1-25-6544/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

30.04.2026

Kohtuasja number

1-25-6544

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Lavanda Burkevitši süüdistuses KarS § 184

lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 18.12.2025. a otsus

Süüdistatav

Lavanda Burkevitš, isikukood 48611295226; viibib

vahistatuna Tallinna Vanglas; emakeel: eesti keel; ei

tööta; korduvalt kriminaalkorras karistatud; tõkend:

vahistatud alates 06.10.2025

Apellandid

süüdistatava määratud kaitsja Marina Valge

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Liis Lillemets;

kannatanud L.R. , Maxima Eesti OÜ, O.A. , Rimi Eesti

Food AS, M.M. , N.Y., Tulundusühistu Tartu Tarbijate

Kooperatiiv

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18.12.2025. a otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Määrata vandeadvokaadi Marina Valge poolt apellatsioonimenetluses osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 171,12 eurot (sh käibemaks 33,12

eurot).

3. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Lavanda Burkevitšilt

Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 171,12 eurot

(sh käibemaks). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline

kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Lavanda Burkevitšit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 1 järgi

selles, et ta tungis Tartus asuva kinnistu hoovi ning sisenes lukustamata välisukse avamise

teel valdaja tahte vastaselt elumajja ja eiras lahkumiskorraldust. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

süüdistatakse teda ajavahemikul 29.06–03.10.2025 viie varguse toimepanemises – kolmel

korral vastastas ta poest kaupu ja kahel korral tänavalt elektritõukerattad. KarS § 184 lg 1

järgi süüdistatakse teda 0,18 g oksükodooni ja 0,053 g diasepaami omandamises ja

valdamises. Need ained kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse.

Oksükodooni puhul loetakse suureks koguseks 0,16 g ja diasepaami puhul 0,21 g.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohus tunnistas 18.12.2025. a otsusega L. Burkevitši süüdi ning mõistis

talle karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta ja 8 kuud ning

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohast liitkaristust 2 aastat ja 4

kuud vangistust vähendati lühimenetluse sätete kohaldamise tõttu 1/3 võrra. Karistuseks

mõistetud 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu

Maakohtu 16.10.2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-5587 mõistetud karistuse kandmata

osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistuse võrra. Lõplikuks karistuseks mõistetud 3

aasta ja 14 päeva pikkuse vangistuse algust arvestati L. Burkevitši kahtlustatavana

kinnipidamisest 06.10.2025. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. Menetluskuludena mõisteti L.

Burkevitšilt välja osa sundrahast summas 1107,50 eurot, mis tuleb tasuda 1 aasta jooksul.

Ekspertiisi tegemise kulu 402 eurot, määratud kaitsja tasu 843,20 eurot ning ülejäänud osa

sundrahast summas 1107,50 eurot jäid riigi kanda.

3. Maakohus leidis, et KarS § 266 lg 1 2. teoalternatiivi – lahkumisnõude ebaseaduslikku

täitmata jätmist – ette heita ei saa, kuna kannatanu süüdistatavale sellist nõuet ei esitanudki,

vaid hoopis takistas tal kuni politsei saabumiseni elamust lahkuda. Küll aga on L. Burkevitš

toime pannud valdaja tahte vastaselt elumajja ebaseadusliku sissetungimise. Teised

süüdistuses ette heidetud teod leidsid tõendamist.

4. Arvestades eelnevat karistatust, pidas maakohus kohaseks karistuse liigiks vangistust.

Süü jääb kõigi kuritegude puhul oluliselt alla keskmise. KarS § 199 lg 2 järgse kuriteo puhul

võeti arvesse tegude intensiivsust, s.o toimepanemist lühikese ajaperioodi jooksul. L.

Burkevitš varastas teadlikult ka kooli juurest laste kasutuses olnud elektrilisi tõukerattaid.

Samas ei ületanud kuritegudega tekitatud kogukahju KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju

piiri ning kahel juhul õnnestus kannatanutel oma asjad rikkumata kujul tagasi saada. KarS §

184 lg 1 järgse kuriteo puhul on süü väike, kuna tema juurest leiti diasepaami väikses koguses

ning ka oksükodooni oli napilt üle suure koguse piirmäära. Lisaks oli tegu ravimitega, mis

õige annustamise korral tervist ei ohusta ning mida L. Burkevitš omandas enda jaoks, mitte

edasiandmiseks teistele. KarS § 266 lg 2 p 1 järgse kuriteo puhul on süü samuti miinimumi

lähedane. Sissetung hõlmas üksnes maja keldrikorrusel asuvaid olmeruume, jäi põgusaks ka

ajalises mõttes ning L. Burkevitš oli tabamisel nõus kohe lahkuma, kui talle selleks takistusi

poleks tehtud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine.

5. L. Burkevitšit on varem korduvalt karistatud. Tal on neli kehtivat kriminaalkaristust,

kusjuures kolm neist on grupis ja/või süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Lisaks on

tal kaksteist kehtivat väärteokaristust, millest kuus on määratud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 ja kaks KarS §

218 lg 1 järgi. Nende karistuste kõrval on L. Burkevitšil ka kuus kriminaalkaristust ja

kolmteist väärteokaristust kustunud. Ta paneb alates täisealiseks saamisest toime üha uusi

õigusrikkumisi ja ükski kohaldatud abinõu, sh vangistusest täielikult või osaliselt vabastamine

ning käitumiskontrollile ja sõltuvusravile määramine ei ole tulemuslikuks osutunud. Viimase

kohtuotsusega määratud katseaeg eesmärgipäraselt ei kulgenud. L. Burkevitš rikkus korduvalt

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keeldu ega täitnud registreerimiskohustust,

antud lubadused end parandada ning alluda reeglitele on seni jäänud katteta. Ta jätkab

valeväidete esitamist. Eeluurimiskohtunikule esitatud väide, et ta tegeleb oma

sõltuvusprobleemile lahenduse otsimisega ning on Viljandis statsionaarse sõltuvusravi

järjekorras, osutus valeks.

Apellatsioon

6. Maakohtu otsuse peale esitas L. Burkevitši kaitsja Marina Valge, kes vaidlustab

mõistetud karistust. Süüdistatav ei ole isik, kellel on lihtsalt halb harjumus tarvitada

narkootilisi aineid, ta on uimastisõltlane. Tegemist on tervisehäirega, mis mõjutab inimese aju

ja käitumist. Uimastisõltlane vajab professionaalset ravi.

7. KarS § 692 võimaldab vangistuse asendada raviga kui isikule mõistetakse kuuekuuline

kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava

psüühikahäire tõttu. Ravi kestus on 18 kuud kuni 3 aastat ja see aeg võib jaguneda

statsionaarse ja ambulatoorse ravi vahel. L. Burkevitš on kinnitanud, et ta on narkosõltlane ja

nõus alluma sõltuvusravile. Sõltuvusravi on tõhusam alternatiiv vanglale uimastisõltlastega

seotud kuritegevuse vähendamiseks, kuna see tegeleb probleemi juurpõhjusega ja vähendab

korduvkuritegevust (retsidiivsust), samas kui vangla pakub piiratud ravivõimalusi.

Pikaajalised ja intensiivsed raviprogrammid vähendavad kuritegevust tõhusamalt kui

vangistus, kuna aitavad sõltuvusest vabaneda.

8. L. Burkevitš on menetluse ajal kinnitanud, et temale on välja kirjutatud arsti poolt

oksükodooni. L. Burkevitš on Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku abiga saanud kätte

enda digiloost väljavõtte, millest nähtub, et temale on arsti poolt oksükodooni välja kirjutatud.

L. Burkevitš palub nimetatud tõendi kohtul vastu võtta.

Menetlus ringkonnakohtus

9. Tartu Ringkonnakohus võttis 01.04.2026 apellatsiooni menetlusse ning andis pooltele

võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 20.04.2026. Prokuratuuri tähelepanu

juhiti L. Burkevitši digiloo väljavõttest nähtuvale informatsioonile.

10. Prokurör esitas apellatsioonile vastuse 20.04.2026, paludes jätta maakohtu otsuse

muutmata. L. Burkevitši enda tegevus on loonud olukorra, kus muud karistuse

individualiseerimise viisid ei täida enam eesmärki. Süüdistatav on uimastisõltlane, kellele anti

eelmise kohtuotsusega võimalus uimastisõltuvusega tegeleda alludes tervishoiuteenuse

osutaja poolt määratud statsionaarsele või ambulatoorsele ravile. Vähemalt katseaja alguses

allus L. Burkevitš ravile. Sõltuvusprobleemiga on võimalik tegeleda ka vanglas ning

eeskujuliku käitumise korral on võimalus ennetähtaegselt vabaneda koos kohustusega alluda

täiendavale ravile. Tartu Maakohtu 16.10.2024. a otsusega nr 1-24-5587 pandud ravile

allumise kohustus ja selle mittejärgmine näitab, et karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada muul viisil kui vangistusega. L. Burkevitši poolt apellatsioonimenetluses esitatud

informatsiooni kohaselt on talle 17.11.2022 oksükodooni välja kirjutatud. Retsepti välja

ostmise kohta informatsiooni ei ole. Kohtueelses menetluses andis ta ütlusi, et sai tabletid

elukaaslaselt ja pärast selle versiooni kummutamist oletas, et võis need kelleltki osta või on

need talle kunagi välja kirjutatud. Süüdistuses kirjeldatud tabletid leiti L. Burkevitši valdusest

27.06.2025 ehk ligi kaks ja pool aastat hiljem. On äärmiselt ebatõenäoline, et tegemist on

nende samade lühiajaliseks tarbimiseks mõeldud tablettidega.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

11. Kolleegium leiab, et maakohus lahendas kriminaalasja õigesti ning apellatsiooniväited

kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi. Kuna maakohus on näidanud, milliste tõendite

alusel ta kuriteo sündmustiku kindlaks tegi, ei asu ringkonnakohus neid põhistusi

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes üle kordama. Kolleegium

keskendub seega vaid apellatsiooniväidetele vastamisele.

12. Esmalt on apellatsiooniga koos esitatud väljavõte digiloost, mille süüdistatav sai

ligipääsu vanglas kontaktisiku abiga. Selle kohaselt on L. Burkevitšile 17.11.2022 välja

kirjutatud oksükodooni. Kriminaalasja arutati lühimenetluses ning KrMS § 233 lg 1 kohaselt

toimub see üksnes kriminaaltoimiku materjalide pinnalt. Sellel põhjusel ei ole ka

ringkonnakohtus uute tõendite vastuvõtmine võimalik (vt nt RKKK 3-1-1-99-13, p 10).

13. KarS § 184 lg 1 kohaselt on karistatav narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslik

käitlemine. Ebaseaduslikkus tähendab normatiivse koosseisutunnusena eelkõige narkootilise

või psühhotroopse aine käitlemist õigustava loa puudumist. Muuhulgas on KarS § 184 lg 1

kooseisu välistava loaga NPALS § 3 lg 1 tähenduses tegemist siis, kui arst on isikule välja

kirjutanud narkootilise ainet sisaldava ravimi retsepti või teinud raviasutuses ettekirjutuse

sellise ravimi manustamiseks (RKKK 3-1-1-72-13 p 12). Seega on enne süüdimõistva

kohtuotsuse jõustumist tekkinud hüpotees, et L. Burkevitš võis vallata oksükodooni

seaduslikult. Kolleegium ei pidanud õigeks seda teavet eirata ning juhtis apellatsiooni

menetlusse võtmise määruses sellele küsimusele prokuröri tähelepanu. Nimelt on L. Burkevitš

kohtueelses menetluses avaldanud ühena mitmest versiooni, et oksükodooni sisaldavad

tabletid võis talle välja kirjutada arst. Seda, milliseid ravimeid on arstid L. Burkevitšile välja

kirjutanud, kohtueelses menetluses kindlaks ei tehtud. See aga võib tähendada olukorda, kus

kriminaaltoimiku materjalid võisid osutuda asja lühimenetluses läbivaatamiseks ebapiisavaks

ja asi tulnuks tagastada prokuratuuri.

14. Kolleegium peab kriminaaltoimiku materjale siiski ka hiljem lisandunud teabe

valguses kriminaalasja lühimenetluses lahendamiseks piisavaks. Vallasasja hoiule võtmise

akti kohaselt võeti 27.06.2025 aadressil Nõlvaku 2 Tartu linn (kauplus Prisma) L. Burkevitšilt

hoiule mh 4 poolikut tabelitlehte Oxycodone Vitabalans 10 mg, kokku 20 tabletti. Need

asusid käekotis ja telefonikaane vahel (I kd tl 36). Asitõendi vaatlusprotokolli lisaks on ära

võetud ravimite fotod (I kd tl 37–41). L. Burkevitš avaldas algatuseks, et need võisid kuuluda

tema elukaaslasele. See versioon menetluse käigus kinnitust ei leidnud. Hiljem avaldas ta, et

võis need kuskilt osta või on need arsti välja kirjutatud. Hüpoteetiliselt on võimalik, et

inimesel on alles ka mitu aastat tagasi välja kirjutatud ravimid. Kui ravimid on jäänud kodus

kuskile seisma või näiteks ravimikappi, on võimalik nende olemasolu unustada. Seda

võimalust aine hoidmise asjaolud ei toeta. Tõenäosust, et inimene kannab enda käekotis ja

telefoni vahel kaasas ravimeid, mis on talle aastaid tagasi välja kirjutatud, peab kolleegium

väga väikseks.

15. Kohtueelse menetluse lõppedes tutvustatakse kriminaaltoimikut (KrMS § 224–225),

asja lühimenetluses arutamiseks on vajalik süüdistatava taotlus (KrMS § 233 lg 11). Maakohtu

istungil tunnistas L. Burkevitš end KarS 184 lg 1 järgi ette heidetud teo toimepanemises süüdi

(dtl 464). Nendel asjaoludel ei olnud maakohtul põhjust hinnata kriminaalasja materjale KarS

§ 184 lg 1 järgse süüküsimuse lahendamiseks ebapiisavaks. Kaitsja vahendusel esitatud

taotlus võtta tõendina vastu digiloo väljavõte jääb rahuldamata.

16. Kaitsja leiab, et L. Burkevitši kuritegude juurpõhjus on tema narkosõltuvus ning

taotleb seetõttu vangistuse asendamist raviga. KarS § 692 lg 1 sätestab, et kui isikule

mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud

ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. Sama

sätte lg 6 p 1 kohaselt on selliseks raviks mh narkomaanide sõltuvusravi isikule, kes on

kuriteo toime pannud narkomaania tõttu.

17. Osutatud sätte kohaldamise esmane formaalne eeldus on karistuse määr – mõistetud

vangistus peab jääma vahemikku 6 kuud kuni 2 aastat. Sealjuures ei ole oluline, kas selline

karistus mõistetakse üksikkuriteo või kuritegude kogumi eest §-de 64–65 järgi

(Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad J. Sootak ja P. Pikamäe. Tallinn:

Juura, 2021, § 692 komm 6.3).

18. L. Burkevitši puhul ei ole vangistuse raviga asendamine ainuüksi formaalsetel

põhjustel võimalik. Tema 3 aasta ja 14 päeva pikkusest karistusest moodustab 1 aasta 5 kuud

ja 24 päeva KarS § 65 lg 2 kohaselt liidetud karistus. Selle karistuse määra osas puudub

käesolevat kriminaalasja läbi vaataval kohtul mistahes kaalutlusruum. Vangistuse raviga

asendamine oleks matemaatiliselt võimalik vaid juhul, kui talle etteheidetavate tegude eest

mõistetav karistus ei ületaks 6 kuud ja 6 päeva. See aga pole võimalik ainuüksi põhjusel, et

KarS § 184 lg 1 ette nähtud karistuse alammäär on 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 kohase

liitkarisuste moodustamise reegli järgi on isiku jaoks võimalikest soodsaim variant kergema

karistuse raskemaga kaetus lugemine, mis tähendaks minimaalselt 1 aasta pikkust vangistust.

Asjaolusid, mis annaks kaaluda karistuse mõistmist alla alammäära, ei esine.

19. Kolleegiumi hinnangul on maakohus mõistnud kõiki KarS §-s 56 nimetatud

asjaolusid arvestava karistuse. L. Burkevitš on kogu oma täiskasvanuea vältel toime pannud

süütegusid. Maakohtu otsuse tegemise aja seisuga oli tal 4 kehtivat ja 6 kustunud

kriminaalkaristust, väärteokaristusi vastavalt 12 ja 23. Praegused teod on ta toime pannud

katseajal. Sellise inimese puhul ei ole karistuse tingimuslik kohaldamata jätmine põhjendatud.

Vaatamata sellele, et L. Burkevitši kuritegude toimepanemise juurpõhjus võib olla

narkomaania, tuleb tal mõistetud karistust kanda vanglas.

20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.12.2025. a otsuse muutmata ja apellatsiooni

rahuldamata.

21. L. Burkevitšile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas

23.02.2026 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks.

Kokku taotleb kaitsja 171,12 euro hüvitamist (sh käibemaks 33,12 eurot). Taotluse kohaselt

kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja kaitsealusega nõupidamisele 40 minutit ja

apellatsiooni koostamisele 75 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus

põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele.

22. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon

on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel L. Burkevitši

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)