2-25-18085/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-18085

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

10 349.45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (IK XXX)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus X vastu võlgnevuse nõudes

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 7416.52 eurot;

2.2. intress 427.21 eurot;

2.3. viivis 204.18 eurot;

2.4. viivis põhivõlalt (7416.52 eurot) alates 30.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 85% ulatuses X kanda ja 15% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

5. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 338 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

6. Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 841.50 eurot ja

viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Xl tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga

712878672.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

1 (6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg

1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

(aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik

https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.10.2025 Viru Maakohtule hagi X (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 6679.99 eurot, intressi 423.84 eurot, viiviste põhivõlalt 6679.99 eurot

lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas alates 25.10.2025 ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksete koos seadusjärgse intressiga perioodil 20.11.2025-20.01.2026 ja viiviste

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas

väljamõistmiseks.

Vastuseks 23.02.2026 määruses (hagiavalduse käiguta jätmine) esitatule hageja esitas

12.03.2026 täiendavad selgitused koos täpsustatud nõuetega, taotledes kostjalt põhivõlgnevuse

8415.81 eurot, intressi 427.21 eurot ja viiviste põhinõudelt alates 21.01.2026 kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 17,90% aastas väljamõistmist.

Hagiavalduse põhjal on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank AS-i vahel sõlmitud: 1)

17.05.2019 laenuleping nr L89002620069, mille alusel sai kostja laenu 11032 eurot,

osamaksete tasumisega 15.06.2019 kuni 15.05.2025; 2) 03.02.2020 sõlmitud kokkulepe nr

L89003332369 laenulepingu muutmiseks, osamaksete tasumisega 20.05.2020 kuni

20.01.2026.

Kostja ei täitnud lepingu tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

03.08.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 21.08.2020 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

2 (6)

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal

oli lepingust tulenev võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 20.06.2020 kuni ülesütlemisele

eelnenud 4. osamakseni, s.o 20.08.2020.

Inbank AS loovutas 25.08.2020 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS-le koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. AS Aktiva Portfolio ühines 06.11.2023 Aktiva Finance Group OÜ-ga ja

viimane osaleb seega menetluses AS-i Aktiva Portfolio õigusjärglasena.

Hageja selgitab, et kuna nõuab kostjalt vaid põhivõla, seadusjärgse intressi ja viiviste tasumist

ning arvestab kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa ja seadusjärgse intressi katteks, siis

hageja ei pea täiendavalt selgitama vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist.

Kostja sai laenulepingu alusel laenu 11 032 eurot ning tegi esialgsele lepingule tagasimakseid

2260.49 eurot ja lepingu muudatusele 255.70 eurot. Lisaks tasus kostja hagejale 100 eurot.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks lugeda lepingut 21.08.2020

kehtivalt ülesöelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.

Kostjal on tagastamata põhivõlgnevus 8 415.81 eurot. Kostjal on sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus alates 20.03.2022 osamaksest kuni graafiku lõppemiseni, s.o 20.01.2026.

Hageja loeb 20.03.2022 kuni 20.10.2022 osamaksetest tulenevad nõuded hagi esitamise

seisuga aegunuks. Täpsustatud nõude järgi hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevuse alates 20.11.2022 osamaksest summas 8415.81 eurot.

Hageja esitab intressi seadusjärgses määras ümberarvestuse, mille järgi kostjal on

intressivõlgnevus alates 20.02.2023 kuni 20.01.2026 427.21 eurot. Kostja intressi tasunud ei

ole.

Hageja taotleb kostjalt viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt 8415.81 eurot alates

graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o 21.01.2026 lepingujärgses viivisemääras 17,90%

aastas kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmist.

2. Kostja kinnitas hagimaterjalide ja hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamist

17.03.2026 e-kirjas rahvastikuregistrist nähtuvalt e-posti aadressilt xxx. Kohus andis kostjale

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole

hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetuse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja

selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank AS-i vahel sõlmitud

17.05.2019 laenuleping nr L89002620069, mille alusel sai kostja laenu 11032 eurot, ja algse

laenulepingu muutmiseks 03.02.2020 sõlmitud kokkulepe nr L89003332369. Puudub vaidlus,

et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ja et kostja on tarbija

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping

VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3 (6)

Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning

laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt kokkulepitud

maksegraafikule.

Samuti puudub vaidlus selles, et laenuandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad

nõuded loovutanud hagejale.

5. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).

6. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.01.2019 20,31% ja alates

01.01.2020 20,61% (s.o on viimane avaldatud krediidi kulukuse määr enne vastava lepingu

sõlmimist). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 17.05.2019

lepingu sõlmimise ajal 60,93% ja 03.02.2020 lepingu sõlmimise ajal 61,83%. Kostjaga

sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määrad ei ületanud seega seadusega kehtestatud

piirmäära.

7. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

23.02.2026 määruses kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid

õigusnorme ja tõendamiskoormist, kuivõrd hagiavalduses puudusid selgitused selle kohta, kas

ja kuidas algne krediidiandja kostjaga lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kohus selgitas, et kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtuks, et

kostjale krediidi andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et

seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud.

Hageja jäi 12.03.2026 täiendatud hagiavalduses selle juurde, et tulenevalt oma nõudest ei pea

ta täiendavalt selgitama vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist.

Eeltoodust tulenevalt kohus seega lähtub asja lahendamisel eeldusest, et krediidiandja ei ole

kostjaga laenulepingut ja selle muudatuses kokku leppides järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Riigikohtu selgituse kohaselt peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks

4 (6)

muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude

vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma

tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul,

kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).

Hagiavaldusest nähtuva põhjal tuli kostjal 03.02.2020 sõlmitud kokkuleppe nr L89003332369

maksegraafiku alusel tasuda viimane osamakse 20.01.2026, seega isegi kui laenulepingu

ülesütlemine 21.08.2020 oli toimetu, on kogu laenusumma muutunud tervikuna

sissenõutavaks.

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks

saadud rahasumma tagastada. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses

(v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha

tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas

tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult

põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma

rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p

26).

9. Kohus leiab, et hageja 12.03.2026 esitatud täpsustatud nõue kuulub põhinõude ja viivise

osas rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjendustel.

10. Hageja taotleb kostjalt põhinõudena tagastamata põhivõlgnevuse 8415.81 eurot (laen 11

032 eurot – lepingu alusel tasutud 2516.19 eurot – hagejale tasutud 100 eurot) väljamõistmist.

Hageja on nii algses kui täiendatud hagiavalduses välja toonud ja selle juurde jäänud, et

20.03.2022 kuni 20.10.2022 osamaksetest tulenevad nõuded on hagi esitamise seisuga

aegunud, kuid ei ole seda arvestanud täpsustatud nõude esitamisel. Hageja põhivõlgnevuse

nõudesumma peaks samas nii juhul, kui hageja taotleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud maksete, millele lisanduvad maksegraafiku järgi edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvate maksete väljamõistmist (vt 27.10.2025 hagiavalduse p 2.1.) kui ka olukorras, kus

maksegraafiku järgi on kõik osamaksed tervikuna sissenõutavaks muutunud (vt 12.03.2026

puuduste kõrvaldamine, p 2.1.), olema kogusummana sama. Kohtu arvestuse järgi on nõuete

osalist aegumist arvestades kostja võlgnetava põhivõlgnevuse suuruseks 7416.52 eurot, mille

moodustab sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 20.11.2022 kuni 20.10.2025

6679.99 eurot, millele lisanduvad 20.11.2025 kuni 20.01.2026 sissenõutavaks muutunud

osamaksed (vastavalt 241.85 eurot, 245.82 eurot ja 248.86 eurot) (vt dtl 5-6). Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 7416.52 eurot. Nimetatud summat ületavas osas on

põhivõlgnevuse nõue põhjendamatu.

11. Hageja taotleb kostjalt viivise lepingujärgses viivisemääras 17,90% aastas sissenõutavaks

muutunud põhiosalt (s.o eelnevat arvestades summalt 7416.52 eurot) maksegraafiku

lõppemisele järgnevast päevast, s.o 21.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmist.

Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel (mida antud juhul kohus

eeldab hageja poolt sellekohaste selgituste ja tõendite esitamata jätmise tõttu) ei võta VÕS §

4034 lg 7 teine lause võlausaldajalt õigust nõuda viivist. Küll aga ei saa vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu hageja viivist nõuda lepingujärgsest intressimäärast

lähtudes, vaid VÕS § 4034 lg 7, § 415 lg 1, § 94 ja § 113 lg 1 koostoimes seadusjärgses

määras, kuna algselt kokkulepitud intressimäär on asendunud seadusjärgse määraga (vt nt

TlnRnKo 28.02.2025, 2-23-147731, p 40; TrtRnKo 30.03.2026, 2-24-17504, p 14). Viivist ei

saa nõuda tühisele kokkuleppele tuginedes. Hageja viivisenõue on seega põhjendatud üksnes

seadusjärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise 204.18

5 (6)

eurot perioodi 21.01.2026 kuni 29.04.2026 (s.o otsuse tegemiseni, k.a) eest ja ja edasiulatuva

viivise alates otsuse tegemisele järgnevast päevast.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

7416.52 eurot, ümberarvestatud seadusjärgse intressi 427.21 eurot, otsuse tegemiseks ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 204.18 eurot ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 8 800.69 eurot (põhinõue 7416.52 eurot +

intress 427.21 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 204.18 eurot + viivis ühe aasta eest

seadusjärgses viivisemääras 10,15% aastas hagiavalduse esitamise seisuga summas 752.78

eurot), mis moodustab esitatud täpsustatud haginõudest hagihinnaga 10 349.45 eurot umbes

85%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja kanda.

14. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Hagiavalduse ja lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 840 eurot ja hageja õigusabikulu 338 eurot (2 h x 169 eurot/h).

Kohus leiab, et riigilõiv 840 eurot on põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 338

eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud

tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud

ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike

arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua

kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja

mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 990 eurot (840 + 150).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 841.50 eurot

(85% 990 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab

kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

15. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

6 (6)