2-25-7082/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-25-7082 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-7082 Tsiviilasi S. S. ja J. S. hagi P. S. vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: S. S. (isikukood XXX) J. S. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: R...
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
2-25-7082 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-7082 Tsiviilasi S. S. ja J. S. hagi P. S. vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: S. S. (isikukood XXX) J. S. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: R. B. (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja: jurist Õnneli Matt-Tohter Kostja: P. S. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: jurist Mari-Liis Mererand Asja läbivaatamine 28.aprill 2026.a kohtuistung RESOLUTSIOON Kinnitada hagejate S. S. ja J. S. ning kostja P. S. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1. Elatise arvestamise alus on perekonnaseaduse § 101. 2. Tagasiulatuv elatis mõlema lapse eest on 500 eurot. Menetlusaegne elatis on 5329,07 eurot 30.aprilli 2026 seisuga sealhulgas on mai 2026 elatis. 3. Mõlema punktis 2 nimetatud elatise tasumine algab 15.septembril 2026. Tagasiulatuv ja menetlusaegne elatis tuleb tasuda 12 kuu jooksul iga kuu 15. kuupäevaks, igakuine summa on 485,76 eurot. 4. Alates maist 2026 tuleb tütre S. S.i ülalpidamiseks tasuda miinimumelatist s.o 318 eurot ja 62 senti kuus ((baassumma) + (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027)), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). 5. Alates maist 2026 tuleb poja J. S.i ülalpidamiseks tasuda miinimumelatist, mida perekonnaseaduse § 101 lg 6 alusel vähendatakse 8 ööpäeva võrra s.o 148 eurot ja 1
2-25-7082 70 senti kuus ((baassumma) + (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027)), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust) – 8 ööpäeva ehk 53,33 % miinimumelatisest. 6. Jooksva elatise maksekuupäev on iga kuu 15.kuupäev järgmise kuu eest. 7. Ühekordselt tasub isa P. S. elatise 10.maiks 2026 juuni 2026 eest. Mai 2026 elatis noorema lapse J. S.i puhul 148,70 eurot ja lapse S. S.i puhul 318, 62 eurot, kogusummas 467,32 eurot. 8. Kui isa P. S. juures viibitav tegelik aeg muutub, ei toimu ööpäevade arvestuse järgne elatise vähendamine ega suurendamine enne, kui vanemad ei ole sõlminud uut kokkulepet või ei ole uut kohtulahendit. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-7082. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on S. S. ja J. S. hagi P. S. vastu elatise nõudes. 28.04.2026.a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele ja esitasid kohtule kompromisslepingu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud 2
2-25-7082 võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel; lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtu poolt kinnitanud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled kohtuistungil loobusid edasikaebeõigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3