3-25-3327/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3327

Haldusasi

I.E kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks

hüvitama kaebajalt täitemenetluses välja nõutud sunniraha

koos täitekuludega

Menetlusosalised

Kaebaja – I.E

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Julia

Dmitrijeva

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.E kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.06.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigus-

abi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-25-3327

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 13.08.2024 ettekirjutusega nr 11-

12.1/2024/3747 (dtl 159–160) I.E (kaebaja) ilmuma 22.01.2025 terviseseisundi hindamisele.

2. Vastustaja kohustas 13.02.2025 sunniraha rakendamise teatisega nr 8-7/2025/355 (dtl 64–

66) kaebajat tasuma sunniraha 200 eurot, sest kaebaja ei ilmunud 22.01.2025 terviseseisundi

hindamisele ega esitanud 14 päeva jooksul vabandavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata

jätmise kohta. Vastustaja määras sunniraha vabatahtlikult tasumise tähtajaks 10 päeva teate

kättesaamisest arvates. Juhul, kui sunniraha ei tasuta määratud tähtaja jooksul, edastab Maksu-

ja Tolliamet (MTA) täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.

3. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu algatas 09.09.2025 MTA avalduse alusel täiteasja nr

035/2025/2794 (dtl 52–59). Kaebajale anti sunniraha koos täitekuludega summas 274,4 eurot

tasumiseks aega 30 päeva. Pärast seda kuulus tasumisele 330,2 eurot.

4. Kaebaja esitas 26.09.2025 vastustajale e-kirja (dtl 165–166), milles selgitas

terviseseisundi hindamisele mitte ilmumise põhjuseid ja taotles sunniraha tühistamist.

Vastustaja keeldus 03.10.2025 vastuskirjaga nr 8-2/2025/5274 (dtl 16–17) sunniraha

tühistamisest.

5. Kaebaja esitas 07.10.2025 vastustajale e-kirja (dtl 169–170), milles täpsustas

terviseseisundi hindamisele mitte ilmumise põhjuseid ning selgitas ettekirjutuses määratud 14

päevase teavitamise möödalaskmise põhjuseid. Vastustaja 20.10.2025 vastuskirjas nr 8-

2/2025/5570 (dtl 170) viitas 03.10.2025 kirjale ja selgitas, et kaebajal oli võimalik

mitteilmumise kohta põhjendusi 14 päeva jooksul peale terviseseisundi hindamist.

6. Kaebaja esitas 13.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 13.02.2025

sunniraha teatise tühistamiseks ja sunniraha sissenõudmise lõpetamiseks. Samuti taotles

kaebaja esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist ning kohtutäituri keelamist

kaebaja pangakontosid külmutada ja vara arestida. Põhjendused:

6.1. Kaebajale koostatud ettekirjutuse täitmata jätmine on vabandatav. Kaebaja ei puudunud

tervisekontrollist hooletuse, vaid vääramatu jõu (äge meditsiiniline hädaolukord) tõttu.

Kaebaja oli tervisekontrolli päeval 22.01.2025 erakorralise meditsiini osakonnas (saabumine

kl 11.22) seoses ägeda rindkerevaluga, mis vajas EKG-d ja röntgenuuringuid (dtl 36–39). See

on objektiivne ja vääramatu jõud, mis tegi kaebajale füüsiliselt võimatuks kontrollil

osalemise. Sunniraha on eesmärgipärane vaid juhul, kui ettekirjutus jäeti täitmata kohustatud

isiku süü tõttu. Kaebaja puudumine oli vabandatav ja objektiivselt tõendatud.

6.2. 14-päevase tähtaja möödalaskmine oli vabandatav kaebaja dokumenteeritud ja pikaajalise

vaimse tervise kriisi ja sotsiaalse ebakindluse tõttu. Haldusasutused peavad menetluses arves-

tama isiku tegelikku võimekust. Kaebaja võimekus antud ajal administratiivsete kohustustega

tegeleda oli kriitiliselt piiratud. Kaebaja ei suutnud esitada tervisekontrollilt puudumise

põhjendust 14 päeva jooksul, kuna kaebajal oli raske ja pikaajaline vaimse tervise kriis, mis

tegi kohustuse täitmise võimatuks. Kaebaja on aktiivsel ravil ärevushäirete tõttu

(antidepressantide retsept, psühholoogi saatekiri).

6.3. Tervisekontrolli ajale eelnevalt oli kaebajal sotsiaalne hädaolukord ja ta oli juuni–juuli

2024 kodutu. Kaebajal puudub püsiv sissetulek ja töökoht ning vaimse tervise tõttu ka kesk-

haridus. Kaebaja on saanud psühhiaatrilist ravi juba teismeeas (Wismari haiglas 2018–2019)

ja vaimse tervise probleemid on olnud püsivad (k.a enesetapumõtted).

2(7)

3-25-3327

6.4. 200 euro suurune sunniraha on ebaproportsionaalne, sest ettekirjutuse täitmata jätmine oli

vabandatav ja kaebaja tegevus ei ole toonud kaasa olulist avalikku kahju.

7. Kohus jättis 13.10.2025 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale 10-päevase tähtaja

kaebuse nõuete täpsustamiseks ja riigilõivu 40 eurot tasumiseks. Samuti rahuldas kohus

esialgse õiguskaitse taotluse 30 päevaks ja kohustas vastustajat taotlema täiteasja menetluse

peatamist.

8. Kaebaja tasus 21.10.2025 riigilõivu 40 eurot ja täpsustas kaebuse nõudeid.

9. Kohus tagastas 05.11.2025 määrusega kohus kaebaja kaebuse kohustamise ja tuvastamise

nõuetes ning võttis kaebuse hüvitamisnõudes menetlusse. Samuti tühistas kohus asjas

kohaldatud esialgse õiguskaitse.

10. Vastustaja palus 05.12.2025 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

10.1.

Erakorralised põhjused, mis objektiivselt takistavad isikul terviseseisundi hindamisel

osalemist, on vabandatavad ning vastustaja arvestab nendega üksnes juhul, kui neist

teavitatakse ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul ning esitatakse tõendid, mis võimaldavad

vastustajal olukorda hinnata. Vastustaja ei vaidle selle üle, et terviseseisundi hindamise ajal,

s.o 22.01.2025 viibimine erakorralise meditsiini osakonnas on iseenesest vabandatav põhjus

terviseseisundi hindamiselt puudumiseks. Erakorralise asjaolu saab lugeda vabandatavaks

üksnes selles ajavahemikus, mil see isikut reaalselt takistas, ning eeldusel, et isik rakendab

vajalikke meetmeid oma olukorra parandamiseks mõistliku aja jooksul kohe pärast takistuse

möödumist. Kaebaja ei teavitanud vastustajat 22.01.2025 terviseseisundi hindamiselt

puudumise põhjusest ei takistuse lõppemisel ega 14 päeva jooksul pärast hindamise kuupäeva

ega ka pärast sunniraha rakendamise teatise kättesaamist. Tegelikud põhjused esitas kaebaja

alles ligikaudu 8 kuud hiljem.

10.2.

Kaebaja esitatud tõendid, mis puudutavad vaimset tervist, ei tõenda automaatselt, et

kaebajal puudus igasugune objektiivne võimalus vastustajaga ühendust võtta ja oma kohustuse

täitmata jätmise kohta põhjendusi esitada. Samuti ei ole kaebaja esitanud veenvaid põhjendusi

ega tõendeid, millest oleks võimalik järeldada, et erakorraline asjaolu kestis katkematult 8

kuud. Kuna vastustajal puudus sunniraha rakendamise hetkel teave kaebaja terviseseisundi

hindamiselt puudumise põhjuste kohta, lähtus vastustaja olemasolevast teabest ning rakendas

sunniraha, järgides kaitseväeteenistuse seaduses (KVTS) ning asendustäitmise ja sunniraha

seaduses (ATSS) sätestatud korda.

10.3.

Vaidlusalune ettekirjutus oli viies ettekirjutus, mis on alates 2022. a kaebajale väljas-

tatud, kuid kaebaja ei ole kordagi terviseseisundi hindamisele ilmunud. Kaebaja oli kohustuse

täitmata jätmise võimalikest tagajärgedest teadlik.

10.4.

Kaebajal oli võimalik vastustajat viivitamatult teavitada pärast erakorralise asjaolu

möödumist, kuid ta ei kasutanud seda võimalust ning esitas põhjendused alles pärast seda, kui

kohtutäitur oli edastanud talle täitmisteate. Sunniraha rakendamisel on järgitud kehtivat korda

ja vastustaja tegevus on õiguspärane. Seetõttu ei ole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 7 lg-st 1 tulenev esmane tingimus kahju hüvitamiseks. Tekkinud kahju oleks olnud võimalik

vältida. Isegi kui leida, et vastustaja oleks pidanud arvestama 8 kuud hiljem esitatud

põhjusega, ei esine kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alust, kuna tekkinud kahju oleks

olnud võimalik vältida.

10.5.

Kaebaja rahaline kahju summas 274,40 eurot, mis koosneb sunnirahast ja täite-

menetluses lisandunud täitekuludest, ei ole tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse

tagajärjel, vaid kaebaja enda kohustuse täitmata jätmisest ja sellele järgnenud tegevusetusest.

3(7)

3-25-3327

Kaebaja ei esitanud ettekirjutusega antud 14-päevase tähtaja jooksul põhjendusi ega tõendeid,

mis oleks võimaldanud sunniraha rakendamist kaaluda või vältida, mistõttu rakendati

sunniraha kooskõlas kehtiva regulatsiooniga. Kaebaja ei tasunud sunniraha ega pöördunud

vastustaja poole ei sunniraha rakendamise teatise kättesaamisel ega enne täitemenetluse

alustamist. Selle tulemusena algatati täitemenetlus, mille käigus lisandusid täitemenetluse

kulud, mis suurendas kaebaja maksekohustust.

10.6.

Vastustaja hinnangul oli kaebajale võimaliku kahju tekkimine ettenähtav, kuna ette-

kirjutus sisaldas selget hoiatust sunniraha rakendamise võimaluse kohta. Sellest tulenevalt oli

kaebaja teadlik võimalikest negatiivsetest tagajärgedest, kuid sellele vaatamata ei rakendanud

ta kahju ennetamiseks või vähendamiseks elementaarset hoolsust ega kasutanud esmaseid

õiguskaitsevahendeid. Ettekirjutus ja sunniraha rakendamise teatis sisaldasid ka vastustaja

kontaktandmeid, mille kaudu oleks kaebajal olnud võimalus võtta küsimuste korral

vastustajaga ühendust.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit. Kaebaja leiab, et sunniraha

määramine oli õigusvastane, sest viidatud ettekirjutuse täitmata jätmine oli vabandatav ja

määratud sunniraha ebaproportsionaalselt suur. Kaebaja taotleb hüvitist täitemenetluses

tasutud sunniraha ja täitekulude osas. Nimetatud nõue on hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4

tähenduses. Kohtule on esitatud maksekorraldus (dtl 126), millest nähtub täiteasjas nr

035/2025/2794 kohtutäitur Hille Kudule tasumine summas 274,4 eurot.

12. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevu-

sega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei

olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

13. Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud

tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.

14. ATSS § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse

hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit

rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole

hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

15. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja kohustas 13.08.2024 ettekirjutusega (dtl 159–

160) kaebajat ilmuma 22.01.2025 terviseseisundi hindamisele, kuid kaebaja jättis talle pandud

kohustuse täitmata – ta ei ilmunud 22.01.2025 terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud

vastustajale 14 päeva jooksul selle kohustuse täitmata jätmist. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et

kui kaebaja hindamisele ei ilmu, siis rakendatakse tema suhtes sunniraha 200 eurot. Puudub

vaidlus, et ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ja tegemist on kehtiva ettekirjutusega.

16. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas kaebaja vastustajale 26.09.2025 e-kirja (dtl

165–166), milles teavitas, et tal ei olnud võimalik osaleda kohustuslikul tervisekontrollil, kuna

ta oli aktiivse ravi all seoses raskete vaimse tervise probleemidega, on olnud perearsti

jälgimisel ja külastanud regulaarselt psühholoogi. Kaebaja esitas 07.10.2025 vastustajale e-

kirja (dtl 169), milles teavitas, et ta oli tervisekontrolli päeval 22.01.2025 haiglas erakorralise

meditsiini osakonnas seoses ägeda rindkerevaluga (saabumine kl 11.22) ega saanud

vastustajat takistusest teavitada 14 päeva jooksul raske ja vaimse tervise kriisi tõttu, mis

muutis halduskohustuste täitmise võimatuks.

4(7)

3-25-3327

17. Ettekirjutuses toodi välja, et kui kaebaja ei ilmu 22.01.2025 tervisesesundi hindamisele,

on tal võimalus esitada kirjalik põhjendus 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise

kuupäeva. Kaebaja esitas esimese selgituse 26.09.2025 ja teise selgituse 07.10.2025. Seega

esitas kaebaja terviseseisundi hindamisele mitte ilmumise põhjenduse rohkem kui 8 kuud

pärast määratud terviseseisundi hindamise kuupäeva.

18. Esimesele kaebaja selgitusele vastas vastustaja 03.10.2025 vastuskirjaga nr 8-

2/2025/5274 (dtl 167–168), selgitades, et vastustaja on sunniraha määranud, kuna määratud

ajal ja kohas kaebaja terviseseisundi hindamisele ei ilmunud ega esitanud 14 päeva jooksul

vabandatavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata jätmise kohta. Teisele kaebaja e-kirjale vastas

vastustaja 20.10.2025 vastuskirjaga nr 8-2/2025/5570 (dtl 170), milles viitas 03.10.2025 antud

vastusele ja kordas, et vastustaja rakendas sunniraha, kuna kaebaja ei esitanud mitteilmumise

kohta põhjendusi 14 päeva jooksul peale terviseseisundi hindamist.

19. Kohus märgib, et kaebajal oli võimalus esitada terviseseisundi hindamisele ilmumata

jätmise kirjalik põhjendus 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise kuupäeva. Kuna

kaebaja ei esitanud terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise kirjalikke põhjendusi 14

päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise kuupäeva, oli vastustajal õigus rakendada

13.02.2025 teatisega nr 8-7/2025/355 (dtl 163–164) sunniraha. Viidatud sunniraha

rakendamise teatises on samuti põhjendatud sunniraha määramist sellega, et kaebaja ei

ilmunud 22.01.2025 terviseseisundi hindamisele ega esitanud 14 päeva jooksul vabandatavaid

asjaolusid ettekirjutuse täitmata jätmise kohta.

20. Kaebaja põhjendas kirjalike põhjenduste hilinenult esitamist sellega, et tal oli raske ja

pikaajaline vaimse tervise kriis, mis tegi kohustuse täitmise võimatuks. Kaebaja märgib, et oli

aktiivsel ravil ärevushäirete tõttu ning esitas tõenditena ravimi retsepti, psühholoogi saatekirja

ja vastuvõtu aja. Lisaks mainis kaebaja, et tervisekontrolli ajale eelnevalt oli tal sotsiaalne

hädaolukord ning ta oli juuni–juuli 2024 kodutu, tal puudus püsiv sissetulek ning töökoht.

21. Kohus leiab, et kaebaja välja toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei tõenda seda, et tal ei

olnud võimalik 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamist esitada terviseseisundi

hindamisele ilmumata jätmise põhjuseid. Esitatud tõendid ei tõenda, et kaebajal esinesid

sellised püsivad takistused, mis oleksid takistanud kaebajal vastata vastustajale varem kui 8

kuud pärast terviseseisundi hindamiseks määratud kuupäeva. Saatekiri psühholoogi

vastuvõtule ja psühholoogi vastuvõtul käimine ei takista kaebajal esitada vastustajale

kirjalikke põhjendusi. Kaebaja mainib, et oli juuni–juuli 2024 aastal kodutu ning puudus püsiv

sissetulek ja töökoht. Terviseseisundi hindamine toimus 22.01.2025. Juunis–juulis 2024

esinenud takistused ei mõjuta 2025. a alguses toimunud terviseseisundi hindamisel osalemist

või sellel osalemata jätmise põhjustest teavitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on

kaebajale ärevushäirete raviks määratud 28-päevane ravikuur 0,5 tabletti päevas (dtl 23).

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, millal on kaebajale tabletiravi määratud. 22.01.2025

erakorralise meditsiini osakonna epikriisist nähtub, et kaebaja ei võta pidevalt ravimeid (dtl

31). Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes ärevushäirete tõttu aktiivsel ravil olemine. Ta ei

ole märkinud ega esitanud tõendeid, et ta oleks viibinud ravil asutuses, kus oleks piiratud tema

võimalusi vastustajale tähtaegselt vastata.

22. Pärast erakorralise meditsiini osakonnast lahkumist oli kaebajal võimalik vastustajat

teavitada. Kohus nõustub vastustajaga, et erakorralise asjaolu saab lugeda vabandatavaks

üksnes selles ajavahemikus, mil see isikut reaalselt takistas. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid,

mis tõendaksid, et pärast erakorralise meditsiini osakonnast lahkumist oleksid esinenud

sellised erakorralised takistused, mis oleksid takistanud kaebajal vastustajat teavitamast.

Vastustaja kirjalikult teavitamine ei nõua keerulisi põhjendusi või õigusalaseid teadmisi.

5(7)

3-25-3327

Piisab üksnes lühikesest kirjalikust teavitamisest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei

esinenud selliseid püsivaid takistusi, mis oleksid takistanud kaebajal teavitada vastustajat

terviseseisudi hindamisele ilmumata jätmise põhjustest ettekirjutuses määratud 14 päeva

jooksul.

23. Kaebaja põhjendas terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist sellega, et viibis sellel

ajal erakorralise meditsiini osakonnas (dtl 36–39).

24. Terviseseisundi hindamisele mitte ilmumise mõjuvaks põhjuseks saab olla tervislik

seisund. Seega tuleb hinnata, kas arsti poolt tuvastatud tervislik seisund oli selline, mis sai olla

mõjuvaks põhjuseks kaebaja poolt ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Sunniraha eesmärk ei ole

kaebajat karistada ettekirjutuse täitmata jätmise eest, vaid mõjutada teda edaspidi ette-

kirjutusega pandud kohustust täitma. Juhul, kui kaebajal esines ettekirjutuse täitmata jätmiseks

mõjuv põhjus, ei olnud tema sunnirahaga mõjutamine põhjendatud.

25. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saabus kaebaja erakorralise meditsiini osakonda

22.01.2025 kl 11.22. Tervisekontroll oli samal päeval kl 09.45. Seega ei viibinud kaebaja

tervisekontrolli kella ajal erakorralise meditsiini osakonnas. Erakorralise meditsiini osakonna

epikriisist (dtl 36–39) nähtuvalt oli kaebaja peamiseks kaebuse põhjuseks hingamisel kuu aega

kestnud kerge valu rinnus ning kerge köha. Märgitud on, et kl 11.35 oli kaebaja valuvaba,

valu on hooti, korra tunnis ja valuravi ta ei soovinud. Kaebaja pöördus erakorralise meditsiini

osakonda ise, oli heas üldseisundis, aktiivne, kõndis ise ja kõrvalist abi ei vajanud. Kaebajale

tehti analüüse ning epikriisist ei nähtu, et kaebajale oleks määratud mingit ravi. Kaebaja

lahkus erakorralise meditsiini osakonnast samal päeval kl 15.54.

26. Haigla epikriisist nähtuvalt ei olnud kaebaja tervislik seisund selline, mis sai olla

mõjuvaks põhjuseks kaebaja poolt ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Kaebaja ei pöördunud

erakorralise meditsiini osakonda tekkinud trauma või äkilise tervisehäda tõttu. Kohus märgib,

et terviseseisundi hindamise puhul on tegemist tervisekontrolliga, kuhu kaebajal oli

samamoodi võimalik minna nagu erakorralise meditsiini osakonda. Puuduvad andmed, et

kaebajal oleks esinenud selline tervisehäda, mis välistanuks iseseisvalt arsti juurde minemise.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud kaebaja sümptomid nii tõsised ja kaebajal ei

olnud nii tõsist terviseriket, mis oleks välistanud võimaluse minna terviseseisundi

hindamisele. Kaebaja lubati pärast erakorralise meditsiini osakonnas tehtud analüüse heas

seisundis koju. Mingit haigust kaebajal ei tuvastatud ja ravi ei määratud. Epikriisis märgiti, et

kaebaja ei vaja erakorralist sekkumist, jääb perearsti jälgimisele ning kaebuste süvenedes

tuleb pöörduda tagasi erakorralise meditsiini osakonda. Kaebaja ei ole väitnud ega esitanud

kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks pöördunud tagasi erakorralise meditsiini osakonda.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja sümptomid ei olnud nii tõsised ja

kaebaja tervislik seisund selline, mis oleks olnud mõjuvaks põhjuseks ettekirjutuse täitmata

jätmiseks.

27. Kuna ettekirjutus on kehtiv ja ettekirjutuse täitmata jätmiseks ei olnud mõjuvat põhjust,

siis oli kaebajal võimalik ettekirjutus täita või teavitada vastustajat 14 päeva jooksul selle

kohustuse täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal

alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud

(ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).

28. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja

-määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis

isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.

6(7)

3-25-3327

29. Kaebaja leiab, et sunniraha 200 eurot on ebaproportsionaalselt suur. Kohtu hinnangul ei

ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. 13.08.2024 ettekirjutusest (dtl

159–160) nähtuvalt on kaebajat kutsutud eelnevalt terviseseisundi hindamisele 30.11.2023,

kuhu ta ei ilmunud ega esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta. Vastustaja on kaebuse

vastuses (dtl 156) märkinud, et käesolevas kohtumenetluses vaidluse all olev ettekirjutus oli

viies ettekirjutus, mis on kaebajale alates 2022. a väljastatud, kuid kaebaja ei ole kordagi

terviseseisundi hindamisele ilmunud. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust

riigikaitse seisukohalt, kaebajale Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-ga 1 pandud kohustust

ja kaebaja poolset kohustuse rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha

proportsionaalseks. KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes

rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.

30. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on

mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 13.08.2024 ette-

kirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5),

järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada.

Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg. Ettekirjutus toimetati kätte 13.09.2024 (dtl 161) ja

terviseseisundi hindamine toimus 22.01.2025 (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik

talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks

võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.

31. Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 13.02.2025 sunniraha

rakendamise teatisega nr 8-7/2025/355 (dtl 163–164). Kaebajale anti võimalus tasuda

sunniraha 200 eurot vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis

toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 16.03.2025 (dtl 135). Seega oli

kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 26.03.2025 ja vältida sellega

täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise

tähtaja jooksul ega taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda

täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli

tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.

32. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi

rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Seepärast puudub alus

kaebust rahuldada. Kaebus jääb rahuldamata.

33. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)