2-26-9422/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Määruse tegemise aeg ja koht

29.aprill 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-26-9422

F.B hagi SA Viljandi Haigla vastu kahju hüvitamiseks

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

F.B (isikukood XXX, XXX

Hageja seaduslik esindaja

eestkostja

U.F.Q (registrikood XXX, e-post XXX)

Kostja

SA Viljandi Haigla

RESOLUTSIOON

1. Keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ja jätta menetluskulud hageja kanda; menetluskulusid ei esine;

2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja hageja seaduslikule esindajale kätte;

3. Selgitada:

3.1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud

menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. F.B esitas kohtusse kaebuse. Kaebuse kohaselt raske füüsilise, psühholoogilise ja psüühilise

kahju tekitamise eest esitan Viljandi haigla vastu hagi summas 1000000 eurot.

Asjaolud: 2018. aastal ajasid minu videoreportaažid psühhiaatriahaiglast karistuspsühhiaatria

teemal Eestis ärevile Viljandi haigla psühhiaatrid ja juhtkonna. Mind karistati piinamisega. Olles

terve mõistuse juures ja rahulikus seisundis, paigutati mind 28. mail 2018. a isolaatorisse, kus

seoti rihmadega kinni minu käed, jalad ja rind. Kuni 2018. a 31. maini ma lebasin kinniseotuna

kušetil ja kannatasin ülemääraselt. Mind hoiti isolaatoris kuni 10.09.2018, pärast mida isoleeriti

mind kamber-tüüpi ruumi, kus mind hoiti kuni 10.01.2022. Isolaatoris ja kambris söödeti mulle

neuroleptikume Sisordinol depoo 200 ml, Sisordinol agutard 50 ml, Lepaneks 700 ml ja

Olanzapin. Mulle tehti üledoseerimist. Igapäevaselt piinasid mind teravad torkivad valud

südames, hingeldus, niiditaoline pulss, käelabad ja jalatallad higistasid kõvasti, organismil oli

kord palav, kord külm, kehas olid koolikud, vererõhk kõikus järsult. Ma tunnetasin pidevalt

surmaeelset seisundit. Ma olin suremas, kuid jäin ellu. Tahan pöörata tähelepanu sellele, et mul

on raske ajuhaigus. Juba 15 aastat on mul peas tugev müra ja 15 aastat piinab mind tugev

füüsiline nõrkus. Minul on peaajus rikutud normaalne vere tsirkulatsioon. Müra peas- see on

distsirkulatoorne entsefalopaatia. Viljandi haigla arstid keeldusid panemast mulle diagnoosi ja

mind ravimast, sest psühhiaatrid panid mulle vale diagnoosi - hüpohondria. Ma piinlen iga päev.

See on inimese piinamine. Eesti rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni § 3. Tahan toonitada,

et ma olen karistuspsühhiaatria ohver ja juba 14 aastat hoitakse mind ebaseaduslikult

psühhiaatriahaiglas. Mulle tekitatakse parandamatut tervisekahju. Käesoleval ajal tehakse mulle

Sisordinol depoo süste, mis rusub minu närvisüsteemi ja suurendab ajuhaigust. Samuti ei ole mul

söögiisu, kõht koriseb, progresseerub tihe urineerimine, öösiti surevad sõrmed, ilmneb südame

arütmia, värisevad käed, jalad ja keha. Mind on tehtud invaliidiks. Hageja palub: Mõista minu

kasuks välja moraalne kompensatsioon summas 1000000 eurot. Anda mulle advokaat minu

õiguste kaitseks.Vabastada mind riigilõivu tasumisest.

Kohtu põhjendused

2. Vastavalt TsMS § 371 lg 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel

ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja lg 10

kohaselt hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

3. TsMS § 338 lg 1 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas

menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses menetlusosaliste ning nende

võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed.

4. TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse (hagi)avalduses avaldaja selgelt väljendatud

nõue (hagi ese) ja avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Sama paragrahvi lõike

1 punkti 3 kohaselt lisatakse avaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid,

viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

5. Kohus leiab, et hagiavaldus ei vasta TsMS §-s 338 ja §-s 363 sätestatud vorminõuetele.

Hagiavaldus on käsikirjaline ja allkirjastamata hageja seadusliku esindaja poolt. Hagiavalduses

tuleb selgelt märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid,

sidevahendite andmed, isikukoodid, sünniajad või registrikoodid, et kohtul oleks võimalik

tuvastada kostjate isikuid. TsMS § 338 lg 3 sätestab, et kui menetlusosaline ei tea teise

menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on

andmete teadasaamiseks teinud.

6. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagiavaldusel ei ole

pädeva isiku allkirja või on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 11

järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja

kohta ei võimalda isiku tuvastamist.

7. Kohtule nähtuvalt ei ole hagiavalduselt tasutud ka riigilõivu. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p

10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Kohus selgitab, et hagejal tuleb tasuda nõuetelt riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) §-s 59

sätestatud määras. Riigilõivu tuleb tasuda igalt esitatud nõudelt.

8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 363

menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik avaldust

menetleda. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus on nii ulatuslike vormiliste ja sisuliste

puudustega, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse

võtmisest tuleb keelduda. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et

kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

2

9. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui hagi on esitatud selliste puudustega, et

puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole

põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse

võtmisest keelduda (TalRK 2-19-9416, p 6). Kohus leiab, et kõiki eeltoodud puuduseid arvesse

võttes on hagi koostatud oluliste vormiliste ja sisuliste puudustega ja puuduste kõrvaldamine

tooks kaasa sisuliselt vajaduse uue hagiavalduse koostamiseks. Seetõttu pole põhjendatud hagis

olevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine.

10. Lisaks märgib kohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse

võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

11. Harju Maakohtu 11. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 on hageja üle seatud

eestkoste ja eestkostjaks määratud XXX kaudu. Kohtumäärus on jõustunud. Rahvastikuregistrist

nähtub, et käesoleval hetkel on hageja eestkostjaks U.F.Q, kelle õigus ja kohustus on

eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eeskostja

ülesanneteks on F.B esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu

korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku

kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti F.B esindamine kõigis

õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Seega on hageja eestkostjal kohustus kontrollida

eestkostetava huvide kaitstust ning vajadusel algatada sellel eesmärgil kohtumenetlus. Antud

juhul ei ole eestkostetav ilmselgelt pöördunud eestkostja poole, kes oleks saanud koostada

kohtule menetlusdokumendi miinimumstandarditele vastava avalduse ja teda kohtus esindada.

Seetõttu ei esine kohtu hinnangul hagejal õiguskaitsevajadust TsMS § 371 lg 2 p 2 mõistes ning

kohus ei pea vajalikuks hagiavaldust käiguta jätta ega ka avalduse osas eestkostja arvamust

küsida. Kohus selgitab, et eestkostjal on õigus ja kohustus eestkostetava huve kaitsta, sh selle

võimalikke riiveid, ning õigus ja kohustus esitada vajadusel kohtule nõuetekohane hagiavaldus.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 9, 10, 11 ja § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata.

13. Kuivõrd kohus jätab hagi menetlusse võtmata, siis jäävad kostja muud nõuded sh

riigiõigusabi taotlus läbi vaatamata.

14. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd hagi pole menetlusse

võetud ega ühelegi teisele menetlusosalisele kätte toimetatud, ei saa asjas olla menetluskulusid

tekkinud ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

15. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte,

vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale

(TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik

3