2-23-142466/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-23-142466

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Arved Meipalu

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

1576 eurot 48 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. mai 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo

Ilves

Vastustaja (kostja): Arved Meipalu (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 23. mai 2025. a otsus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi täies

ulatuses rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.

3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.

3.1. Mõista Arved Meipalult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 853 eurot

22 senti ja 30. aprilli 2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 199 eurot 89 senti.

3.2. Mõista Arved Meipalult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja alates 1. maist 2026

sissenõutavaks muutuv viivis 716 euro 19 sendi suuruse põhinõude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja 137 euro 3 sendi suuruse

põhinõude tasumata osalt 0,065% päevas kuni kohustuste kohase täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 90% ulatuses Arved Meipalu kanda ja

10% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule Arved

Meipalu (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Makseettepanekut ei õnnestunud

kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 7. veebruaril 2024 hagi, milles palus mõista

kostjalt välja põhivõla 889 eurot 22 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 441 eurot 29 senti, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja alates 8. veebruarist 2024

sissenõutavaks muutuva viivise 0,065% päevas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (Elisa) ja kostja 21. mail 2021 liitumislepingu

nr XXXXXXXX, millega Elisa kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust

numbrile 5564 4891 ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud

arvetele. Samuti sõlmisid Elisa ja kostja 21. mail 2021 osamaksetega vara müügilepingu

(liitumislepingu nr XXXXXXXX lisa nr XXXXXXXX), mille alusel kostja soetas seadme

Samsung Galaxy Tab A7 (2020) 32GB maksumusega 239 eurot. Kostja kohustus tasuma

seadme eest 24 võrdse osamaksega. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega muid

tasusid. Kostja kohustus tasuma lepingu erakorralisel ülesütlemisel käsitlustasu 48 eurot, mis

vähenes kuupõhiselt proportsionaalselt osamaksete tasumise perioodi jooksul. Käsitlustasu

rakendati, kuna kostjale anti osamakse soodustus. Lisaks sõlmisid Elisa ja kostja 21. mail

2021 nutikindlustuse lepingu nr XXXXXXXX, millega Elisa kohustus pakkuma kostjale

seadmekindlustuse teenust soetatud seadmele ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse

eest vastavalt esitatud arvetele.

Elisa ja kostja sõlmisid 9. juulil 2021 liitumislepingu nr 11181241, mille alusel Elisa kohustus

pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile 5613 7100 ning kostja kohustus

tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti sõlmisid Elisa ja kostja 9. juulil

2021 osamaksetega vara müügilepingu nr 11181229, mille alusel kostja soetas seadme

Samsung Galaxy S20 6 (128GB) Fan Edition (Snapdragon) maksumusega 479 eurot. Kostja

kohustus tasuma seadme eest 24 võrdse osamaksega. Seadme maksumusele ei lisandunud

intressi ega muid tasusid.

Elisa ja kostja sõlmisid 12. augustil 2021 liitumislepingu nr XXXXXXXXX, millega Elisa

kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust Elisa Huub ning kostja kohustus

tasuma teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Elisa ja kostja sõlmisid 12. augustil 2021

osamaksetega vara müügilepingu (liitumislepingu nr XXXXXXXXX lisa nr

XXXXXXXXX), millega kostja soetas Elisa Elamuse digiboksi hinnaga 107 eurot 64 senti.

Kostja kohustus tasuma seadme eest 36 võrdse osamaksega. Seadme maksumusele ei

lisandunud intressi ega muid tasusid.

Elisa esitas kostjale osutatud teenuste ja soetatud seadmete ostuhinna eest arveid, kostja jättis

oma kohustused täitmata ja ei tasunud arveid alates 1. oktoobri 2021. a arvest. Kuna kostja oli

võlas kolme kuu arve tasumisega, siis piiras Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste alusel

kostja teenused alates 15. detsembrist 2021 ja edastas kostjale lepingu ülesütlemise

tahteavalduse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 30.

detsembrini 2021. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, luges Elisa

lepingud üles öelduks alates 31. detsembrist 2021. Elisa loovutas 31. mail 2023 nõude kostja

vastu hagejale. Hageja volitas kostjalt võlgnevust sisse nõudma PlusPlus Baltic OÜ-d, kes on

toimetanud hagejale teadaolevale kostja aadressile kolm tasulist meeldetuletuskirja.

2. Kostja ei vastanud hagile.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 23. mai 2025. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Hageja nõue tuleneb Elisa ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest, osamaksetega vara

müügilepingutest ja nutikindlustuse lepingust. Hagiavalduse kohaselt ei lisandunud kostja

kohustustele intressi ega muid tasusid, seega ei ole sõlmitud lepingud tarbijakrediidilepingud.

VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS §

402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Hageja 16. mai 2024. a hagi täiendusest ja hagi lisadest nähtub, et osamaksetega vara

müügilepingu puhul tuli kostjal maksta käsitlustasu 48 eurot, lisaks nägi liitumisleping nr

11181241 ette liitumistasu 3 eurot 50 senti. Hageja nõuab mh ka tasumata jäänud käsitlustasu

36 eurot. Seega on hageja väited selle kohta, et kostja lepingutega ei kaasnenud intressi ega

muid tasusid, vastuolus hageja esitatud tõendite ja hilisemate menetluses antud selgitustega.

Hageja viitas 30. septembri 2024. a selgitustes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile nr

2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 87/102/EMÜ, artikkel 2 punktile f, mis välistab direktiivi kohaldamisalast

krediidilepingud, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude

maksmist. Hageja viide ei ole täielik. Tegelikkuses sätestab direktiivi artikli 2 punkt f, et

direktiivi ei kohaldata krediidilepingutele, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega

nõuta muude tasude maksmist, ja krediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit tagasi

maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta kõigest tähtsusetuid tasusid. Sätet

grammatiliselt tõlgendades järeldub sellest, et direktiivi ei kohaldata lepingutele, mille puhul

ei nõuta ei intressi ega muid tasusid ja krediit tuleb tagasi maksta kolme kuu jooksul. Seega

direktiivi kohaldamise välistamiseks on vaja mõlema tingimuse (intressi ja muude tasude

puudumine ja kolme kuu jooksul tagastamine) esinemist.

Kuivõrd hageja poolt esitatud lepingutest tulenevad nii liitumistasud kui ka käsitlustasu, siis

direktiivi viide ei ole asjakohane. Kostjaga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingute

perioodiks on 24–36 kuud, mitte direktiivis viidatud kolm kuud. Kuigi liitumistasu 3 eurot 50

senti võib pidada tähtsusetuks direktiivi artikli 2 punkti f mõistes, ei saa tähtsusetuks pidada

käsitlustasu 48 eurot juhul, kui lepingueseme väärtus oli vaid 239 eurot. Sel juhul moodustab

käitlustasu 20% lepingueseme maksumusest. Kuivõrd hageja lepingutele tuleb kohaldada

tarbijakrediidi sätteid, tuli Elisal kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas on esialgne võlausaldaja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus selgitas hagejale 19. septembri 2024. a kirjas, et hagejal tuleb täpsustada ka lepingute

ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid. Hageja ei ole ülesütlemist täpsustanud. Lepingu

ülesütlemise kehtivuseks ja sellest tulenevate tagajärgede tekkimiseks peavad olema täidetud

nii formaalsed (avalduse esitamine VÕS § 195 lg 1 järgi) kui ka materiaalsed eeldused.

Kohus selgitas hagejale 19. septembri 2024. a kirjas, et hagejal tuleb tõendada, et kostja on

lepingu ülesütlemise teate kätte saanud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13).

Hagi kohaselt saadeti lepingu lõppemise teatis kostja e-posti aadressile

XXXXXXXXXXXXXXX. Teatisel enesel ühtegi kostja e-posti aadressi märgitud ei ole.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit teatise edastamise kohta, isegi mitte e-kirja väljavõtet,

millega väidetavalt teatis kostjale saadeti. Hageja väited, et kostja on viidatud e-posti

aadressilt suhelnud nii Elisaga kui ka hagejaga, on paljasõnalised. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja sai lepingu ülesütlemise teate kätte, seega ülesütlemine ei ole formaalsete eelduste

täitmata jätmise tõttu kehtiv.

Materiaalsete eelduste täimiseks peavad olema täidetud VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad

eeldused, mille kohaselt võib krediidiandja öelda tarbijakrediidilepingu makseviivituse tõttu

üles üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega. Hageja väitel on kostjal arved tasumata alates 1. oktoobri 2021. a

arvest. Samas nähtub hagist, et Elisa koostas teatise lepingu lõppemisest juba 15. detsembril

2021, paludes tasuda võla hiljemalt 30. detsembriks 2021 ning tähtajaks tasumata jätmisel

loeb Elisa liitumislepingu ülesöelduks. Kuivõrd hageja väitel oli kostja jätnud tasumata alates

1. oktoobri 2021. a arvest, viimase makse tegi kostja 23. septembril 2021, siis ei olnud

täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud eeldus kolme üksteisele järgneva tagasimaksega

viivituse kohta. Lisaks on Elisa saadetud teatis lepingu lõppemise kohta eksitav, kuivõrd see

viitab üksnes liitumislepingu ülesütlemisele, samas kui kostjal oli sõlmitud kaks

liitumislepingut, kolm osamaksetega vara müügilepingut ning seadmekindlustusleping.

Seega ei ole hageja tõendanud, et lepingud kostjaga oleksid üles öeldud. Kõike eespoolöeldut

arvestades jättis maakohus hagi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja ei nõustu, et tegemist oleks tarbijakrediidilepinguga. Maakohtu otsus on vastuoluline.

Maakohus rikkus materiaalõiguse normi ja andis tõenditele vale hinnangu.

Krediidilepingu eelduseks on ühe isiku (krediidiandja) poolt teise isiku käsutusse rahasumma

andmine ja krediidisaaja kohustus krediidi kasutamise eest tasu maksmine. Maakohus leidis

ekslikult, et lepingutele rakendati käsitlustasu 48 eurot. Lepingutes on sõnaselgelt kirjas, et

käsitlustasu rakendub liitumislepingule ja üksnes tähtajalise liitumislepingu erakorralisel

ülesütlemisel ning kui kostjale on antud osamakse soodustus. Samale asjaolule on hageja

viidanud 16. mail 2024 esitatud hagi täienduses. Lepingu sõlmimise tasu ehk liitumistasu on

Elisa küsinud üksnes liitumislepingute sõlmimisel, mitte osamaksetega müügilepingute

sõlmimisel. Samuti on kuutasu küsitud kostjalt üksnes teenuste kasutamise eest.

Hageja esitas kohtule 16. mail 2024 oma täpsustused ja selgitused ning tõi välja nõude

kujunemise asjaolud. Hageja selgitas 30. septembri 2024. a vastuses, et lepingud ei ole

tarbijakrediidilepingud. Hagejal puudus võimalus tõendada tarbijakrediidilepingu sõlmimist

välistavaid asjaolusid.

Osamaksetega vara müügilepingutelt ei ole nende sõlmimise hetkel võetud lepingu sõlmimise

tasu, samuti ei lisandu osamaksetele intressi ega muid tasusid – seega puuduvad lepingutel

indikatiivsed tarbijakrediidilepingu tunnused. Hagejal puudub võimalus tõendada negatiivset

asjaolu. Hageja ei saanud eeldada, et maakohus kavatseb käsitlustasu või liitumislepingute

kuutasu käsitleda tarbijakrediidilepingutena hindamise tunnusena.

Maakohus ei ole käsitlenud otsuses hagiavalduses esitatud kõrvalnõudeid. Hageja jääb

kõrvalnõuete osas hagiavalduses ja selle täienduses toodud nõuete juurde.

5. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebuse kohta seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu

otsus tuleb tühistada osaliselt hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 853 eurot 22 senti, 30. aprilli 2026. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 199 eurot 89 senti ja alates 1. maist 2026 sissenõutavaks muutuva viivise

716 euro 19 sendi suuruse põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses ja 137 euro 3 sendi suuruse põhinõude tasumata osalt 0,065% päevas kuni kohustuste

kohase täitmiseni.

Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtu menetluses 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda.

7. Hageja nõue tuleneb Elisa ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest, osamaksetega vara

müügilepingutest ja nutikindlustuse lepingust.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et osamaksetega vara

müügilepingud on ühtlasi tarbijakrediidilepingud ning hageja ei ole tõendanud seda, et

lepingud oleksid üles öeldud. Ringkonnakohus muudab osaliselt ja täiendab vastavas osas

maakohtu otsuse põhjendusi.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja nõue tulenes ka liitumislepingutest, mille alusel Elisa

osutas kostjale telekommunikatsiooniteenuseid, ja nutikindlustuse lepingust.

Liitumislepingutele ja nutikindlustuse lepingule ei ole alust kohaldada tarbijakrediidi sätteid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud alust jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

8. Hageja tugineb sellele, et kostjaga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingud ei ole

tarbijakrediidilepingud, kuna kostja poolt võetud kohustustele ei lisandunud intressi ega muid

tasusid (dtl 98, 122).

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt lepingu

sõlmimise tasu oli ette nähtud üksnes liitumislepingute sõlmimisel ning õigus nõuda

käsitlustasu oli seotud liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamisega olukorras, kus kliendile on

antud osamaksete soodustus (dtl 122, 31). Käsitlustasu rakendamine oli ette nähtud vaid ühes

kostjaga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingus (liitumislepingu nr XXXXXXXX lisas

nr XXXXXXXX; dtl 31). Osamaksetega vara müügilepingus nr 11181229 ei ole käsitlustasu

rakendamist ette nähtud (dtl 36), liitumislepingu nr XXXXXXXXX lisas nr XXXXXXXXX

on käsitlustasu suurus 0 eurot (dtl 39).

Ringkonnakohus on aga seisukohal, et üksnes intressi ja muude tasumise maksmise

kokkuleppe puudumine ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist.

Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii krediidi- kui ka laenuleping, kuid

tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad

eeldused on täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik

tarbijale (vt RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). Kuna tarbijakrediidilepinguks võib VÕS

§ 402 lg 1 järgi olla ka laenuleping, siis ainuüksi asjaolu, et kostja ei pidanud tasuma lepingu

alusel intressi ega muid lisakulusid, ei välista osamaksetega vara müügilepingu lugemist

ühtlasi tarbijakrediidilepinguks.

Laenulepinguga kohustub laenuandja andma VÕS § 396 lg 1 järgi laenusaajale rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses

antud laenult tuleb VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt maksta intressi, kuid ainuüksi selle

sätte sõnastus ei anna alust leida, et intressi maksmise kokku leppimata jätmine tähendab, et

lepingut ei sõlmitud hageja majandus- või kutsetegevuses (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p

11).

Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu,

tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid

peab tõendama laenu- või krediidiandja (vt RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). VÕS §

402 lg 1 kohaselt ei ole nõutav, et krediidiandja majandustegevus oleks suunatud

krediidilepingute sõlmimisele, piisav on, et krediidiandja antav krediit või laen oleks seotud

krediidiandja majandus- või kutsetegevusega (vt ka P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus II.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, § 402, komm 3.1). Vaidlust ei saa olla selles, et

osamaksetega vara müügilepingute sõlmimine on osa Elisa igapäevasest majandustegevusest.

Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2008/48/

EÜ (tarbijakrediidi direktiiv) artikli 2 lõike 2 punkt f välistab direktiivi kohaldamisalast

krediidilepingud, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude

maksmist, ei välista sellise lepingu lugemist tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 järgi.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et 18. oktoobril 2023 võeti vastu uus tarbijakrediididirektiiv

(tarbijakrediidilepingute direktiiv EL 2023/2225, millega tunnistatakse alates 20. novembrist

2026 kehtetuks tarbijakrediidi direktiiv 2008/48/EÜ (artikli 47 esimene lause)). Uus

tarbijakrediidi direktiiv ei sisalda enam üldist reeglit, mille kohaselt on direktiivi

kohaldamisalast välistatud igasugused krediidilepinguid, mille puhul krediiti antakse ilma

intressita ega nõuta muude tasude maksmist.

9. Kuna osamaksetega vara müügilepingud on tarbijakrediidilepingud, leidis maakohus

õigesti, et nende ülesütlemisel tuli lähtuda VÕS § 416 lg-st 1. Maakohus leidis õigesti, et

täidetud ei olnud VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad materiaalsed eeldused tarbijakrediidilepingu

ülesütlemiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei ole tõendanud, et kostja sai

lepingu ülesütlemise teate kätte ja seega ülesütlemine ei ole formaalsete eelduste täitmata

jätmise tõttu kehtiv. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu põhjendusi.

Maakohus leidis õigesti, et hagejal tuleb tõendada, et kostja on lepingu ülesütlemise teate

kätte saanud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13).

Maakohus lähtus otsuses ebaõigesti sellest, et hagiavalduse kohaselt saadeti lepingu

lõppemise teatis kostjale e-kirjaga. Maakohus jättis tähelepanuta hageja 26. mail 2024 esitatud

hagiavalduse täienduses (dtl 89) esitatud täiendavad selgitused lepingute ülesütlemise kohta.

Hageja väitel edastas Elisa lepingu ülesütlemise tahteavalduse kostjale aadressile

XXXXXXXXXXXX. Hageja märkis, et kostja on avaldanud ise vastavalt Elisa teenuste

kasutamise üldtingimuste p-le 6.7 (dtl 49) soovi saada arveid ja muid teateid paberkandjal

postiaadressil XXXXXXXXXXXX. Elisa edastas samal aadressil kostjale ka kõik arved ja

kostja tasus arveid kuni 1. septembri 2021. a arveni, seega oli tegemist kostja õige aadressiga

ja kostja sai nimetatud aadressil edastatud teated kätte. Kostja ei ole teavitanud Elisat aadressi

muutmisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eeltoodu aga alust muuta maakohtu

lõppjäreldust.

Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et teatisel lepingu ülesütlemise kohta ja arvetel on

märgitud kostja aadress, ei tõenda nende edastamist sellel aadressil. Hageja ei ole ka

selgitanud ega tõendanud, mil viisil avaldas kostja soovi saada arveid ja muid teateid

paberkandjal. Hagiavaldusele lisatud lepingutest ei nähtu, et kostja oleks sellist tahet

avaldanud. Lisaks on hageja esitanud menetluses vastuolulisi väiteid kostjale lepingu

ülesütlemise teatise edastamise viisi kohta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Elisa saadetud teatis lepingu lõpetamise

kohta (dtl 40) on eksitav, kuivõrd see viitab üksnes liitumislepingu ülesütlemisele, samas kui

kostjal oli sõlmitud kolm liitumislepingut (maakohus märkis ekslikult, et kaks

liitumislepingut), kolm osamaksetega vara müügilepingut ning seadmekindlustusleping.

10. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 889 eurot 22 senti, mis koosneb

telekommunikatsiooniteenuste ja seadmekindlustuse kuutasudest, käsitlustasust,

osamaksetega vara müügilepingute järgsetest osamaksetest ja alates lepingute ülesütlemisest

tasumata jäänud osamaksetest.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest ei ole aru saada, miks ei olnud seetõttu, et

hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning seda, et lepingud

oleksid üles öeldud, võimalik hageja põhinõuet kas või osaliselt rahuldada. Ka juhul, kui

lepinguid ei ole kehtivalt üles öeldud, oleks ringkonnakohtu hinnangul saanud hagi vähemalt

osaliselt rahuldada. Hageja nõutav põhivõlg sisaldab mh osamaksetega vara müügilepingutest

tulenevat võlga, mis oli ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Liitumislepingutest ja

nutikindlustuse lepingust tuleneva põhivõla sissenõutavus ei ole seotud lepingute

ülesütlemisega.

Hageja esitas kostja vastu osaliselt lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude, mitte täitmisnõude,

hageja ei tuginenud maakohtu menetluses alternatiivselt osamaksete tasumata jätmisest

tulenevale võlgnevusele (vt RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 16).

Hageja tugineb apellatsioonimenetluses täiendavalt sellele, et kohtumenetluse alustamise

hetkeks olid lepingute nr XXXXXXXX ja 11181229 kõik osamaksed muutunud

sissenõutavaks ja praeguseks on ka lepingu XXXXXXXXX kõik osamaksed muutunud

sissenõutavaks, mistõttu on lepingud lõppenud ka tähtaja saabumisega ning ei vaja täiendavat

ülesütlemist (dtl 138).

Ringkonnakohus märgib, et leping nr XXXXXXXX on nutikindlustuse leping (dtl 34), hageja

peab selle asemel ilmselt silmas liitumislepingu nr XXXXXXXX lisa nr XXXXXXXX (dtl

31).

Osamaksete tasumise periood oli 21. mail 2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu

(liitumislepingu nr XXXXXXXX lisa nr XXXXXXXX; dtl 31) kohaselt 24 kuud, 9. juulil

2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 11181229 (dtl 36) kohaselt 24 kuud ja 12.

augustil 2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu (liitumislepingu nr XXXXXXXXX

lisa nr XXXXXXXXX; dtl 39) kohaselt 36 kuud. Seega on õige, et kohtusse pöördumise

ajaks (18. oktoober 2023) olid lepingute nr XXXXXXXX ja 11181229 kõik osamaksed

muutunud sissenõutavaks ja lepingud lõppenud tähtaja möödumisega. Kohtumenetluse ajal on

muutunud sissenõutavaks ka lepingu nr XXXXXXXXX kõik osamaksed ja leping on

lõppenud tähtaja möödumisega.

Seega on osamaksetega vara müügilepingud lõppenud tähtaja möödumisega ning hageja

põhinõue on võimalik rahuldada (v.a käsitlustasu osas) olenemata sellest, kas lepingud on

kehtivalt üles öeldud või mitte.

Hageja nõuab kostjalt käsitlustasu 36 eurot lepingu nr XXXXXXXX alusel seoses

liitumislepingu erakorralise ülesütlemisega. Kuna hageja ei ole tõendanud seda, et lepingud

oleksid üles öeldud, jääb hageja käsitlustasu nõue rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldab VÕS § 108 lg 1 alusel hageja põhinõude 853 euro 22 sendi

ulatuses (889,22-36).

11. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise alates iga arve maksetähtpäevale

järgnevast päevast lepingujärgses määras 0,065% päevas.

Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.10 (dtl 50) esimesest lausest tuleneb, et maksete

mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast

kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Üldtingimuste p 6.10 teise lause kohaselt tarbijakrediidilepingute puhul lähtutakse viivise

arvestamisel võlaõigusseaduses sätestatust.

Kuna osamaksetega vara müügilepingud kujutavad endast ühtlasi tarbijakrediidilepinguid,

võib hageja VÕS § 415 lg 1 järgi nõuda osamaksetega vara müügilepingutest tulenevate

maksete tasumisega viivitamisel kostjalt viivist üksnes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kuna kostja ei pidanud lepingute alusel tasuma intressi, on hagejal osamaksetega vara

müügilepingutest tulenevate maksetega tasumisega viivitamisel õigus nõuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Liitumislepingutest ja nutikindlustuse lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamisel

on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses määras, s.o 0,065% päevas.

Arvel nr 2033238406 (dtl 60) on märgitud alates lepingute ülesütlemisest tasumata jäänud

osamaksed kokku 622 eurot 47 senti. Kuna hageja ei ole tõendanud seda, et lepingud oleksid

üles öeldud, ei olnud põhivõlg selles osas sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas juhuks, kui

lepinguid ei ole kehtivalt üles öeldud, viivise arvestuse, mille kohaselt arvestab kogu

võlgnevuselt viivist alates liitumislepingu nr XXXXXXXXX lisa XXXXXXXXX lõpptähtaja

saabumisele järgnevast päevast, s.o 13. juulist 2024 (dtl 150).

Ringkonnakohus loeb arvel nr 2032334572 märgitud ettemakse 52 senti tasutuks

telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja esitatud arvestuse (dtl 86 jj) põhjal on kostja

osamaksetega vara müügilepingutest tulenev võlgnevus 716 eurot 19 senti ja

telekommunikatsiooniteenuste ja seadmekindlustuse kuutasude võlgnevus 137 eurot 3 senti.

Alates 13. juulist 2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30. aprillil 2026, on 716 eurolt 19 sendilt

sissenõutavaks muutunud viivis 141 eurot 37 senti (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses) ja 137 eurolt 3 sendilt sissenõutavaks muutunud viivis 58 eurot 52 senti

(lepingujärgses määras, s.o 0,065% päevas).

Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on seega sissenõutavaks muutunud viivis kokku 199 eurot

89 senti (141,37+58,52). Alates 1. maist 2026 sissenõutavaks muutuva viivise mõistab

ringkonnakohus 716 euro 19 sendi suuruse põhinõude tasumata osalt välja VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras ja 137 euro 3 sendi suuruse põhinõude tasumata osalt 0,065%

päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni (TsMS § 367).

12. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ka võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu ülesütlemist kostjale saadetud

kolme meeldetuletuskirja eest (VÕS § 1132 lg 2). Kuna hageja ei ole tõendanud seda, et

lepingud oleksid üles öeldud, jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

rahuldamata.

13. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, mistõttu tuleb muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud jätta maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja

kanda (TsMS § 163 lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt

RKTKo 10.04.2019, 2-15-1553/166, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)