2-24-147222/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Aleksandr Kondrašov ja Kairi Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-147222

Kohtuasi

Z.G hagi U.Z vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.08.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

U.Z apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

226,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Z.G (isikukood XXX), seaduslik

esindaja X.D, lepinguline esindaja Raivo Salumäe

Kostja (apellant): U.Z (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

10.04.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.08.2025 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 22.08.2025 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud U.Z kanda.

5. Rahuldada Z.G taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata U.Z

poolt Z.G-le hüvitatavateks menetluskuludeks 290 eurot.

6. Mõista U.Z-ilt Z.G kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

290 eurot.

7. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb U.Z-il Z.G kasuks tasuda viivist

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-24-147222

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.G (hageja) esitas 13.01.2025 Harju Maakohtule hagi U.Z (kostja) vastu. 13.01.2025

esitatud ja 15.01.2024 ning 25.01.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt palus hageja

kostjalt välja mõista elatise perioodi eest 01.12.2024 kuni 31.12.2024 seaduses sätestatud

miinimummääras.

2. Hageja on X.D ja U.Z ühine laps. Perelepituse kokkuleppe alusel on vanematel jagatud

hooldus 50/50 põhimõttel, aga hageja veetis terve 2024. a detsembrikuu oma isaga ja isa pidas

last ülal. Lastetoetus summas 80 eurot laekub kostja kontole.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

4. 2024. a detsembris hoidis isa last enda juures ning takistas tal emaga kohtumast. Selle aja

jooksul võttis kostja osa 6. detsembril klassijuhataja koosolekust, kuu keskel vanemate

jõulupeo koosolekust, jõululaadast, tegi ja maksis lapse jõulukingi koolis ning klassijuhataja

jõulukingi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi

eest 01.12.2024 kuni 31.12.2024 elatise 226,43 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte

endi kanda.

6. Puudub vaidlus, et hageja elas 2024. a detsembris oma isa juures. Samas puuduvad tõendid,

et kostja oleks hagejale 2024. a detsembris miinimumulatuses elatist tasunud. Kostja esitatud

tõenditest nähtub üksnes, et kostja on tasunud detsembris kulusid seoses hagejaga kokku

141,29 eurot (toiduraha 32,94 eurot, kunstiringi eest 91 eurot, õpetajate kink 15,20 eurot +

2,15 eurot). Arvestades, et elatise baassumma on 545,52 eurot, ei saa asuda seisukohale, et

kostja oleks võrdväärselt hageja isaga 2024. a detsembris hagejale ülalpidamist andnud. Kuna

hageja on elanud detsembris isaga, on eluliselt usutav, et isa on kõik muud eluliselt vajalikud

hagejaga seotud kulud kandnud (s.h hagiavalduses märgitud eluasemekulud, kodused

toidukulud, transpordikulud, hügieenitarbed jms). Hagis märgitud kulud on igakuiselt

vajalikud ja mõistlikud. Kohtul puudus alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei oleks

vastanud detsembris vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

2-24-147222

7. Kuna kostjale laekub lastetoetus ning kostja on teinud detsembris kulutusi seoses hagejaga,

siis on hageja õigustatud nõudma elatist 2024. a detsembri eest 226,43 eurot (miinimumelatise

summa arvestades kostjale laekuva lastetoetusega 367,72 eurot miinus kostja tehtud kulutused

141,29 eurot).

8. Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmisel jääks ta varaliselt vähemkindlustatuks

või et ta ei oleks olnud suuteline 2024. a detsembris hagejale ülalpidamist vähemalt

miinimumulatuses andma. Vahepealne töötuna arvel olek ei vabasta kostjat tema

ülalpidamiskohustusest. Muid aluseid elatise vähendamiseks ei ole kostja välja toonud.

Apellatsioonkaebus

9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldamata jätta.

10. Pooltel oli kehtiv perelepitaja juures kokkulepitud vanemluskokkulepe, mille kohaselt pidi

hageja veetma pool ajast isaga ja pool ajast emaga. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et isa

rikkus tahtlikult vanemluskokkulepet.

11. Kuna hageja isa jättis omavoliliselt ja ilma vastava kokkuleppeta lapse emale üle andmata

ning takistas ema ja lapse vanemluskokkuleppekohast suhtlemist terve detsembrikuu vältel,

pidi ta arvestama sellega, et annab ise lapsele täies ulatuses ülalpidamist. Seega ei ole hagejal

kostja suhtes elatise nõuet, eriti arvestades, et kostja tegi ka sel ajal vajalikke ja vältimatuid

kulutusi hageja ülalpidamiseks ja on seega oma kohustused täitnud. Lähtuda tuleb kehtivast

vanemluskokkuleppest ja jätta hageja nõue rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad

12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

13. Väär ja tõendamata on väide, et lapse isa ei võimaldanud 2024. a detsembris lapsel emaga

kohtuda. Antud juhul kaldus kohtuväliselt kokku lepitud suhtluskorrast kõrvale mitte lapse

isa, vaid kostja, kui ei võtnud paaritutel nädalatel last enda hooldada. Suhtluskorra kohaselt

pidi laps olema igal paaritul nädalal emaga, kes aga detsembris last hooldada ei võtnud, mille

tõttu pidi lapse isa lapse ema kohustuse enda peale võtma. Asjaolu, et kostjal ei olnud siis

ajutiselt kodu, ei muuda asjaolu, et lapse eest hooldamine koos vastavate kulude kandmisega

jäi detsembrikuus üldiselt lapse isa kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 2¹ kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

15. Hageja esitas kohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt elatise perioodi eest

01.12.2024 kuni 31.12.2024 seaduses sätestatud miinimummääras. Maakohus rahuldas hagi

osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 226,43 eurot. Nimetatud summast ületavas

osas hagi rahuldamata jätmist ei ole hageja vaidlustanud, mistõttu on maakohtu otsus selles

osas TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

2-24-147222

16. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista ajavahemiku 01.12.2024 kuni 31.12.2024 eest elatis 226,43 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6

sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Siiski on vajalik maakohtu otsuse

põhjendavat osa täiendada põhjendustega selle kohta, et hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist

sõltumata hageja vanemate vahel sõlmitud vanemluskokkuleppest.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja vanematel on Sotsiaalkindlustusametis sõlmitud

vanemluskokkulepe, mille kohaselt viibib hageja ühes kuus poole ajast isa juures ja poole

ajast ema juures (ema juures paaritutel nädalatel ja isa juures paaris nädalatel). Samuti ei

vaidle pooled selle üle, et 2024. a detsembris viibis hageja terve kuu isa juures.

18. Kostja väitel rikkus lapse isa vanemluskokkulepet ega andnud last kostjale üle, mistõttu ei

pea kostja selle aja eest elatist maksma. Hageja vaidles kostjale vastu ja väitis, et 2024. a

detsembris ei võtnud kostja last hooldada, mille tõttu pidi lapse isa lapse ema kohustuse enda

peale võtma. Maakohus ei hinnanud poolte väiteid selle kohta, kas hageja oli isa juures

kostjast sõltumatutel asjaoludel ning kas seetõttu tuleks lugeda ikkagi, et hageja oli kostja

juures suhtluskorras kokkulepitud ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei põhjusta maakohtu

menetlusnormide rikkumine siiski maakohtu otsuse tühistamist, vaid ringkonnakohus saab

rikkumise ise kõrvaldada ja lisada puuduolevad põhjendused.

19. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe,

eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis

või kokkuleppes märgitud ulatuses. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või

kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid

esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo 2-23-8691, p 13.1). Lisaks selgitas Riigikohus, et

kui laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel lahuselava vanema juures

vähem aega, kui on suhtluskorra või vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps viibis lahuselava vanema

juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja

(RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29). Olukorras, kus

suhtluskorra määrust ei täideta lahuselavast vanemast sõltuvatel asjaoludel (nt ta ei soovi

lapsega suhelda ulatuses, nagu see on kohtumääruses ette nähtud), saab elatise suuruse

kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest. Vastupidine seisukoht ei ole

kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse õigust saada ülalpidamist oma kõikide

eluvajaduste rahuldamiseks (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Kui suhtluskorra mittejärgimine on

tingitud lahuselava (elatist tasuma kohustatud) vanema enda käitumisest või valikutest, siis on

ühtlasi tema enda mõjusfääris tagajärg, kus lapsega vähesema suhtlemise tõttu tuleb tal anda

lapsele vahetu ülalpidamise asemel ülalpidamist rahas (RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454, p

17).

20. Kõigepealt tuleb kindlaks teha, mis kuupäevadel pidi hageja vanemluskokkuleppe

kohaselt kostja juures 2024. a detsembris viibima. Vanemluskokkuleppe p 1.1.2.1 kohaselt on

laps oma isaga pool aega (keskmiselt 15 päeva) kuus, täpsemalt: igal paaris nädalal. Punkt

1.1.2.2 kohaselt on laps oma emaga pool aega (keskmiselt 15 päeva) kuus, täpsemalt: igal

paaritul nädalal (dtl 58–62). Seega pidi 2024. a detsembris hageja viibima kostja juures 02.–

08.12, 16.–22.12 ja 30.–31.12 ning isa juures 01.12, 09.–15.12 ja 23.12.–29.12. Pooled ei

vaidle selle üle, et hageja ei viibinud kostja juures 02.–08.12.2024 ja sellel perioodil lapse isa

hageja viibimist kostja juures ei takistanud (ringkonnakohtu 10.04.2026 istungiprotokolli

ajamärk 00.32:15). Seega on vaidlus selles, kas lapse isa takistas kostjal vanemluskokkuleppe

täitmist 16.–22.12.2024 ja 30.–31.12.2024. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita kohtule

2-24-147222

esitatud tõendid seda, et lapse isa oleks takistanud kostjal nimetatud perioodidel

vanemluskokkuleppe täitmist ja hageja viibimist kostja juures.

20.1. Kohtule esitatud vanemate vaheline sõnumivahetus tõendab, et lapse isa pakkus kostjale

last 12.12.2024, s.o enne kostja nädala algust, kuid kostja oli nõus lapse enda juurde võtma

alles 30.12.2024. 12.12.2024 kell 18.48 kirjutas lapse isa kostjale: „Kas sul on uus kodu

olemas või terve detsember on Z.G minuga? Kas homme võtad Z.G?“ 12.12.2024 kell 20.24

vastas kostja: „Vana aasta lõpp on Z.G minuga ja sealt edasi nädal ja nädal.“ Selle vastuse

peale kirjutas lapse isa kostjale 12.12.2024 kell 21.16: „Kas sa ei igatse last terve kuu.“ (dtl

124–134). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu sellest kirjavahetusest, et lapse isa oleks

kostjat takistanud hagejat enda juurde võtmast ja temaga koos olemist. Sellist lapse isa

käitumist pole võimalik järeldada ka teistest kostjale 2024. a detsembris saadetud sõnumitest

(dtl 137–152). Vastupidiselt kostja väidetule nähtub eeltoodud 12.12.2024 kirjavahetusest, et

lapse isa pakkus kostjale lapsega koos olemist, kuid lapse ema soovis lapsega koos olla alles

aasta lõpus.

20.2. Kostja ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt nõudis lapse isa kostjalt võla

maksmist, vastasel korral ei anna ta hagejat kostjale üle ning kostja viitas seejuures dtl-le 134.

Selles 11.12.2024 aset leidnud vestluses on lapse isa küll nõudnud kostjalt mingi varasema

võlgnevuse tasumist, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole lapse isa seda sidunud hageja

üleandmisega kostjale (dtl 134). Kostja viitas ka 25.12.2024 lapse isale saadetud sõnumile,

milles märkis, et soovib lapse üheks ööseks enda juurde võtta, kuid millele lapse isa vastas, et

see ei sobi, kuna ta on lapsega linnast eemal (dtl 140). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et

sellest sõnumist saaks järeldada lapse isa takistamist kostjal lapsega kohtuda. Tegemist oli

lapse isa nädalaga (23.12.–29.12), mil lapse isa ei pidanudki last kostjale üle andma.

20.3. Samuti ei ole ühestki kohtule esitatud tõendist (sõnumivahetusest) võimalik järeldada, et

lapse isa oleks takistanud kostjal last enda juurde võtmast perioodil 30.12–31.12.2024. Alles

01.01.2025 saatis kostja lapse isale sõnumi, et soovib lapse enda juurde võtta (dtl 148).

21. Eeltoodust tulenevalt on hageja viibinud kostjast sõltuvatel asjaoludel 2024. a detsembris

kostja juures vähem aega, kui on vanemate kokkuleppega ette nähtud, mistõttu tuleb elatise

suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest. Kuna faktiline

elukorraldus seisnes selles, et hageja oli terve 2024. a detsembrikuu oma isa juures, on hageja

isa pidanud terve kuu hagejat ülal ja hageja on õigustatud saama kostjalt selle aja eest elatist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 14.04.2026 ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud

kokku 290 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 4 tunni ulatuses

keskmise tunnihinnaga 72,5 eurot (käibemaksuga).

24. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

toimikuga tutvumine, konsultatsioon, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele,

2-24-147222

kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine ning menetluskulude nimekirja

koostamine on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti

põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on samuti TsMS § 175 lg 1

mõttes mõistlik ja põhjendatud.

25. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud õigusabikulud 290 eurot (käibemaksuga).

26. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)