4-25-4582/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-4582

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Väärteoasi

P. R. (R.) väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1

järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 24. novembri 2025 otsus

väärteoasjas nr 2315,25,007497, millega P. R. karistati KarS

§ 218 lg 1 alusel rahatrahviga 13 trahviühikut, s.o 104 eurot

Menetlusalune isik

P. R. – isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-post xxx

Kaitsja

Ülo Kivi

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse esindaja S. D.

MAAKOHUS OTSUSTAS

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse lähisuhtevägivalla süütegude menetlusgrupi 24.

novembri 2025 otsus väärteoasjas nr 2315,25,007497, millega P. R. karistati KarS §

218 lg 1 alusel rahatrahviga 13 trahviühikut, s.o 104 eurot.

2. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220255085598

.

3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

4. Jätta menetlusaluse isiku P. R. kaitsja kaebus rahuldamata.

5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

4-25-4582

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 23. oktoobril 2025 väärteoprotokolli nr 231525007497,

mille teokirjelduse kohaselt P. R. viibides 21. juulil 2025 kella 11.00-st kuni kella 18.10-ni

XXX J. R.le kuuluvas eramus, eemaldas tahtlikult eramu tubadest seintele kinnitatud kolm

radiaatorit, eramu välisfassaadilt eemaldas veekraani, elektripistikud ja elektrijuhtmed, antud

tegevusega kahjustas tahtlikul võõrast vara, nimelt J. R.le kuuluva eramu kütte-, vee- ja

elektrisüsteemi ning tekitas kahjustused nii eramu sisestes seintes kui ka välisfassaadil,

tekitades oma teoga varalist kahju J. R.le, pannes sellega toime varavastase süüteo väheolulise

varalise õiguse vastu, millega ei põhjustatud olulist kahju. Kirjeldatud käitumisega on P. R.

väärteoprotokolli kohaselt toime pannud KarS § 203 lg 1 tunnustele vastava teo, milline on

kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalevameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

24. novembri 2025 otsusega väärteoasjas nr 2315,25,007497 karistati P. R. KarS

§ 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 13 trahviühikut, s.o

104 eurot.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 9. detsembril 2025 kaebuse menetlusaluse isiku

kaitsja Ülo Kivi. Kokkuvõtvalt seisneb kaebus järgnevas.

4. Menetlusalust isikut P. R. on ebaõigesti karistatud KarS § 203 lg 1 - § 218 lg 1 alusel, sest

tegemist on teineteist välistavate süüteokoosseisudega (vt Riigikohtu 21.02.2012

lahend kohtuasjas 3-1-1-16-12 p 7). Lisaks, P. R. ei ole oma käitumisega

talle süüks arvatud süüteokoosseisu realiseerinud. Kogutud tõendite

pinnalt on tehtud ebaõiged järeldused.

5. Väärteoasjas tehtud otsuses ei ole põhjendatud, miks 7. novembri 2025 vastulauses esitatut

ega sellele lisatud tõendeid ei ole arvesse võetud.

6. Väärteootsuses toodud seisukohad on valed ega ole kooskõlas seadusega.

Väärteootsuses leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku P. R.

tegevust ei õigusta tema poolt menetlejale edastatud väited selle kohta,

et tema poolt maja küljest eemaldatud esemed kuuluvad talle. Edasi

märgitakse otsuses: 21.07.2025 ta teadis et elamu (ehitis), mida ta

kasutab, ei kuulu talle, selle küljes olevate elektri-,vee-, ja küttesüsteemi

osade eemaldamisega ta rikub seda elamut. Menetleja ülaltoodud

seisukohad on väärad ja ei ole kooskõlas seadustega.

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 ja § 55 kohaselt ei kuulu eemaldatud

radiaatorid, veekraan ega elektripistikud ehitise oluliste osade hulka, kuna need olid kergesti

teisaldatavad ja ostetud (ning ka paigaldatud) P. R. poolt. Seega ei saanud nende

eemaldamisega kahjustada eramut ega J. R. varalist õigust. Kaebuses märgitakse sedagi, et

4-25-4582

elamu ostmise ajal 6. veebruaril 2015 puudusid elamul elektritoitel töötavad infrapuna

küttepaneelid (3 tk), maja välisküljel veekraan ning elektripistikud koos

juhtmetega.

8. Lisaks puudub P. R. tegevuses õigusvastasus, kuna ta tegutses volikirja alusel, mis on ka

vastulausele lisatud.

9. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel või

alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

10. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde, paludes

kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja

menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

12. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse P. R.le ette, et viibides J. R.le kuuluvas eramus,

eemaldas ta tahtlikult tubade seintele kinnitatud kolm radiaatorit ning lisaks eramu

välisfassaadilt veekraani, elektripistikud ja -juhtmed. Nimetatud tegevuse tulemusel kahjustas

ta võõrast vara, s.o J. R.le kuuluva eramu kütte-, vee- ja elektrisüsteemi, tekitades kahjustused

nii eramu sisestes seintes kui ka välisfassaadil. Sellega tekitas P. R. J. R.le varalist kahju,

pannes toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise õiguse vastu, millega ei põhjustatud

olulist kahju.

13. P. R. käitumine rikub KarS § 203 lg-s 1 sätestatut ning on kvalifitseeritav KarS § 218

lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteona.

14. Vaidlus puudub selles, et:

a)

P. R. ja J. R. olid abikaasad, kelle abielu sõlmiti 2. mail 2007;

b)

Harju Maakohtu 10. juuli 2024 kohtuotsusega nr 2-24-9823 lahutati J. R. ja P. R.

abielu;

c)

29. septembril 2014 sõlmiti abikaasade vahel kokkuleppe varalahususe kohta – lõpetati

P. R. ja J. R. vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja kehtestati varasuhtena varalahusus;

d)

20.veebruaril 2015 soetas J. R. P. R.ga kestnud abielu ajal, kuid juba otsustatud

varalahususe ajal kinnistu aadressile XXX;

e)

Eramu aadressil XXX maakond kuulub alates 20. veebruaris 2015 ehk selle soetamisest

J. R.le.

15. Karistusseadustiku § 218 lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav karistusseadustiku 13.

peatüki suhtes üldosalise sättena. See tähendab, et isiku käitumine subsumeerub KarS § 218 lg

1 järgi vaid siis, kui tema tegu vastab mõnele karistusseadustiku 13. peatükis ettenähtud

süüteokoosseisule, välja arvatud KarS § 218 lg-s 1 nimetatud erandid (vt nt RKKKo

4-25-4582

09.06.2011, 3-1-1-45-11). Seega, karistades isikut väärteokorras KarS § 218 lg-s 1 sätestatud

süüteo eest KarS § 203 kaudu tulebki KarS § 2 lg-st 2 tulenevalt teha muuhulgas kindlaks ka

see, kas isikule etteheidetav tegu vastab KarS § 203 lg-s 1 kirjeldatud asja rikkumise või

hävitamise koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Seega isiku käitumine

tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab karistusseadustiku

13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a KarS § 218 lg-s 1 nimetatud erandid); see tegu

on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, ja selles teos

puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud. KarS § 218 lg

4 kohaselt loetakse § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks

varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend

miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204

sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt oluline on kahju või

süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

16. Väärteootsuse kohaselt on P. R. karistatud KarS § 218 lg 1 alusel, kuid isiku käitumine

vastab KarS § 203 koosseisule. Väärteoprotokollis on ka vastavalt kirjas, et P. R. on oma

käitumisega toime pannud KarS § 203 lg 1 tunnustele vastava teo, mis on kvalifitseeritav

KarS § 218 lg 1 järgi. Seega on kaitsja väide, et P. R. on ebaõigesti karistatud KarS § 203 lg 1

- § 218 lg 1 alusel, on vale. Riigikohus on tõesti kaitsja poolt viidatud kohtuasjas nr 3-1-1-16-

12 p-s 7 selgitanud, et kohtuotsuses süüdimõistmise alusena KarS §-le 203 viitamine on

ebaõige, sest KarS §-s 203 ja § 218 lg-s 1 kirjeldatud süüteod on teineteist välistavad, kuid

Riigikohus tühistaski maakohtu otsuse põhjusel, et isikut karistati KarS § 203 - § 218 lg 1

järgi ja jõustas kohtuvälise menetleja otsuse, millega karistati isikut KarS § 218 lg 1 järgi,

samas oli ta toime pannud KarS § 203 koosseisule vastava teo, s.o auto kahjustamise. Kui

võõra vallasasja tahtliku rikkumisega olulist kahju ei tekitata, on tegu karistatav KarS

§ 218 lg 1 järgi väärteona, mitte KarS § 203 järgi kuriteona. Käesolevalt on kohtuväline

menetleja sarnaselt toiminud ka P. R. suhtes tehtud otsuses.

17. Kohtu hinnangul on ka kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et P. R. on oma

käitumisega talle süüks arvatud süüteokooseisu realiseerinud. Karistades isikut väärteokorras

KarS § 218 lg-s 1 sätestatud süüteo eest KarS § 203 lg 1 kaudu, tuleb esmalt mh tuvastada,

kas isikule etteheidetav tegu vastab KarS § 203 lg-s 1 kirjeldatud asja rikkumise koosseisu

objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

18. P. R.le heidetakse ette, et tahtlikult kahjustas (rikkus) võõrast vara - tekitades kahjustused

nii eramu sisestes seintes kui ka välisfassaadil, tekitades teoga varalist kahju J. R.le.

19. KarS § 203 lg 1 järgi karistatakse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on

tekitatud oluline kahju. KarS § 203 lg 1 objektiivne koosseis eeldab, et toimepanija: a) rikub

või hävitab b) asja, mis on c) talle võõras ja d) põhjustab sellega olulise kahju. Seega tuleb

hinnata, kas P. R. rikkus talle võõrast asja KarS § 203 tähenduses.

20. Esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil on põhjendamatult pööratud liialt tähelepanu sellele,

et need infrapunaradiaatorid, elektrijuhtmed, veekraani, elektripistikud ostis eramusse

P. R.. Vaidlust selles ei olegi. Kuid asjaolu, et P. R. poolt J. R.le kuuluvast eramust

eemaldatud radiaatorid, välisfassaadilt veekraan, elektripistikud ja -juhtmed olid P. R.

poolt soetatud, ei välista võõra asja rikkumist. Isegi kui isikul on õigus talle kuuluvad esemed

4-25-4582

eemaldada, peab ta tegema seda viisil, mis ei kahjusta teisele isikule kuuluvat asja –

käesolevalt siis J. R. eramut. Väärteoetteheites on P. R.le ette heidetud seda, et oma

tegevusega – esemete eemaldamisega – on ta tekitanud varalist kahju J. R. eramule.

Rikkumine seisneb mitte esemete eemaldamises endas, vaid eemaldamise viisis, mille

tagajärjel said kahjustada J. R.le kuuluva eramu seinad ja välisfassaad. Kahjustatud on

käesoleval juhul kinnisasi, mis oli P. R. jaoks võõras KarS § 203 tähenduses. Isikule on KarS

§ 203 mõttes võõras iga asi, mis ei ole AÕS § 68 lg 1 mõttes tema omandis – puudub vaidlus,

et kinnisasi kuulus J. R.le ja oli P. R. suhtes võõras vara.

21. Rikkumisena käsitatakse asja kahjustamist määral, mis ei muuda asja lõplikult

kasutamiskõlbmatuks. Asja kasutamiskõlbmatuks muutumine võib olla ka ajutine – praegusel

juhul on määrav, et esialgse kasutamisväärtuse taastamine eeldas tööd, aega ja kulutusi – selle

kohta on meil olemas hinnapakkumised, pildid kahjustustest, ka on tõendatud, et J. R. elamus

olid P. R. tegevuse tagajärjel elektrikatkestused, samuti puudusid kütteseadmed – mis sinna

olid siiski paigaldatud püsiva soojuse hoidmiseks.

22. Kohtupraktika kohaselt on asja rikkumisega tegemist mh olukorras, kus asja on ajutiselt

kahjustatud, näiteks seadme lammutamisel või sellelt tööks vajaliku osa eemaldamisel, isegi

kui asi on hiljem taastatav. Samuti on leitud, et asja esteetilise funktsiooni kahjustamine võib

kujutada endast rikkumist juhul, kui sellega kaasneb asja tarbimisväärtuse vähenemine või

tehnilise kasutatavuse häirumine ning esialgse seisundi taastamine nõuab olulisi kulutusi.

23. Praegusel juhul seisnes rikkumine infrapunaradiaatorite eemaldamises, eramu

välisfassaadilt veekraani, elektripistikute ja elektrijuhtmete eemaldamises, millega kaasnes

seinte kahjustamine (augud seinas, mis vajasid parandamist), eluruumi kasutus- ja esteetilise

väärtuse vähenemine. Infrapunaradiaatorite eemaldamisega rikkus P. R. elamu normaalselt

kasutusfunktsiooni kütte osas. Nii P. R. kui ka J. R. selgitustest kohtuistungil järeldub, et

infrapunaradiaatorid paigaldati selleks, et tagada ruumides normaalne temperatuur. Nende

eemaldamine jättis maja külmaks ja seeläbi ka elamiskõlbmatuks – J. R. pidi ruumidest püsiva

soojuse taastamiseks ja elamiskõlbulikkuse taastamiseks tegema kulutusi, st ostma uued

radiaatorid. Maja välisküljelt veekraani eemaldamisega raskendab ta oluliselt elamu ümber

oleva aia (kinnistu olulise osa) kastmisprotsessi (J. R. on selgitanud, et ta kasvatas ka varem

pere jaoks erinevaid aedvilju jms). Maja välisküljelt elektripistikute ja elektrijuhtmete

eemaldamisega kahjustab ta elamus ja selle ümbruses elektri kasutamist. J. R. selgitas

kohtuistungil sedagi, et elektrikaablite eemaldamise tõttu kadus ka lastetoast osaliselt vool.

Samuti kaasnesid eeltoodud esemete eemaldamisega kahjustused nii maja sisestes seintes kui

ka välisfassaadil. Kahjustuste kõrvaldamine eeldas elamu omaniku J. R. poolt remonditöid

ning rahalist kulu, mistõttu on tegemist vähemalt asja rikkumisega KarS § 203 tähenduses.

Seega on P. R. tekitanud varalist kahju J. R.le nii eemaldatud esemete asemel uue soetamise,

nende paigaldamise kui ka seintele tekkinud kahjustuste kõrvaldamise näol.

24. Selles menetluses ei lahendata küsimust sellest, kellele vara kuulub või, kuidas vara

jagada (vt ka allpool p 31). P. R. poolt elamust eemaldatud ja ära viidud

infrapunaradioaatorid, elektrijuhtmed, veekraan, elektripistikud olid osa elamust. Tegemist

võis olla päraldistega TsÜS § 57 lg 1 tähenduses. Vallasasjad on päraldised, kui nad teenivad

peaasja (käesolevalt J. R. elamut) ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja

4-25-4582

ruumilise seose kaudu. Nimetatud esemed olid kahtlemata korrapärase elamu kasutamise

oluliseks eelduseks. Elamu kuulub aga J. R.le.

25. P. R. käitumine vastab väärteo seega tunnustele. KarS § 203 lg 1 järgi karistatakse võõra

asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 218 lg 1

järgi on väärteokorras karistatav varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise

varalise õiguse vastu. KarS § 121 p 1 kohaselt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab

4000 eurot. Kogutud tõendite pinnalt (hinnapakkumine nr 25072025 Hooldus Servis OÜ

poolt) on tuvastamist leidnud, et kahjude parendamiseks (sh ehitustööd) ja uute

infrapunaradiaatorite soetamise kulu J. R.le on 2684,60 eurot, mille väärtus ei ületa 4000

eurot, s.o KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju piiri.

26. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et P. R. on oma tegevusega, s.o J.

R.le kuuluvast elamust tubade seintele kinnitatud infrapunaradiaatorite, lisaks eramu

välisfassaadilt veekraani, elektripistikute ja – juhtmete eemaldamisega toime pannud KarS

§ 203 lg 1 ja § 218 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo, s.o võõra asja rikkumise

väheväärtusliku asja vastu, millega põhjustati J. R.le kahju, mis ei ületa olulise kahju

piirmäära.

27. Kohtu hinnangul pani P. R. teo toime tahtlikult ja J. R. vara kahjustamise eesmärgiga. P.

R. on teo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Ta ei tegutsenud juhuslikult, vaid

teadlikult ja eesmärgipäraselt. Ta teadlikult eemaldas väärteoetteheites nimetatud esemed

eesmärgiga tekitada J. R.le ebamugavusi ja kahjustada J. R.le kuuluvat vara. P. R. teod ja

käitumine näitavad, et ta oli huvitatud J. R.le ebameeldivuste ja kahju tekitamisest. P. R.

eemaldas elamust radiaatorid, kuigi pidi aru saama, et sellega kahjustab ta maja küttesüsteemi.

Samuti eemaldas ta maja välisküljelt veekraani, mis tegi aia kastmise keeruliseks ning

eemaldas ka elektripistikud ja juhtmed, millega kahjustas maja elektrisüsteemi toimimist.

Lisaks tekkis eemaldamise tõttu kahjustusi nii maja siseseintele kui ka välisfassaadile. P. R.

(paha)tahtlikku tegutsemist ilmestab kahtlemata ka asjaolu, et P. R. kasutas ka sel hetkel J.

R.le kuuluvat kinnistut ja keeldus sel hetkel ka majast vabatahtlikult lahkumast. J. R. taotles

kohtult P. R. väljatõstmiseks luba. Kohtuistungil kõlanud selgitused, mh lahutuse osas (ei

olnud P. R. poolt vabatahtlik), annavad kinnitust sellest, et P. R. oli väärteoprotokollis

kirjeldatud tegevuste toimepanemisel huvitatud mistahes viisil J. R.le ebameeldivuste ja kahju

tekitamisest.

28. Kohtuväline menetleja järgis väärteoasja menetlemisel ka väärteomenetlusõigust ning

VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid pole.

29. P. R. tegu ei õigusta ka 20. veebruaril 2015 sõlmitud volikiri. TsÜS § 120 lg 1 sätestab, et

seadusjärgse esindusõiguse ulatus määratakse seadusega. TsÜS § 120 lg 2 sätestab, et volituse

ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust

või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele

või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. TsÜS § 131 lg 1 sätestab lisaks sedagi, et

esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus

esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus

esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui

esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga,

4-25-4582

eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest

tulenevaid kohustusi.

30. Puudub alus kahelda selles, et volikiri, mis anti J. R. poolt P. R.le nende koosoleku ajal, ei

hõlma kindlasti õigust J. R. vara hävitada või eemaldada. Volitus ei saa legaliseerida

õigusvastast tegu. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 27 lg 3 annab endistele abikaasadele

üksnes rahalise nõude vara jagamise raames, mitte aga õiguse asju füüsiliselt ära viia ja seda

võõrast asja kahjustades. PKS § 34 lg 2 kohaselt, kui abikaasa kasutab oma lahusvara (või

vahendeid) teise abikaasa vara huvides, võib ta nõuda väärtuse hüvitamist. P. R.l ei olnud

õigust ehitise külge ühendatud osi ega esemeid (nt infrapunaradiaator) omavoliliselt

eemaldada.

31. Vastusena kaebuses märgitule, et menetleja on eksinud VTMS § 74 lg 1 p 8 nõude vastu,

jättes otsuses märkimata vastulauses esitatud mittearvestamise põhjenduse, märgib kohus

järgmist. Kohus möönab, et kohtuvälise menetleja otsuses on üksnes kirjas, et vastulauses

esitatut ei arvestata, kuid põhjendused puuduvad. Samas ei tuvasta kohus rikkumist, kuivõrd

kohtuvälise menetleja otsuses on sisuliselt vastatud vastulause argumentidele.

Karistus

32. KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 13 trahviühikut, s.o 104 eurot, s.o alla

sanktsiooni keskmist määra sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et P. R.le karistuse

mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud

karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse

hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh tekitatud kahju ulatust.

Samuti ei ole isik oma süüd tunnistanud ega avaldanud kahetsust. Tegu on toime pandud

kavatsetult.

33. Väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 otstarbekuse kaalutlustel kohus

põhjendatuks ei pea. Kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab

toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid

arvestades, et menetlusaluse isiku teo tagajärjel on põhjustatud J. R.le varaline kahju

märkimisväärses summas, samuti silmas pidades, et P. R. pani teo toime täiesti teadlikult ja

eesmärgipäraselt kavatsetult, eesmärgiga tekitada J. R.le ebamugavusi, ei saa pidada P. R.

süüd väikeseks. Lisaks ei saa rääkida ka avaliku menetlushuvi puudumisest. Praeguse väärteo

puhul on tegemist juhtumiga, mis omab laiemat ühiskondlikku tähendust – konfliktsed

perekondlikud suhted ja konfliktide tulemusena vastaspoolele kahju tekitamine on väga

aktuaalne teema. Seega ei ole alust menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel.

34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

lähisuhtevägivalla süütegude menetlusgrupi 24. novembri 2025 otsuse väärteoasjas nr

2315,25,007497, millega P. R. karistati KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 13 trahviühikut,

s.o 104 eurot, muutmata ja menetlusaluse isiku ja tema kaitsja kaebuse rahuldamata.

4-25-4582

(allkirjastatud digitaalselt)