2-25-4114/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-25-4114

Tsiviilasi

P.L hagi N.L vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1760,11 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. septembri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.L apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) P.L (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

Kostja (vastustaja) N.L (isikukood XXX),

lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

RESOLUTSIOON

1. Jätta P.L apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 22. septembri 2025.

a otsus tsiviilasjas nr 2-25-4114 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluses

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. P.L (hageja) esitas 16.03.2025 Viru Maakohtule hagi N.L (kostja) vastu ja hiljem

täpsustas seda, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates 16.03.2025

287,72 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuvas suuruses, s.o mitte vähem kui

perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 toodu. Hageja palus elatise kanda hageja ema U.S

arveldusarvele.

Hageja ema ja kostja suhtest sündis hageja, kes elab emaga ja on viimase ülalpidamisel.

Kostja maksab elatist oma arvutuste järgi, mis ei vasta seadusele ja lapse vajadustele.

Haginõue on alates 16.03.2025, seega ei oma tähtsust, palju päevi kuus enne seda laps oli

isaga. Kostja väide, et laps on temaga vähemalt 9 päeva kuus, on vale.

Märtsis oli laps isaga 01.03 kuni pärastlõunani 02.03, 14.03 kella 13.15-st kuni 16.03 kella

18.00-ni ja 28.03 kella 13.00-st kuni 30.03. kella 18.30-ni. Ainult aprillis oli laps isaga tänu

koolivaheajale rohkem päevi, aga kui need päevad jagada teiste kuudega, ei tule kokku 7

ööpäeva kuus ega ka mitte 9 ööpäeva. Aprillis oli laps isaga alates 11.04 kella 13.00-st kuni

16.04 kella 14.30-ni ja 25.04 kella 13.00-st kuni 27.04 kella 17.15-ni. Mais oli laps isaga

17.05 kuni 18.05, 24.05 kuni 25.05, 30.–31.05. Juunis oli laps isaga 01.06 kuni 02.06, 06.06

kuni 8.06, 19.06 kella 16.30-st kuni 23.06 kella 10.00-ni, 25.06 kuni 29.06. Juulis oli laps

isaga 01.07 kuni 03.07. Hiljem oli laps kostja ema juures maal ja ei olnud kostja

ülalpidamisel. Kokkuvõttes on laps alla 7 ööpäeva kuus isaga. Kostja pole ise esitanud ühtegi

tõendit, millal laps on temaga olnud alates 16.03.2025. Need üksikud päevad, mil laps on

isaga, on isa kohustatud last üleval pidama. Kostja on meelevaldselt määranud elatise suuruse,

mis aga ei vasta tegelikele asjaoludele ja seadusele.

Hageja igakuised kommunaalkulud on 120 eurot, elektrikulu 18 eurot, telefonikulu 5 eurot,

internet ja TV 23 eurot, ravimitele minev kulu 10 eurot. Eelnevale lisanduvad kooliüritustega

seotud kulud, toidukulu, riiete kulu, hügieenitarvetele minev kulu, eluasemelaenu kulu,

kindlustuskulu. Lapse viib ja toob igal päeval kooli lapse ema. Miinimumelatise puhul ei pea

hageja kulusid tõendama. Hageja ema saab miinimumtöötasu. Hageja taotleb kohtuotsuse

viivitamata täidetavaks tunnistamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 467 lg 1 ja §

468 lg 3 alusel hagis esitatud nõude ulatuses.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata või vähendada hageja poolt

nõutavat elatist.

Kostja väitel on edasiulatuva elatise nõue puudusega, sest elatise suurust mõjutavaid

komponente nõue ei kajasta. Kostja ei ole rikkunud ülalpidamiskohustust ja kostja on

maksnud perioodil jaanuar 2024 kuni aprill 2025 elatist kokku 2524 eurot. Vanemate vahel ei

ole suhtluskorra kokkulepet, kuid seni on laps veetnud isaga nädalavahetused ning suvel ja

koolivaheaegadel pikemaid perioode. Hageja sooviks on tegelikult elada koos isaga, kuid

siiani pole see võimalik olnud. Hageja ema on asunud takistama isa ning lapse kohtumisi

ilmselt eesmärgiga vähendada keskmist ööpäevade arvu, mil laps viibib isaga, et elatis ei

väheneks. Kuna hageja ema tegevus on pahatahtlik ning rikub isa ja lapse õigusi, kaalub

kostja juhul, kui perelepitus osutub edutuks, esitada kohtule ka suhtluskorra

kindlaksmääramise avaldus.

Tõele ei vasta hageja väide, et hageja viibib kostja juures vähem kui seitse ööpäeva

kalendrikuus. Hageja on viibinud kostja juures aasta lõikes keskmiselt 9 ööpäeva kuus ning

sel ajal peab hagejat üleval ja kannab hageja kulutusi kostja. Kostja esitas ülevaate koos

tõenditega, millisel perioodil on laps viibinud isaga. Kuna hagiavaldus on esitatud

16.03.2025, siis esitas kostja ülevaate alates 2024. a märtsist.

Laps on isa juures viibinud perioodil märts 2024 kuni märts 2025 kokku 13 kuu jooksul 116

ööpäeva, keskmine ööpäevade arv kuus: 116/13=8.92. Perioodil aprill kuni juuli algus 2025

on hageja viibinud kostjaga: 11.04–16.04, 25.04–27.04, 16.05–18.05, 31.05–02.06, 06.06–

08.06, 19.06–23.06 ja 25.06–03.07 ning kostja emaga viibis laps 04.07–06.07. Suveperioodil

viibib laps pikemaid perioode isaga ning neid tuleb aasta lõikes arvesse võtta. Tabelist nähtub,

et hageja viibib kostjaga keskmiselt 9 (täpsemalt 8,92) ööpäeva kuus ning seega on hageja

nõue põhjendamatu. Kuni 31.03.2025 oli miinimumelatis 115,09 eurot kuus juhul, kui laps

viibib isaga 9 ööpäeva kuus ning alates 01.04.2025 on miinimumelatis samadel alustel 120,70

eurot. Seega juhul, kui hageja nõuab elatist rohkem, siis on tegemist miinimumelatist ületava

nõudega, mille puhul tuleb hagejal oma kulusid tõendada.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata edasiulatuva

elatise nõudes kuni 31.03.2025 115,09 eurot ületavas osas ja alates 01.04.2025 120,70 eurot

ületavas osas. Antud juhul on kostja lapse kulusid kandnud, kui laps on olnud tema juures,

seega on kostja vahetult osalenud lapse ülalpidamises. Kostja osaleks lapse vahetus

ülalpidamises veel rohkemgi, kui ta saaks lapsega rohkem aega koos veeta. Kostja esitas

ülevaate ja tõendid kostja poolt kantavate hageja kulude kohta. Kostja taotles elatise

vähendamist põhjusel, et ka tema kannab kulutusi ajal, kui laps viibib temaga ning kostjal on

lisaks hagejale veel üks ülalpeetav. Kostja igakuine sissetulek on 1485,97 eurot. Kui kostja

peaks tasuma hagejale tema nõutud miinimumelatist, mis on juba 301,74 eurot, siis osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kostja teine laps ning kahjustada saaks ka kostja enese

ülalpidamine. Kostja tasub igakuiselt rahas hageja ülalpidamiseks elatist ning annab vahetult

ülalpidamist kokku kuus keskmiselt vähemalt 206,38 euro ulatuses. Samuti esineb alus elatise

vähendamiseks põhjusel, et kostjal on veel üks ülalpeetav.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 22. septembri 2025. a otsusega hagi osaliselt ning jättis hagi

elatise nõudes perioodi 16.03.2025–31.03.2025 eest rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks perioodi 01.04.2025–30.04.2025 eest välja elatise 75,09 eurot ning alates

01.05.2025 igakuise elatise muutuvas suuruses 100,57 eurot kuni hageja täisealiseks

saamiseni (s.o 30.09.2034), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt hageja

kostja juures viibimise ajaga 10 päeva kuus (PKS § 101 lg 6). Maakohus märkis, et

kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hagejale kostja poolt menetluse ajal tasutud

elatisemakseid. Maakohus kohustas kostjat tasuma väljamõistetud elatise hageja ema U.S

arveldusarvele. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Rahvastikuregistri andmetel on hageja koolis käiv laps ja hageja vanemateks on U.S ja

kostja. Pooled vaidlevad selle üle, kas PKS § 101 lg 6 mõistes kuulub elatis vähendamisele ja

sellega kaasuvalt, kui palju viibib hageja aasta lõikes kostja juures. Hageja väitel viibib hageja

kostja juures alla 7 ööpäeva kuus ning kostja leiab, et hageja viibib kostja juures aasta lõikes

keskmiselt 9 ööpäeva kuus (periood 15.03.2024–16.03.2025, kokku 13 kuul 116 ööpäeva,

keskmine ööpäevade arv kuus: 116/13=8.92), millisel ajal annab kostja hagejale vahetult

ülalpidamist (s.o kannab hageja kulud). Lapse suhtes ei ole vanemate vahel kohtuvälist ega

kohtulikult kinnitatud suhtlemiskorda reguleeritud.

Hageja on leidnud, et kuivõrd haginõue on esitatud alates 16.03.2025, siis ei oma tähtsust see,

kui palju viibis laps isaga ühes kuus päevi enne hagi esitamist. Maakohus eeltooduga ei

nõustunud. PKS § 101 lg 6 mõistes ei ole aastast kriteeriumit arvestades alates hagi

esitamisest, s.o 16.03.2025 võimalik hinnata. Seega kohus saab, erinevalt hageja seisukohast,

praegusel juhul PKS § 101 lg 6 kohaldamisel aluseks võtta aastase perioodi, so 16.03.2024–

16.03.2025. Kuivõrd aastane periood algab 16.03.2024 ja lõppeb 16.03.2025, siis ei arvesta

kohus kostja poolt näidatult perioodi alguskuupäevaks 15.03.2024 ja üks ööpäev tuleb seega

arvestuslikult maha arvestada. Kostja on perioodi jaganud 13 kuuga, kuid õige on jagada

aastast perioodi arvestades 12 kuuga (115/12=9,58, s.o keskmine ööpäevade arv kuus).

Perioodis 16.03.2024 kuni 24.02.2025 väljatoodud ööpäevade osas ei ole hageja vastuväiteid

esitanud. Hageja väitel viibis hageja kostja juures perioodil 01.03–02.03.2025 pärastlõunani ja

14.03.2025 kella 13:15-st kuni 16.03.2025 kella 18:00-ni. Selle kohta, et üksnes viidatud

kellaaegadel viibis hageja kostja juures, tõendid puuduvad. Järelduvalt on eeltoodust

tulenevalt leidnud poolte esile toodust kinnitust, et perioodil 16.03.2024 kuni 16.03.2025

viibis hageja kostja juures 115 ööpäeva/12 kuud = aasta lõikes keskmiselt 9,58 ööpäeva,

ümardatult 10 ööpäeva kuus ja viidatud perioodi osas TsMS § 231 lg-st 4 tulenevalt hageja

omaksvõttu arvestades, puudub vajadus hinnata kostja tõendeid, s.o sõnumeid ja fotosid.

Kuna hageja viibis perioodil 16.03.2024–16.03.2025 aasta lõikes keskmiselt 10 ööpäeva

kostja juures, siis kuulub PKS § 101 lg 6 kohaselt elatis vähendamisele. Eelmärgitud perioodi

osas tuleb eeldada, et kostja kandis hageja kulusid (s.o täitis vahetut ülalpidamiskohustust).

10.03.2025 on kostja tasunud hagejale elatist 78,08 eurot.

16.03.2025 kuni 31.03.2025 on PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt vähendatud elatis 52,60 eurot

(arvestus: baassumma 272,76 eurot+54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) =327,72 eurot; 327,72-(80/2, so pool lapsetoetusest) =287,72 eurot; periood

16.03.2025 kuni 31.03.2025 miinimumelatis on 287,72/31 päeva x 16 päeva = 148,50 eurot.

Laps elab kohustatud vanema juures igakuisest ajast 66,67% ja seetõttu väheneb elatis

66,67% võrra ja lapse elatis on 16.03.2025–31.03.2025 perioodi eest 52,60 eurot, s.o 148,50–

95,90=52,60 eurot). Kuivõrd kostja on 10.03.2025 tasunud hagejale elatist 78,08 eurot (dtl

36), siis tuleb perioodi 16.03.2025–31.03.2025 eest elatisenõue jätta rahuldamata (78,08–

52,60 = 25,48 eurot).

Alates 01.04.2025 on PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt vähendatud elatis ühes kuus 100,57 eurot

(arvestus: baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) = 341,74 eurot-(80/2) = 301,74 eurot; PKS § 101 lg 6 elatise vähendamine

elatisekalkulaatori järgi: 10 ööpäeva on x% 15 päeva on 100% (10 päeva x 100%) / 15

päeva=66,67%, seega elab laps kohustatud vanema juures igakuisest ajast 66,67% ja seetõttu

väheneb elatis 66,67% võrra, lapse elatis on 100,57 eurot, s.o 301,74-201,17 = 100,57 eurot).

Märtsis 2025 ülejäänud makstud elatise osa 25,48 eurot tuleb maha arvestada aprilli 2025

elatisest. Seega on aprilli 2025 elatise võlgnevuseks 75,09 eurot (100,57-25,48 = 75,09 eurot).

Alates 01.05.2025 on põhjendatud elatis ühes kuus 100,57 eurot kuni hageja täisealiseks

saamiseni (s.o kuni 30.09.2034), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt hageja

kostja juures viibimise keskmise ajaga 10 päeva kuus (PKS § 101 lg 6).

Pärast hagi esitamist on PKS § 101 lg 6 kohaldamine põhjendatud, kuivõrd poolte vastustes

esile toodust, sh kostja poolt esitatud fotodest (dtl 106–127) tulenevalt on hageja jätkuvalt

viibinud lühemaid ja pikemaid perioode kostja juures. Samas ei ole kostja kogumis asjas

esitatud tõenditest nähtuvalt täies ulatuses vahetu ülalpidamisega hagejaga seotult kulutusi

tõendanud. Maakohus leidis, et pärast hagi esitamist vahetu ülalpidamisega kantud kulutusi

(s.o lisaks eeltoodult vähendatud elatisele) ei ole põhjendatud elatisest maha arvestada. Kuna

elatisenõue on esitatud alates 16.03.2025, siis enne seda tasutud elatist (s.o periood jaanuar

2024 – veebruar 2025), s.o ülalpidamiskohustuse täitmist asjas ei arvestata.

Maakohus leidis, et kostja ei ole asjas esitatud tõenditega kogumis tõendanud seda, et juba

vähendatud elatist arvestades osutuks tema teine laps T. P.L varaliselt vähem kindlustatuks

kui hageja. Hageja keskmist igakuist töötasu 1485,97 eurot (kostja töötab XXXXXX AS-is,

jaan-juuni 2025 töötasu oli 8915,84/6= keskmine töötasu on 1485,97 eurot, dtl 180) ja kostja

poolt esile toodud kohustuste suurust arvestades ei ole tõendatud, et kostja ei oleks võimeline

tasuma elatist hagejale 100,57 eurot kuus (s.o muutuvas suuruses). Kostja pole tõendanud, et

vähendatud suuruses väljamõistetav elatis kahjustaks kostja teist last või tema enese

ülalpidamist või tervikuna halvendaks kostja majanduslikku olukorda tervikuna. Kostja ei ole

tõendanud asjaolusid, mis annaksid täiendavalt teise lapsega või kostja enese ülalpidamisega

seonduvalt aluse PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

miinimummäära.

Kuivõrd hageja ei ole enda taotlust kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks

põhistanud ega toonud kohtu ette asjaolusid, miks on hagejale hädavajalik otsuse viivitamata

täidetavus, ei kuulu nimetatud taotlus rahuldamisele ja otsus kuulub täitmisele alates

jõustumisest.

Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra,

mille kohaselt tuleb kostjat kohustada tasuma hagejale väljamõistetud elatist hageja ema U.S

arveldusarvele.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus

tühistada ja rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust. Maakohus on arvestuste tegemisel võtnud

aluseks Riigikohtu lahendi asjas nr 2-19-19160. Nimetatud lahend käsitles tagasiulatuvat

elatise nõuet ja sellega seoses PKS § 101 lg-t 6. Hageja on aga taotlenud elatist alates hagi

esitamisest ja seega ei saa omada tähtsust, palju oli laps isaga enne hagi esitamist.

Alates hagi esitamisest on laps isaga olnud alla 7 päeva kuus. Kuni hagi esitamiseni maksis

kostja elatist ja seda oma arvestuste järgi olenevalt lapse tema juures viibitud päevade arvust.

Hageja neid summasid ei vaidlusta. Riigikohtu lahendi kohaselt asjas nr 2-23-8691 on elatis

mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks. Seega tuleb elatist puudutav otsus

teha selliselt, et see vastaks võimalikult palju lapse elukorraldusele elatise määramise lahendi

eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus. Alaealise lapse huvidele ega

menetlusökonoomia põhimõttele ei vasta lahendite tegemine, mille puhul on ette näha, et need

ei vasta juba jõustudes tegelikule elukorraldusele ning esineb vajadus pöörduda kohtusse uue

vaidlusega. Kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada.

Maakohus on põhjendamatult rahuldanud hagi osaliselt ja mõistnud välja elatise, mis ei kata

lapse vajadusi, kuna laps on isa juures alla 7 päeva kuus. Maakohus on asja lahendanud

pealiskaudselt ja on põhjendamatult teinud ebaseadusliku otsuse, mis soosib sisuliselt kostjat

ja pole hageja huvidega kooskõlas. Kohtu järeldused on meelevaldsed ja ei vasta tegelikele

asjaoludele. Hageja ei ole isaga üle 7 päeva kuus ja see, et ta enne hagi esitamist oli, ei

puuduta alates hagi esitamisest nõutavat elatist ja edasiulatuvat elatist. Suhtluskorda pole

ametlikult kindlaks määratud, aga kostja pole väitele, et laps on isaga kuus alla 7 päeva, vastu

vaielnud.

Maakohus on rajanud otsuse põhiliselt PKS § 101 lg-le 6, aga antud juhul see ei kohaldu ja

kohus on seda kohaldanud valesti. Otsus on eeltoodust lähtudes vastuoluline, põhjendamatu ja

menetlusnorme rikkuv. Kohtuotsuses puuduvad tõendid ja alused hagi osaliseks

rahuldamiseks, hagi tuleb rahuldada täielikult.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ja menetluskulud hageja ema U.S kanda.

Maakohus lahendas asja õigesti. Maakohus ei ole kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti.

Riigikohus on asjas nr 2-19-19160 selgitanud, millistel juhtudel saab elatise välja mõistmisel

arvestada kohustatud vanema juures viibitud aega, kui suhtluskord ei ole kohtulahendiga

kindlaks määratud. Riigikohus ei ole lahendis selgitanud, et seda saab rakendada üksnes

tagasiulatuva elatise nõude puhul. Seega kehtib põhimõte nii tagasiulatuva kui ka jooksva

elatise puhul. Riigikohus on leidnud lahendi nr 2-19-19160 punktis 15.5, et kui PKS § 101 lg

6 eeldused ei ole täidetud, ei muutu kohustatud vanema juures viibimise tõttu PKS § 101

alusel arvutatud elatise enda suurus, kuid see ei välista võimalust, et kohustatud vanema

juures viibimise aeg on mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks. Seega on

maakohus kohaldanud materiaalõigust õigesti ning Riigikohtu lahendi põhjendusi tuleb

mõista selliselt, et kohustatud vanema juures viibitud aega tuleb arvestada elatise määramisel

sõltumata sellest, kas nõutakse elatist tagasiulatuvalt või alates hagi esitamisest.

Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, kui palju on viibinud hageja kostja juures.

Kuna vanemad ei ole kirjalikult suhtluskorda kokku leppinud ning kohtulahend puudub, siis

ei oleks saanud kostja muul moel tõendada hageja ja kostja koosveedetud aja mahtu.

Maakohus sai sellest lähtuda ka jooksva elatise välja mõistmisel, kuna puuduvad igasugused

takistused ka edaspidi samas mahus suhtluse jätkamiseks ning ettenähtavas tulevikus on

kostjal soov jätkata hagejaga suhtlust vähemalt samas mahus, kuid välistatud pole ka täiesti

võrdne ajajaotus, mida kostja tegelikult sooviks. Hageja ema on küll püüdnud suhtlust

takistada, aga hageja soovib kostja juures olla ning on seni veetnud 9–10 ööpäeva kuus kostja

juures.

Eksitav ja ebaõige on hageja väide, et kostja pole vastu vaielnud hageja väitele, et hageja on

kostjaga kuus alla 7 päeva. Kostja on 07.04.2025 hagivastuse punktis 2.8 sõnaselgelt vastu

vaielnud hageja väitele ning hilisemas menetluses esitanud ka tõendid selle kohta, et hageja

viibib rohkem kui 7 ööpäeva kuus kostjaga. Sellest on maakohus ka lähtunud. Hageja väide,

et laps on isaga 4–6 päeva, on paljasõnaline. Lähtuda tuleb lapse faktilisest elukorraldusest

ning kostja on tõendanud, et hageja viibib tema juures keskmiselt 9–10 ööpäeva kuus. Hageja

oma väidet päevade arvu osas tõendanud ei ole.

Väide, et hageja ei vaidlusta kuni hagi esitamiseni kostja arvestuste alusel tasutud elatise

summasid, jääb osaliselt ebaselgeks, kuivõrd hageja pole vastavat nõuet hagis esitanudki.

Maakohtu otsus on jälgitav, motiveeritud ning seaduslik. Asjaolu, et otsus ei vasta hageja

ootustele, ei tähenda, et otsus on kallutatud.

Hageja ema on kasutanud oma õigusi pahauskselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta

poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud. Hageja

väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

8. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus materiaalõigust, kui kohaldas

PKS § 101 lg-s 6 sätestatud põhimõtet ka praegusel juhul ja arvestas mh aastast perioodi, mis

eelnes hagi esitamisele. Seejuures on maakohus põhjendatult viidanud ka sellele, et kuivõrd

hagi esitati 16.03.2025 ja maakohus tegi otsuse 22.09.2025, polnud maakohtul ka võimalik

arvestada aastast perioodi alates hagi esitamisest. Lisaks leiab ringkonnakohus, et asjaolu, et

Riigikohtu lahend asjas nr 2-19-19160 käsitles tagasiulatuva elatise nõuet, ei muuda PKS §

101 lg 6 põhimõtte kasutamine maakohtu lahendit ebaõigeks. Nimetatud lahendist ei tulene, et

PKS § 101 lg 6 kohalduks vaid tagasiulatuva elatise puhul. Kostja on põhjendatult viidanud,

et nimetatud asjas on selgitatud, millistel juhtudel saab elatise välja mõistmisel arvestada

kohustatud vanema juures viibitud aega, kui suhtluskord pole kohtulahendiga kindlaks

määratud.

8.2. Õige on iseenesest ka hageja väide, et tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 2-23-8691

on elatis mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks. Seega tuleb elatist

puudutav otsus teha selliselt, et see vastaks võimalikult palju lapse elukorraldusele elatise

määramise lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus. Riigikohus on ka

hilisemas praktikas vastavat seisukohta korranud, leides, et kohus ei saa lapse ja kohustatud

vanema koos veedetava aja väljaselgitamisel lähtuda üksnes minevikusündmustest. Neid on

oluline arvestada, kuid kuna elatis on mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste

katmiseks, tuleb kohtutel PKS § 101 lg 6 järgi elatise vähendamisel hinnata, kui palju veedab

laps kohustatud vanemaga koos aega elatise kohta tehtava lahendi eeldatava jõustumise ajal ja

ettenähtavas tulevikus (vt RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454, p 15; vt ka RKTKo 13.06.2025,

2-23-8691/35, p 18).

Hageja nõuab elatist küll edasiulatuvalt, kuid hindamaks, kui sagedasti laps isa juures viibib,

võis maakohus lähtuda senisest korraldusest ja arvestada viibimise aega aasta jooksul enne

hagi esitamist. Samas tuli maakohtul arvestada ka hagi esitamisele järgnevat aega, et otsus

vastaks ka lapse elukorraldusele elatise lahendi jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus.

Ringkonnakohtu hinnangul on seda ka maakohus arvesse võtnud.

Hageja on viidanud, et laps on olnud alates hagi esitamisest isaga koos alla 7 päeva kuus,

suhtluskorda pole küll kindlaks määratud, kuid hageja väitel pole kostja vastavat väidet

vaidlustanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja on selgesõnaliselt hageja väite

vaidlustanud (dtl 30). Maakohus on otsuses hinnanud lisaks hagi esitamisele eelnenud

aastasele perioodile ka lapse viibimist isa juures pärast hagi esitamist. Maakohus leidis, et

pärast hagi esitamist on PKS § 101 lg 6 kohaldamine põhjendatud, kuivõrd poolte vastustes

esile toodust, sh kostja poolt esitatud fotodest (dtl 106–127) tulenevalt on hageja jätkuvalt

viibinud lühemaid ja pikemaid perioode kostja juures. Seejuures ei ole ringkonnakohtu

hinnangul õige hageja kohtumenetluses esitatud väide (dtl 184), justkui poleks kostja esitanud

tõendeid hageja viibimise kohta kostja juures alates 16. märtsist 2025 – nagu nähtub

maakohtu viidatud ja kostja esitatud fotodest, puudutavad need ka perioodi pärast hagi

esitamist (dtl 106–127). Seega on maakohus esitatud tõendite alusel hinnanud ka hageja

viibimist kostja juures pärast hagi esitamist. Asjaolu, et hageja viibiks pärast hagi esitamist

kostja juures aasta lõikes lühemat aega, kui maakohus tuvastas, või et selline elukorraldus

oleks ette nähtud tulevikus, pole tõendamist leidnud. Kostja on viidanud sellele, et sooviks

lapsega suhelda veelgi tihedamalt.

8.3. Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohtu otsus vastuoluline, vaid on jälgitav ja

põhjendatud. Mh on maakohus hinnanud asjas esitatud tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul

ei nähtu, et maakohus oleks rikkunud menetlusnorme, mis annaks alust otsuse tühistamiseks.

Eeltoodut arvestades tuleb seega jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

9. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Muul viisil menetluskulude jaotamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegustel asjaoludel

põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)