3-26-1164/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Janar Jäätma, Veiko Vaske ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1164 Haldusasi R.O kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.04.2026 määrus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja R.O Vastustaja Lõuna Ringkonnaprokuratuur Menetluse alus ringkonnakohtus R.O määruskaebus Menetlustoiming Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta R.O määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.04.2026 määruse peale menetlusse. 2. Jätta R.O määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. 3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. R.O esitas 20.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja hinnangul oli tema suhtes 2020. aastal kohaldatud psühhiaatriline sundravi õigusvastane, kuna selleks puudus piisav alus. Kohtupraktika kohaselt ei kvalifitseeru tema tegu (joobeseisundis sõiduki juhtimine ja enesetapukatse) selliseks õigusvastaseks teoks, mis õigustaks sundravi kohaldamist. Samuti ei hinnanud kohus piisavalt kaebaja tegelikku ohtlikkust ega arvestanud, et sundravi vajadus oli ära langenud. Kaebaja väitel kujutas riiklik

3-26-1164 sekkumine, sh sõiduki konfiskeerimine tema õiguste rikkumist, mille tagajärjel tekkis varaline ja mittevaraline kahju. 2. Tallinna Halduskohus tagastas 20.04.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja nõuab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Selle nõude menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–21. Taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel saab isik esitada kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2). Pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses (SKHS § 17). Seega on seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra. 3. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 5. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kirjeldatud asjaoludel esitatava kahju hüvitamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kui kahju on tekitatud süüteomenetluses, siis tuleb seda nõuda SKHS-i alustel ja korras esmalt kohtuvälise menetleja juures ja vajadusel maakohtus (SKHS §-d 4, 14 – 17; RKHK m 3-18-400, p 10). 7. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 2(2)