2-20-1639/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1639

Kohtuasi

Hoffmann Metall OÜ hagi Metalfors OÜ vastu

võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Hoffmann Metall OÜ 26.08.2024 apellatsioonkaebus

Metalfors OÜ 22.10.2024 vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Hoffmann Metall OÜ apellatsioonkaebuse hind 29 692,68

eurot

Metalfors OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Hoffmann Metall OÜ (registrikood 11940479),

lepinguline esindaja Peeter Malve

Kostja Metalfors OÜ (registrikood 12675677),

lepinguline esindaja Jaanus Silm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.07.2024 otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada Hoffmann Metall OÜ apellatsioonkaebus.

3. Rahuldada Metalfors OÜ vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-20-1639

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hoffmann Metall OÜ (hageja) esitas 30.01.2020 Harju Maakohtule Metalfors OÜ (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 23 226,80 eurot

(sh käibemaks), sissenõutavaks muutunud viivised 301,95 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot

ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude

täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. 25.10.2022 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja palus kohtul kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 23 226,80 eurot (sh käibemaks), sissenõutavaks

muutunud viivised 5426,40 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1.2. 17.11.2022 esitas hageja taotluse põhi- ja kõrvalnõuete vähendamiseks. Hageja palus

seega kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 22 566,80 eurot (sh

käibemaks), sissenõutavaks muutunud viivise 5280,54 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning

edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt võttis kostja seaduslik esindaja 2019. a märtsis

telefoni teel ühendust hageja seadusliku esindajaga ning tellis metallkonstruktsioone ja detaile

tema poolt peatöövõtu korras ehitatavatele objektidele Otepääl (Tehase 2, Otepää) ja

Tammeris (Väike-Paala 4, Tallinn). Pooled sõlmisid töövõtulepingu telefoni teel suuliselt,

üldistel võlaõigusseadusest tulenevatel töövõtulepingu tingimustel. Töövõtulepinguga

kohustus hageja tootma oma metallitöökojas kostja antud juhiste ja jooniste järgi vajalikud

metallkonstruktsioonid, kostja aga kohustus toodete eest tasuma kinnitatud hinnapakkumise

alusel. Valmistoodete üleandmise kohaks lepiti alguses kokku hageja töökoja aadress

Paldiskis. Töövõtulepingus jäeti lahtiseks metallkonstruktsioonide valmimise–üleandmise

täpne aeg, kokkuleppe kohaselt lubas hageja toota vajalikud detailid nii ruttu kui võimalik.

Hageja seadis lepingueelsetel läbirääkimistel üheks tingimuseks, et enne iga tellitud

metallkonstruktsiooni valmistamist peab kostja aktsepteerima hageja saadetud

hinnapakkumise ning tasuma ettemaksu hinnapakkumise alusel esitatud arve alusel, mis

kataks vajaliku materjali kulu ning mille tasumisega kinnitab kostja ühtlasi ka hageja seatud

lepingutingimustega nõustumist.

2.1. Vajalike metallkonstruktsioonide projekteerimisega tegeles insener KK, kelle jooniseid ja

juhiseid pidi hageja tellimuste täitmisel järgima ning täitma. KK oli Tammeri ja Otepää

objektidega seoses lepingulises suhtes üksnes kostjaga, mida ta kinnitas hagejale 12.05.2020

saadetud e-kirjas. Hageja projekteerimisega ei tegelenud. Hageja koostas kostja ja KKi

koostatud tööjooniste alusel hinnapakkumised ning edastas need kostjale kinnitamiseks.

2-20-1639

Kostja on kinnitanud hageja esitatud hinnapakkumised suuliselt telefoni teel (Tammeri

hinnapakkumine 08.05.2019 ja 07.06.2019 lisatööde hinnapakkumine, Otepää

hinnapakkumine

22.04.2019). Kostja

tasus

Tammeri

objektile

vajalike

metallkonstruktsioonide valmistamise ettemaksu vastavalt arvetele nr 19016 ja 19020 ning

Otepää objektile vajalike metallkonstruktsioonide valmistamise ettemaksu vastavalt arvele nr

19017. Valmistööd anti kostjale üle jooksvalt vastavalt kostja tehtud ettemaksude

laekumistele ning seejärel tootmisele kulunud ajale, milleks kulus tavaliselt alates ettemaksu

laekumisest 2–3 tööpäeva. Kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni ning ühtegi toodet ei

olnud hiljem vaja ümber teha, v.a paigaldamise ajal projekteerija lisatud muudatused.

2.2. Algselt lepiti töövõtulepingus nr 1 kokku, et hageja vaid valmistab kostjale vajalikud

metallkonstruktsioonid, millele kostja oma transpordiga ise Paldiskisse järgi tuleb. Pärast

metallkonstruktsioonide valmimist tegi kostja hagejale pakkumise täiendava töövõtulepingu

(töövõtuleping nr 2) sõlmimiseks, millega kohustus hageja korraldama toodetud

metallkonstruktsioonide transpordi Tammeri objektile ning nende paigaldamise, kostja

kohustus tasuma nii transpordi kui ka metallkonstruktsioonide paigaldamise eest vastavalt

hageja tööliste reaalselt kulutatud töötundidele. Hageja lepingus seatud tingimuseks oli, et

kostja tasub taas ettemaksu analoogselt töövõtulepinguga nr 1. Poolte kokkuleppe kohaselt

pidi töötundide arvestust pidama hageja ning esitama need andmed kostjale tööde valmimisel

koos lõpliku arvega.

2.3. Tammeri objektile tarnis hageja vastavalt kokkuleppele toodetud metallkonstruktsioonid

kohale 25.07.2019 (s.o mõned päevad hiljem kui oli laekunud ettemaks 01.07.2019 arve

alusel). Tammeri objektilt laadis hageja transpordivahendilt metallkonstruktsioonid maha

kostja töötaja UK 25.07.2019, kes kontrollis toodete kvaliteeti ja fotografeeris neid, edastades

tehtud fotod nii hageja kui ka kostja seaduslikule esindajale teadmiseks. Tammeri objektil

metallkonstruktsioonide paigalduse tasu suuruseks oli kokkuleppe kohaselt 2000 eurot

(käibemaksuta), millega kostja nõustus ning tasus ettemaksuarve. Ilma kostjaga kokkuleppele

jõudmata ja ettemaksu laekumiseta ei oleks hageja paigaldustöödega alustanudki. Hageja

arvestas hinnapakkumist tehes paigaldustööde maksumuse välja paigaldamist vajavate

metallkonstruktsioonide kaalu (kilogramm) alusel ja selgitas seda lepingueelsete

läbirääkimiste käigus ka kostjale, millega viimane nõustus. Tammeri objektiga seoses

muudeti kostja ja projekteerija poolt pidevalt paigaldusjooniseid ajavahemikul 15.07.2019–

09.2019. Hageja viis kokkuleppel kostjaga oma töötajad Tammeri objektilt enne

paigaldustööde lõplikku valmimist üle Otepää objektile Tammeri objektiga samadel

tingimustel ja samasisulise töö tegemiseks (töövõtuleping nr 3), mistõttu ei saanud hageja

Tammeri objektil paigaldust lõpuni viia ega lõpliku paigaldust üle anda. Kuivõrd algseid

paigaldusjooniseid pidevalt muudeti ja sellega seoses suurenes esialgselt kokku lepitud tööde

maht, pidid hageja töölised paigaldustööde raames tegema rohkem tööd ja kulutama rohkem

materjale kui hageja seda algselt hinnapakkumist ja ettemaksuarvet esitades eeldada sai. Kuigi

hageja töölised paigaldustöid lõpuni ei teinud, paigaldasid nad Tammeris

metallkonstruktsioone vähemalt kokku lepitud tasu eest (2000 eurot [käibemaksuta]), s.o

kokku paigaldati 3300 kilogrammi detaile. Tammeri objektil kestsid paigaldustööd

28.07.2019–31.07.2019, s.o kolm päeva.

2.4. Otepää objektile vajalike metallkonstruktsioonide tootmise ettemaksu tasus kostja

hagejale 29.07.2019 töövõtulepingu nr 1 alusel, misjärel tootis hageja paari päeva jooksul

kostja tellitud tooted. Täiendaval kokkuleppel kostjaga (töövõtuleping nr 3) vedas hageja

metallkonstruktsioonid oma transpordiga Otepää objektile 01.08.2019 ning paigaldas need

vastavalt kostja juhatuse liikme ja projekteerija KK juhistele. Otepää objektil võttis kostja

juhatuse liige valmistööd isiklikult vastu ega soovinud tööde vastuvõtmise-üleandmise akti

2-20-1639

koostamist. Pooled lähtusid selliselt varasemast praktikast. Otepää objektil andis kostja hageja

töötajatele jooksvalt lisatöid juurde, millega hageja ka jooksvalt nõustus. Seega pooled

täiendasid jooksvalt eelnevalt sõlmitud töövõtulepingus nr 3 kokku lepitud tööde mahtu,

millega suurenesid poolte teadmisel nii paigaldusele kulunud materjalide kulu kui ka

paigalduseks kulutatud tööliste töötunnid. Otepää objekti paigaldustööde tasu osas lepiti

kokku, et see tingimus jääb lahtiseks ja kujuneb vastavalt vajadusele. Pooled leppisid kokku,

et kostja tasub hagejale töövõtulepingu nr 3 järgi ühe töötaja töötunni eest 25 eurot +

käibemaks + paigaldustöödega kaasnevad kulud. Otepääl kestis töö ajaliselt kolmes etapis – I

etapp 01.08.2019–09.08.2019, II etapp 16.08.2019–18.08.2019, III etapp 12.09.2019–

16.09.2019.

2.5. Hageja koostas oma töötajate töötundide kohta tabeli, mille edastas algselt kostjale

06.08.2019 (Otepää tööde vahekokkuvõte). Kostja esitatut ei vaidlustanud ega vastanud

hagejale, mida hageja tõlgendas vaikimisi nõustumisena. Lõplikus tööajatabelis tegid pooled

2019. a oktoobri lõpus/novembri alguses kostja kontoris läbiviidud töökoosolekul järgmised

muudatused: Otepää tööaja exceli-tabelist võeti maha hageja tööliselt (Anton) 50 töötundi,

sest need tööd tuli üle teha ning Otepää vaegtööde summaarseks kompenseerimiseks

vähendati hageja transpordi kilomeetri maksumust 25 sendilt 15 sendi peale. Otepääl tehtud

tööde maksumuse tabelis arvestati poolte kokkuleppel kuludesse juurde ka hagejale kuulunud

uus „Hilti“ akutööriist (maksumusega 150,59 eurot), mis läks kaduma kostja tööliste süül.

2.6. Hageja esitas 20.11.2019 kostjale kooskõlas töökoosolekul kokkulepituga lõplikud arved

seoses Tammeri ja Otepää ehitusobjektidega, kuid kostja ei ole neid tasunud ega ka

vaidlustanud. 22.11.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, et lähinädalatel peaksid Otepää rahad

liikuma hakkama. 11.12.2019 tuletas hageja kostjale tasumata arveid meelde, millele kostja

samal päeval vastusega reageeris, paludes arvete tasumiseks lisaaega. 06.01.2020 teatas kostja

vastuseks hagihoiatusele, et ta ei ole arvetega nõus ja peab need läbi vaatama. 14.01.2020

saatis kostja hagejale kirja, milles esmakordselt vaidlustas kõik Otepää ja Tammeri

objektidega seoses tehtud tööd ja esitatud arved. Kostja väitis üllatuslikult, et esialgselt

kooskõlastatud hinnapakkumised sisaldasid mh paigaldustöid ning lahtise eelarvega töövõtu

kohta puudus pooltel kokkulepe. Kostja väitis, et hageja oli sattunud üleandmisega viivitusse

kaks kuud, mis ei vasta tegelikkusele. Lisaks oli kostja seisukohal, et töövõtja tasuks oli

kokku lepitud mõlema objekti peale kokku 23 922 eurot (käibemaksuga), sellest on kostja

juba tasunud 19 800 eurot ja tasumata on 4122 eurot. Kostja tasaarvestas oma nõuded 25

909,20 eurot hageja tasunõudega ning palus hagejal tasuda tasaarvestuse tulemusena

võlgnevuse 21 787,20 eurot. Hageja kostja 14.01.2020 esitatud nõudeid ja tasaarvestuse

avaldusi ei tunnistanud ja pidas neid alusetuteks.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja oli seisukohal, et hagiavaldusest ei nähtu, millise konkreetse lepingu alusel ja millise

konkreetse tasu maksmise kohustuse rikkumisest tulenevalt kujunes töötasu nõude suuruseks

23 226,80 eurot. Kui töövõtulepingu nr 1 kohta on olemas e-kirjavahetus, siis

töövõtulepingute nr 2 ja 3 osas ei ole hageja tõendanud, et sellised kokkulepped olemas on

ega kirjeldanud, mis töid need puudutavad. Selge ei ole, kas ja millises osas nõuab hageja tasu

lisatööde eest. Kostja ei ole lisatöid tellinud. Hageja on jätnud tõendamata, kuskohast nähtub

kokkulepe või tellimus lisatööde tegemiseks, tööde sisu, hind jm tingimused. Hageja loeb

lisatöödeks tööd, mis on tehtud puuduste kõrvaldamiseks, sh kostja enda tehtud tööd hageja

vaegtööde likvideerimiseks. Puuduvad andmed tööde tegemise, sh nende nõuetekohase

2-20-1639

tegemise kohta. Hageja ei ole tõendanud töötasu sissenõutavaks muutumise eelduseid, sh

tööde valmimist ja üleandmist. Kostja hinnangul nähtus nii pakkumistest enesest kui ka e-

kirjavahetusest, et hind oli fikseeritud, sh sisaldas paigaldust. Samuti viidatakse kirjavahetuses

selgelt tähtaegadele. Igasugused viited mittesiduvale eelarvele ei ole kooskõlas hageja enda

esitatud dokumentaalsete tõenditega. Puudub kokkulepe mittesiduva eelarvega tööde

valmistamise osas ja seetõttu olid hinnapakkumised siduvad. Isegi juhul, kui tegelik tööde

maht või kulukus osutuvad suuremaks, siis ei saa töövõtja nõuda tellijalt eelarvet ületava tasu

maksmist. Tööaja tabelid ei tõenda töö nõuetekohast tegemist ega selle üleandmist. Lisaks ei

ole töid lõpetatud, mille võtab hageja omaks ja mis nähtub ka tunnistajate ütlustest.

5. Kostja esitas tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagi esemeks olevad nõuded

on mistahes osas põhjendatud. Tasaarvestusavalduse esitas kostja esmaselt 14.01.2020

tasaarvestades tellija töövõtja saamata jäänud töötasu nõude 4122 eurot tellija nõuetega 25

909,20 eurot. Lisaks on kostja esitanud tasaarvestusavalduse täpsustuse 06.08.2021

menetlusdokumendis. Täpsustatud vastunõuded on kokku 63 428,20 eurot (Otepää ja

Tammeri puuduste kõrvaldamise kulu 30 163,20 eurot + muu kahju 33 265 eurot).

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 25.07.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi

kanda.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus poolte vahel vaidlus selles, et pooled

sõlmisid suulise töövõtulepingu nr 1 ehitusobjektide Otepää ja Tammer kohta, kostja kohustus

tasuma kokkulepitud hinnapakkumise alusel; et hageja esitas kostjale arved nr 19024 ja

19023, kokku 23 226,80 eurot ning, et kostja on hagejale tasunud 19 800 eurot, tasumata on

4122 eurot. Poolte vahel oli vaidlus selles, millised lepingulised suhted poolte vahel olid, kes

rikkus kokkulepitud tingimusi ning kas kostjal tekkis õigus tasaarvestamiseks.

8. Maakohus leidis, et kuna poolte seisukohad ja hinnangud tõenditele on vastuolulised, pole

oluline see, mitu lepingut pooled sõlmisid, vaid see, milles pooled kokku leppisid ja kas

pooled täitsid lepingu tingimusi. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et

hageja on teinud hinnapakkumised 22.04.2019 (I kd, tl 9) ja 08.05.2019 (I kd, tl 7). Samuti

tuvastas maakohus seoses Otepää objektiga järgmised vaidlusvälised asjaolud:



22.04.2019 hinnapakkumine (I kd, tl 9) sisaldas pulbri kambri netohinda 5610 eurot

(käibemaksuta), millele lisandus varasemast e-kirjast 1785 eurot filtri eest, millele

lisandub käibemaks, seega kokku 8874 eurot. Kostja tasus eelnimetatud arvest pool

ettemaksuna (11.10.2022 istung, ajamärge 00:09:34–00:13:05);



22.04.2019 hinnapakkumine oli esitatud Otepää objekti kohta;



hageja esitas 24.07.2019 arve nr 19017 (I kd, tl 12) nimetusega „Otepää ettemaks“

kogumaksumusega 4800 eurot (käibemaksuga), mille kostja on täielikult tasunud

(11.10.2022 istung, ajamärge 00:13:05–00:14:13);



Otepää objekti eest on 22.04.2019 hinnapakkumises kokkulepitud summast kostjal

tasumata 4074 eurot (käibemaksuga).

2-20-1639

9. Maakohtu hinnangul järeldus tunnistajate Kükiti ja Arraku ütlustest, et pooltevahelised

töövõtusuhted olid ebaselged ja täpselt kirjalikult fikseerimata, mis tuleneb ka muudest

tõenditest ja esile toodud asjaoludest. Seetõttu oli väga keeruline teha järeldusi poolte vahel

kokku lepitud tingimuste ja nende täitmise kohta. Siiski järeldus tunnistajate ütlustest ja

poolte esitatud tõenditest asjaolu, et hagejalt tellitud detailide joonised, sh mõõtmed esitas

kostja (I kd, tl 7 ja 9; tunnistaja KK ütlused). Samuti kinnitasid tunnistajate ütlused, et

vaidlusalustel objektidel tuli teha lisatöid, kuna mõõtmed ei klappinud. Asjas kogutud

tõendite põhjal ei olnud võimalik hinnata, kas detailide mõõtmed ei klappinud tulenevalt

asjaolust, et need olid tehtud ebaõigete mõõtmete alusel tehtud joonise alusel või olid

detailide ebaõiged mõõtmed tingitud hageja ebakvaliteetse töö tulemusest. Samuti järeldus

tunnistajate ütlustest see, et hageja ei lõpetanud Otepää objektil paigaldust.

10. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud oma seisukohta ja nõuet paigalduse

maksumuse nõudes nii Otepää kui ka Tammeri objektil. Hageja 25.10.2022 seisukoha lisast

13, lk 85–96 nähtus, et pooled arutavad paigaldamise tähtaegade ja korralduslike küsimuste

üle, kuid kirjavahetusest ei nähtunud, et pooled oleksid kokku leppinud paigalduse

maksumuses. Hageja esitatud tõend tõendab pigem kostja seisukohta, et paigaldus sisaldus

esialgses hinnapakkumises. Seega tuli hageja nõue Otepää ja Tammeri objektil

toodete/konstruktsioonide paigalduse maksumuse osas rahuldamata jätta selle tõendamatuse

tõttu. Lisaks ei ole hageja tõendanud oma seisukohta, et ta esitas hinnapakkumise, mis ei

sisaldanud käibemaksu. Kostja on hageja väitele, et hinnale lisandus käibemaks, vastu

vaielnud. Kohus on hagejale selgitanud vajadust tõendada poolte kokkulepet ja varasemat

praktikat. Hageja 25.10.2022 seisukoha lisadest nr 7 ja 12 ei nähtunud poolte praktika, mille

kohaselt tuleb eeldada, et hinnale lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul kinnitas hageja

25.10.2019 seisukoha lisa 12, lk 2 16.08.2017 kell 08:19:11 e-kiri, et käibemaksu

lisandumisel on selgelt välja toodud, et hinnale lisandub käibemaks (6546,7 eur + km), mida

aga käesolevas asjas vaidlusalustel tõenditel märgitud ei ole. Mõlemale eelviidatud tõendile

on kostja vastu vaielnud. Seega ei ole hageja tõendanud, et hageja hinnapakkumises esitatud

hindadele lisandus täiendavalt käibemaks, millest tulenevalt tuli jätta rahuldamata hageja nõue

käibemaksust koosnevas osas.

11. Kogumis leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid järgmisi

väiteid:



poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt ei sisaldunud Otepää ja Tammeri objekti

hinnas transport ja paigaldus;



pooled olid kokku leppinud mittesiduvas eelarves;



töövõtulepingute nr 2 ja 3 sõlmimist;



lisatööde tellimisega kostja poolt või lisatööde tekkimisest tulenevalt kostja poolsetest

lepinguliste kohustuste rikkumisest.

Maakohus nõustus kostjaga selles, et puuduvad andmed tööde tegemise, sh nõuetekohase

tegemise kohta, hageja ei ole esitanud tõendeid tööde üleandmise kohta. Hageja lakooniline

selgitus stiilis „esitas arve“ ja „arve on tasumata“ ei selgita nõude kujunemist. Tulenevalt

asjaolust, et hageja jättis lõpetamata Otepää objekti paigaldustööd, mis sisaldusid

hinnapakkumises, siis on kostja põhjendatult jätnud hageja nõude osaliselt rahuldamata.

Tulenevalt hageja nõude ebaselgusest ja poolte ebaselgetest ja fikseerimata lepingulistest

suhetest ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata Otepää objekti lõpetamata paigaldustööde

maksumust, kuid arvestades kostja tasaarvestusavalduses esitatud kahju hüvitamise nõuet, tuli

lugeda, et kostja on täinud poolte vahel kokku lepitud tööde eest tasumise nõude

nõuetekohaselt. Seega tuli hagi jätta täielikult rahuldamata.

2-20-1639

12. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 4

juhindudes poolte endi kanda tulenevalt poolte ebaselgetest lepingulistest suhetest.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada

ning teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks asjas uut otsust teha, saata tsiviilasi

tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsiooniastme

menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

14. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleneb kaevatava otsuse ebaseaduslikkus tõendite

puudulikust ja ebaõigest hindamisest, mis päädis kohtuotsuse puuduliku põhjendamisega.

Lisaks on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, sest sai vaidluse sisust valesti

aru.

14.1. Maakohus ei ole otsuse p-s 24 võtnud seisukohta hageja väidete osas, mille kohaselt

enne paigaldustöödega alustamist Tammeri ja Otepää objektidel leppis ta kostjaga suuliselt

kokku paigaldustööde maksumuses ning ei asunud tööle enne, kui kostja oli kokkulepituga

kooskõlas esitatud ettemaksuarve ära tasunud. Maakohus ei näinud ettemaksuarvete tasumise

ja suuliselt sõlmitud kokkulepete vahelist seost ega analüüsinud seda kohtuotsuses

objektiivselt. Maakohus ei saanud jõuda järeldusele, et paigaldus sisaldus esialgses

hinnapakkumises. Algne hinnapakkumine oli esitatud vaid metallkonstruktsioonide

tootmiseks Paldiski tehases. Ka kostja enda kirjavahetus enne tootmise algust ei viidanud

sellele, et esialgses tootmise hinnapakkumises pidi hageja arvesse võtma ka paigaldust

objektil koos töömeeste palkade, transpordi ja elamiskuludega. Ka ilma lisatõenditeta pidi

olema kohtule ilmselge, et arved olid selleks liiga väikesed, et sellest oleks jätkunud ka

paigaldustöödeks Eesti teises piirkonnas. Kuivõrd kostja väitis, et esialgsed hinnapakkumised

ja arved ei sisaldanud paigaldust, pidi kostja seda tõendama.

2-20-1639

14.2. Meelevaldne on maakohtu järeldus, et hageja ei ole esitanud hinnapakkumist, mis ei

sisaldanud käibemaksu. Maakohus ei ole sellise seisukoha kujundamisel arvestanud üldiselt

ettevõtluses valitseva praktikaga, mille kohaselt ettevõtjad suhtlevad omavahel teenuste ja

kaupade hindadest reeglina ilma käibemaksuta. Kui käibemaks soovitakse hinnale juurde

lisada, siis tuuakse see arusaadavalt välja. Seega tuleb üldteada oleva praktika põhjal eeldada,

et kui hinnapakkumine käibemaksu ei sisalda, siis järelikult see seda ka ei sisalda ning

lõplikule hinnale lisandub käibemaks, mille määr on kõigile ettevõtjatele teada. Kostja ei ole

tõendanud, et ta oleks enne arvete tasumist kordagi hagejalt käibemaksu kohta küsimusi

esitanud või oleks pooltel sellel teemal juttu olnud. Ükski seadus ei sätesta, et läbiräägitavad

hinnapakkumised peavad sisaldama käibemaksu. Käibemaksu lisamisega vähendas kohus

meelevaldselt hagejale ette nähtud tasu.

14.3. Maakohus on märkinud otsuses ära kostja esitatud tasaarvestuse vastuväite, kuid ei ole

võtnud seisukohta selle põhjendatuse osas.

14.4. Maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tööde valmimist ja üleandmist tõendanud, on

asjakohatu. Hageja ei ole võtnud endale kohustust Tammeri ja Otepää objektidel midagi

lõplikult paigaldada ning seejärel see kostjale üle anda. Üksnes kostja teadis, millal on neil

objektidel midagi lõplikult valmis saadud. Hageja leppis kostjaga kokku, et ta saadab oma

töötajad paigaldama seda, mida hageja on eelnevalt tootnud. Hageja töötajad tegid tööd kostja

projekteerimisel ja juhendamisel, st sisuliselt rentis hageja kostjale oma tööjõudu ning

tööriistu, sest töid hageja neil objektidel ise ei korraldanud ega juhtinud. Vastupidist ei ole

kostja tõendanud.

14.5. Kuivõrd ka tunnistajad kinnitasid hagis esitatud väiteid, ei saanud maakohus jätta hagi

rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole tõendanud, et tema poolt tasutud arved sisaldasid ka

lõplikku paigaldust (v.a paigalduse ettemaksuarved). Töö lõplik valmimine ei sõltunud

hagejast, vaid sõltus otseselt kostjast. Kostja tegi pidevaid muudatusi, mis muutis paigaldust

mahukamaks. Töödes pidev muudatuste tegemine viitab sellele, et kostja ei saanud hagejaga

suletud eelarvega töövõtulepingut sõlmida.

Kostja seisukoht

15. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

16. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse

tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud

kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja samuti jätta hageja kanda.

17. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t

4 ning oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Maakohus ei ole tuvastanud ja asja materjalidest

ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ning viitaksid

menetluskulude hagejalt väljamõistmise äärmisele ebaõiglusele või ebamõistlikkusele. Isegi,

kui poolte lepingulised suhted olid (kohtule) ebaselged, ei saa sellest järeldada asjaolude

erandlikkust. Ebaselge oli hagi, mitte lepingulised suhted. Ka kohus ise juhtis hageja

tähelepanu puudustele ja tegi mitmeid ettepanekuid nende kõrvaldamiseks.

Tsiviilkohtumenetluses kehtib võistlevuse põhimõte. Tegemist on kahe majanduslikult

võrdses positsioonis oleva ettevõtjaga ning vaidlus puudutab poolte igapäevast

2-20-1639

majandustegevust. Seda, et hageja on toonud kohtu ette ebaselge ja tõendamata asja, ei saa

panna kostja süüks ega karistada teda tema menetluskulude hüvitamata jätmisega. Võistlevuse

põhimõte on seotud ka „kaotaja maksab“ printsiibiga. Sellest tulenevalt peab pool, kes toob

kohtu ette täielikult tõendamata asja, arvestama, et tal tuleb kanda teise poole menetluskulud.

Hageja seisukoht

18. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 alusel

rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb

saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades

selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud

valdavas osas välja selgitamata ja tuvastamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata.

Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Arvestades, et otsus tühistatakse ja asi

saadetakse uueks läbivaatamiseks, rahuldatakse osaliselt ka vastuapellatsioonkaebus.

20. Pooled vaidlevad kohtuasjas järgmiste nõuete üle:

-

kas kostja jättis arvete nr 19023 ja 19024 aluseks olevate tööde eest tähtaegselt kokku

22 566,80 eurot tasumata, st viivitas tööde eest tasumisega, mistõttu on kostja

kohustatud tasuma hagejale alates 20.11.2019 kuni 25.10.2022 viivist 5280,40 eurot,

võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja täiendavat viivist seadusjärgses määras kuni

põhinõude täieliku tasumiseni;

-

kui hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuded, siis kas kostja on hageja

nõude tasaarvestanud enda 63 428,20 euro suuruse nõudega hageja vastu, sh kas

hageja on kohustatud hüvitama kostjale objektidel tekkinud puuduste kõrvaldamise

kulu 12 596,40 eurot (Otepää) ja 17 566,80 euro (Tammeri) ja muu kahju 33 265 euro

ulatuses.

21. Pooled on üksmeelel selles, et nad alustasid 2020. a juunis koostööd, mille käigus pidi

hageja valmistama erinevatel objektidel vastavalt kostja tellimusele erinevaid

metallkonstruktsioone, ning hageja on kostjale töid teinud. Pooled on aga eri meelt selles,

milliseid töid täpselt pidi hageja kostja tellimusel igal objektil tegema (mh kas hageja nõuab

tasu ka tööde eest, mida kostja ei tellinud) ja kui suurt tasu pidi kostja tellitud tööde eest

hagejale maksma (kas ja milline oli poolte tasukokkulepe).

22. Selleks, et rahuldada hageja põhinõuet (s.o mõista kostjalt hageja kasuks arvete nr 19023

ja 19024 aluseks olevate tööde eest välja tasu) ning viivisenõudeid (s.o mõista kostjalt hageja

kasuks välja arvete nr 19023 ja 19024 tasumisega viivitamise eest viivis), tuli maakohtul

esmalt tuvastada, kas, millal ja millises suuruses oli kostjal kohustus tasuda arvete aluseks

olevate tööde eest.

Ringkonnakohus selgitab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) VÕS § 635 lg 1

järgi saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. Eelkõige tuleb maksta töö eest töövõtulepinguga kokkulepitud tasu,

2-20-1639

kuid kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, tuleb VÕS § 637 lg 1

järgi maksta tavalist tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu.

Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi üldjuhul sissenõutavaks töö valmimisest,

kuid kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub

töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline, ning töö

loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Ülaltoodut arvestades tuli maakohtul hageja nõuete rahuldamiseks esmalt välja selgitada,

milles pooled kokku leppisid. Arvestades kostja vastuväiteid, tuli maakohtul tuvastada poolte

töövõtulepingu sisu, st milliste konkreetsete tööde tegemises ja millise hinnaga pooled iga

objekti puhul kokku leppisid. Edasi tuli maakohtul tuvastada, kas hageja on kokkulepitud tööd

teinud ja nõuab kostjalt üksnes kokkulepitud tööde eest kokkulepitud hindade alusel tasu.

Lisaks tuli maakohtul tuvastada, kas hageja on täitnud iga objekti puhul kõik kokkulepitud

kohustused, ning kui hageja on jätnud oma kohustused osaliselt täitmata, siis kas see andis

kostjale alust keelduda oma kohustuse täitmisest, s.o tasu maksmisest hagejale. Kuna hageja

nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse rikkumisele tuginedes tasu,

tuli maakohtul ka hagejale selgitada nende asjaolude kohtu ette toomise ja TsMS § 230 lg 1

järgi tõendamise vajadust.

23. Kuna kostja peamiseks vastuväiteks oli see, et hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

on ebaselged, hagiavaldusest ei nähtu, millise konkreetse lepingu alusel hageja tasunõue on

kujunenud ja millises osas nõuab hageja tasu lisatööde eest, mida kostja ei ole tellinud, tuli

maakohtul välja selgitada, kas pooled olid üldse saavutanud igal objektil tehtavates töödes ja

nende hinnas enne vastaval objektil tööde alustamist kokkuleppe ning millised olid

kokkuleppe tingimused.

Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on VÕS § 16 lg 1

järgi lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. Eemalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumuse puhul

kehtib pakkumus VÕS § 18 lg 2 järgi nõustumuse kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja

jooksul, arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, sh pakkumuse esitaja valitud sidevahendi

kiirust. Pakkumus lõpeb VÕS § 19 lg 1 järgi siis, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust

antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate.

Nõustumus on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping. Seejuures loetakse vaikimist või tegevusetust VÕS § 20 lg 2 järgi

nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest,

pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.

Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on VÕS § 21 lg 1 järgi

pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus.

Ülaltoodut arvestades tuli maakohtul vaidluse lahendamiseks mh välja selgitada, kas ja

millisel viisil saavutasid pooled kokkuleppe tööde tegemises ning nende maksumuses, sh kas

kostja esitatud jooniste ja pooltevahelise kirjavahetuse alusel kujunes poolte vahel kokkulepe

ka paigaldustööde tegemiseks ning millise sisuga see oli. Seejuures tuli hinnata, kas ja milliste

poolte tahteavalduste kaudu kujunes paigaldustööde tegemise ja nende maksumuse

2-20-1639

kokkulepe, sh kas üks pool esitas pakkumuse ning teine pool nõustus sellega, või jäi

kokkulepe saavutamata.

Juhul, kui ülaltoodu kohaselt ei olnud võimalik poolte kokkulepet tuvastada, pidi maakohus

hagejale selgitama, et kokkuleppe puudumise korral on hagejal VÕS § 637 lg 1 järgi õigus

saada tehtud töö eest tavalist või mõistlikku tasu, ning määratlema selgelt hageja

tõendamiskoormuse sisu. See tähendab, et hagejal tuli esile tuua ja tõendada, milline oli igal

objektil kostja tellitud paigaldustööde eest tavaliselt makstav tasu või selle puudumisel

mõistlik tasu, st arvete aluseks olevate konkreetsete tööde väärtus.

Samuti tuli maakohtul eeltoodut arvestades tuvastada, kas ja milliste konkreetsete

paigaldustööde tegemises, millises mahus ning millistel tingimustel saavutasid pooled iga

objekti kohta kokkuleppe.

24. Praegusel juhul ei ole maakohus vaidluse aluseks olevaid asjaolusid olulises osas

nõuetekohaselt välja selgitanud ega tuvastanud ning on jätnud olulises osas täitmata

eelmenetluse ülesanded.

Jättes rahuldamata arvete nr 19023 ja 19024 aluseks olevate tööde eest hageja tasunõude, ei

ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud ega tuvastanud, milliseid töid tellis kostja

hagejalt Otepää ja Tammeri objektidele ning kas hinnapakkumistes sisaldusid üksnes need

tööd, mida kostja tellis, s.o kokkulepitud tööd. Samuti ei ole maakohus nõuetekohaselt välja

selgitanud ega tuvastanud, milline oli Otepää ja Tammeri objektidele tellitud tööde

kokkulepitud hind või vastava kokkuleppe puudumise korral samasuguse töö eest makstav

tavaline tasu või asjaolude kohaselt mõistlik tasu. Muuhulgas ei nähtu maakohtu otsusest, et

maakohus oleks võtnud seisukoha hageja väidete osas, mis puudutavad ettemaksuarvete

tasumise ja suuliselt sõlmitud kokkulepete omavahelist seost.

25. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Seejuures peab kohus otsust tehes TsMS § 438 lg 1 I lause ja § 442 lg 8 järgi

tuvastama vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja tegema neist järeldused, sh hindama ja

analüüsima kõiki tõendeid ja otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, põhjendama, miks ta

ei nõustu poole faktiliste väidetega või mõnda tõendit ei arvesta. Praegusel juhul on maakohus

jätnud hagi rahuldamata, kuid ei ole vaidlust lahendades selgitanud välja vaidluse

lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus piisavalt eristanud

vaidluse lahendamisel hagi aluseks olevate asjaolude puudulikkust ja nende tõendatust.

Maakohus on otsuse p-s 27 järeldanud, et hageja ei ole esitanud piisavalt selgeid ja

konkreetseid väiteid pooltevahelise lepingu olemasolu ja selle oluliste tingimuste kohta (mh

milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, milline oli lepingu hind jms), mistõttu ei

olnud võimalik lepingulise suhte sisu kindlaks teha. Selline järeldus viitab eeskätt hagi

aluseks olevate asjaolude ebapiisavale esitamisele, mitte nende tõendamatusele.

Ringkonnakohus möönab, et hageja ei ole menetluses esitanud oma nõude aluseks olevaid

asjaolusid piisava selguse ja süsteemsusega, kuid see ei vabasta kohut TsMS § 392 lg 1 p-st 3

tulenevast selgitamiskohustusest. Alles juhul, kui hageja ka pärast asjakohast ja sisulist

selgitamist ei esita nõude aluseks vajalikke asjaolusid viisil, mis võimaldaks nõuet õiguslikult

hinnata, võib kõne alla tulla hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2

alusel või menetlusse võetud hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel.

Maakohus on küll hagi korduvalt käiguta jätnud (dtl 52–53, 74–76, 124–126), ent esitatud

selgitused on jäänud üldsõnaliseks ega vasta TsMS § 392 lg 1 p-st 3 tuleneva

selgitamiskohustuse sisule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda sellest, et kui

2-20-1639

kohus peab nõude aluseks olevaid asjaolusid ebapiisavalt esitatuks, tuleb esmalt täita TsMS §

392 lg 1 p-st 3 tulenev selgitamiskohustus, andes hagejale konkreetsed juhised puuduste

kõrvaldamiseks ning enne seda ei ole põhjendatud hagi rahuldamata jätmine põhjendusel, et

lepingu sisu ei olnud tuvastatav, kui selline järeldus tuleneb esitatud asjaolude ebapiisavusest.

26. Arvestades, et kostja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning, et

ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks

eelmenetluse

staadiumis,

tuleb

osaliselt

rahuldada

ka

vastuapellatsioonkaebus. Seejuures nõustub ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse

väitega, et maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud ebaõigesti TsMS § 162 lg-t 4.

Kuigi otsus tehti hageja kahjuks, leidis maakohus, et menetluskulud tuleb osundatud sätte

alusel jätta poolte endi kanda, põhjendades seda pooltevaheliste lepinguliste suhete

ebaselgusega. Ringkonnakohus leiab, et pooltevaheliste lepinguliste suhete ebaselgus ei

kujuta endast TsMS § 162 lg 4 tähenduses sellist erandlikku asjaolu, mis võimaldaks kalduda

kõrvale menetluskulude jaotuse üldreeglist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul jaotada

uuesti ka menetluskulud sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

27. Neil põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud osas

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)