B. R. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi M.-B. R. vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442

lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 01.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M.-B. R. (võlgnik, kostja) vastu 3655,34 euro saamiseks. Pärnu

Maakohus tegi võlgnikule 05.11.2024 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja

jooksul kätte toimetada. Lähtuvalt eeltoodust lõpetas Pärnu Maakohus 21.01.2025

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Harju Maakohus jättis 22.01.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama

oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat

riigilõivu samas sätestatud tähtaja jooksul.

3. Hageja esitas 03.02.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes, milles tõi

hagi alusena välja järgmised asjaolud:

3.1. Coop Pank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 14.01.2020 laenulepingu nr

L216280 (leping), mille alusel kostja sai laenu.

3.2. Krediidiandja maksis laenu kostjale välja.

3.3. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi vastavalt lepingus kokkulepitule

ning jättis tasumata 05.04.2024, 05.05.2024 ja 05.06.2024 tagasimaksed.

3.4. Krediidiandja saatis 28.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

3.5. Krediidiandja saatis 30.07.2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuivõrd

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

3.6. Hageja saatis kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 01.08.2024, 09.08.2024 ja

26.08.2024 ning kandis muid makseviivitusega tekkinud kulusid 15 euro ulatuses.

3.7. Krediidiandja loovutas 31.07.2024 nõude kostja vastu hagejale.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3248,32 eurot, intressi 193,42 eurot, haldustasu

6,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 265,43 eurot

ja viivise alates 04.02.2025 kuni põhinõudetäitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 15,9%

aastas.

5. Kohus võttis hagi 26.03.2025 määrusega menetlusse ning toimetas selle koos menetlusse

võtmise määrusega kostjale kätte postkasti jätmisega.

6. Kostja hagile ei vastanud.

7. Hageja täpsustas 01.04.2025 vastuses kohtunõudele lepingu sõlmimise ja krediidi kulukuse

määra arvestamisega seonduvaid asjaolusid. Samuti esitas hageja oma nõude

ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud. Hageja tõi välja, et krediidiandja maksis kostjale välja 7889 eurot ning kostja tegi

krediidiandjale tagasimakseid 8808,02 euro ulatuses. Seega ümberarvestuse kohaselt on

kostja saadud krediidi tagastanud.

8. Hageja täpsustas 07.04.2026 vastuses kohtunõudele lepingu ülesütlemise hoiatuse ja

ülesütlemisavalduse edastamise ning nõude loovutamisega seonduvaid asjaolusid.

2/6

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et

maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta

(RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

10. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud, ning millelt ta ei ole intressi

maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.

11. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1

alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping

kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud

kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on vastavat kohustust rikkunud ning

lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.

12. Kohus tuvastab, et kostja allkirjastas 14.01.2020 digitaalselt ning Coop Finants AS

(registrikood 12087992 , krediidiandja) kinnitas 14.01.2020 digitempliga

väikelaenulepingu nr L216280 (leping), mille dokumendid koosnevad laenulepingust,

maksegraafikust ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest (dtl 55-65).

13. Lepingu kohaselt oli laenusumma 8050 eurot, lepingutasu 161 eurot, igakuine haldustasu

1,5 eurot, igakuise osamakse suurus 174,84 eurot, osamaksete arv 72, esimese osamakse

maksetähtpäev 05.02.2020, viimase osamakse maksetähtpäev 05.01.2026, intressimäär

0,04% päevas ja 15,9% aastas, viivisemäär 0,04% päevas ja 15,9% aastas ning krediidi

kulukuse määr 18,47% aastas. Laenuandja kohustus kandma laenusumma üle laenusaaja

arvelduskontole kolme tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest, tingimusel, et

laenuandja on saanud kätte kõik laenusaaja esitatud ja laenu taotlemiseks nõuetekohaselt

vormistatud vajalikud dokumendid. Laenuandja arvestab laenu väljamaksmisel

laenusummast maha lepingutasu. Laenusaaja kohustub laenuandjale laenu tagasi maksma

ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena, mille summa, arv ja

sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus.

14. Kohus tuvastab, et Coop Pank AS (registrikood 10237832 ) tegi kostjale 15.01.2020

makse 7889 eurot selgitusega „Laenulepingu nr L216280 väljamakse“ (dtl 67). Kohtu

hinnangul on krediidiandja seeläbi täitnud lepingujärgse kohustuse anda krediit kostja

kasutusse.

15. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja ja krediidiandja on lepingu sõlminud.

16. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

17. Kuivõrd kostja tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks on digitaalselt

allkirjastatud ja kostja on krediidi kätte saanud, ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2

sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija

tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404

sätestatud andmete puudumise tõttu.

18. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

20,61% (kohaldus alates 01.01.2020 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,61% = 61,83%.

Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 18,47 % aastas (dtl 56).

3/6

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedase tulemuse (18,44%).

19. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

20. Hageja selgituste kohaselt arvestas krediidiandja kostja sissetulekuks 1363,74 eurot,

kostja igakuisteks kohustusteks 498 eurot ning lepingust tulenevaks igakuiseks

osamakseks 174,84 eurot. Krediidiandja tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivad ja varasemad maksehäired puudusid. Krediidiandja arvutuste kohaselt jäi kostjale

pärast sissetuleku arvel kohustuste katmist reservi 690,90 eurot. Krediidiandja järeldas, et

lepingujärgsete kohustuste täitmine on kostjale jõukohane. Hageja esitas eeltoodu

tõendamiseks krediidianalüüsi dokumendi (dtl 71-80).

21. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija

esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud alljärgnevatel kaalutlustel:

21.1.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõendist ei nähtu, kas või kuidas

krediidiandja kontrollis kostja avaldatud sissetuleku suurust, ning millest lähtuvalt

arvestas krediidiandja kostja sissetulekuks 1363,74 eurot. Hageja esile toodud

asjaoludest ja tõendist ei nähtu, et krediidiandja oleks veendunud selles, et kostja

poolt taotluses osutatud sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS

§ 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes. Ka ei nähtu seda, et krediidiandja oleks

kostja regulaarse sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3

sätestatud kohustusi.

21.2.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõendist ei nähtu, kas või kuidas

krediidiandja kontrollis kostja igakuiste kohustuste suurust ning kuidas

krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja igakuiste kohustuste suuruseks tuleb

lugeda 498 eurot.

21.3.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõendist ei nähtu, et krediidiandja oleks

kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Hageja esile toodud

asjaoludest ja tõendist ei nähtu ka, et muu kogutud teave oleks olnud piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

21.4.

Hageja esile toodud asjaoludest ja tõendist ei nähtu, et krediidiandja oleks

selgitanud välja kostja regulaarsete majapidamiskulude suuruse ning vastavaid

andmeid kontrollinud.

22. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

23. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu

sõlmimiseks ei olnud täidetud.

4/6

24. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

25. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 19,90% on

seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude

krediidiga seotud tasude osas tühine.

26. Hageja esitas 01.04.2025 menetlusdokumendis oma nõude ümberarvestuse, milles hageja

arvestas kõik kostja tagasimaksed 8808,02 eurot väljamakstud krediidisumma 7889 eurot

katteks ning leidis, et ümberarvestuse kohaselt on saadud krediit tagastatud.

27. Kohtu hinnangul ei ole ümberarvestus VÕS § 4034 lg-ga 7 vastuolus ning kohus saab selle

asja lahendamisel aluseks võtta.

28. Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 8808,02 euro ulatuses (dtl

121142).

29. Kohus loeb äriregistrist nähtuvate avalike andmete alusel üldtuntuks asjaolu, et Coop

Finants AS on 13.09.2023 ühinemislepingu alusel ühinenud Coop Pank AS-iga

(registrikood 10237832). Kohtu hinnangul on leping Coop Finants AS varana seeläbi

Coop Pank AS-ile äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 alusel üle läinud.

30. Kohus tuvastab, et Coop Pank AS (registrikood 10237832 ) saatis kostjale 28.06.2024

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles avaldas, et kostjal on lepingu alusel võlgnevus

497,18 eurot ja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 21.07.2023 võlgnevuse tasumiseks

(dtl 68).

31. Kohus tuvastab, et Coop Pank AS saatis kostjale 30.07.2024 lepingu ülesütlemise teate,

milles avaldas, et loeb lepingu ülesöelduks ning on lepingust tuleneva võlanõude

30.07.2024 loovutanud hagejale (dtl 69).

32. Kohus tuvastab, et hageja on omandanud lepingust tuleneva nõude kostja vastu (dtl

69,70).

33. Arvestades lepingu alusel tehtud tagasimaksed 8808,02 eurot kostjale väljastatud laenu

7889 eurot katteks vastavalt hageja 01.04.2025 ümberarvestusele, saab kostja tehtud

tagasimaksete alusel lugeda väljastatud laenu täis ulatuses tasutuks.

34. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et lepingu ülesütlemisel ei olnud täidetud VÕS §

416 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu ning leping

ülesütlemisavalduse alusel ei lõppenud.

35. Kohus tuvastab, et kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus

05.01.2026 (dtl 56).

36. Kuivõrd hageja esile toodud asjaolusid ja hageja 01.04.2025 ümberarvestust arvestades ei

ole kostjal hageja ees lepingu alusel põhivõlgnevust, jääb hageja põhinõue rahuldamata.

37. Hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt õigust nõuda kostjalt intressi lepingujärgses

määras ning hageja ei toonud esile alternatiivset VÕS §-s 94 sätestatud määrale vastava

intressi arvestust juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise ja/või ülesütlemise toimetuse. Kohus menetleb TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ega tohi TsMS § 439

kohaselt ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Lähtuvalt

eeltoodust jääb hageja intressinõue rahuldamata.

5/6

38. Hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt õigust nõuda kostjalt muid tasusid. Seetõttu jääb

hageja lepingu haldustasu nõue rahuldamata.

39. Kuivõrd hageja esile toodud asjaolusid ja hageja 01.04.2025 ümberarvestust arvestades ei

ole kostjal hageja ees lepingu alusel põhivõlgnevust, jääb ka hageja viivisenõue

rahuldamata.

40. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist üksnes lepinguliste

rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral, kostja ei olnud lepingu täitmisega

viivituses ning hageja esile toodud sissenõudmiskulude kandmise ajal leping jätkuvalt

kehtis, jääb hageja sissenõudmiskulude nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

41. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

42. Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saa kostjal olla tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid. Lähtuvalt eeltoodust rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

6/6