2-25-128585/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-128585

Tsiviilasi

XXX korteriühistu avaldus N.E vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX korteriühistu (registrikood xxxxxx,

aadress XXX, XXX-i), lepinguline esindaja Merike

Valgmäe (e-post )

Asjast puudutatud isik: N.E (isikukood XXX, e-post )

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX korteriühistu avaldus N.E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista N.E-lt XXX korteriühistu kasuks välja võlgnevus kokku 1260,04 eurot, millest

põhivõlg on 1170,17 eurot, viivis 39,87 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.

3. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

4. Mõista N.E-lt XXX korteriühistu kasuks välja menetluskulud 50 eurot.

5. Mõista N.E-lt XXX korteriühistu kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 16.01.2026 määrusega anti nõue N.E vastu üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. XXX korteriühistu esitas 28.01.2026 avalduse N.E vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult kui korteriühistu liikmelt majandamiskulude 1170,17

euro, viivise 39,87 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro väljamõistmist. Puudutatud isiku

võlgnevus on tekkinud alates 01.03.2025 kuni 31.10.2025, kuna ta ei tasunud esitatud

arvete alusel ühistule majandamiskulude eest. Kulud on jaotatud korteriomanike vahel

vastavalt seaduse ja põhikirja sätetele.

3. Kohus võttis 02.02.2026 määrusega avalduse menetlusse, andes puudutatud isikule

tähtaja 20 päeva määruse kättesaamisest seisukoha esitamiseks. Kohus edastas avalduse

lisadega ja kirjaliku vastuse nõude puudutatud isikule avaliku e-toimiku vahendusel, e-

posti aadressile ja postiaadressile. Kohus toimetas menetlusdokumendid puudutatud

isikule kätte kriminaalhooldaja vahendusel. Puudutatud isik sai menetlusdokumendid

kätte 07.04.2026 ning seega oli viimane päev seisukoha esitamiseks 27.04.2026.

Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil avaldusele reageerinud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 järgi lahendab

kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis

tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu

vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu on

eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik ühte korteriomanditeks jagatud

kinnisomandi korteriomandite omanikud.

Kohus on tuvastanud, et alates 07.06.2007 on korteriomandi aadressil XXX-i, Tartumaa

omanik N.E (digitoimiku lehekülg (dtl) 36-37).

6. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu

põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste

üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei

nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse

tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute

sõlmimist.

7. KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Majanduskava

kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3).

8. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulusid summas 1170,17 eurot, s.o

perioodi 01.03.2025 kuni 31.10.2025 eest (dtl 51-58, 60). Avaldaja on oma nõude

tõendamiseks esitanud avaldaja põhikirja (dtl 61-65), ühistu üldkoosoleku protokolli,

millega kehtestati 2025. a majanduskava (dtl 40-47), 2025. a majanduskava (dtl 48-50)

ning puudutatud isikule esitatud arved ja kululiigid (dtl 51-58). Avaldaja saatis

puudutatud isikule 31.10.2025 võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja, milles anti

puudutatud isikule täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, kuid puudutatud isiku

võlgnevust ei tasunud (dtl 66).

Puudutatud isikule esitatud arved koosnevad järgmistest kommunaal- ja

majandamiskuludest: haldusteenus avariivalveta (BRP Haldus OÜ), majandus- ja

hooldustasu, remondifond, üldelekter, võrguteenus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon üld,

vesi-ja kanalisatsioon, gaas arvestita II trepikoda (Eesti Gaas) ja küte.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab

võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. Avaldaja põhikirja p 9.5 järgi tuleb ühistule tasuda regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt

juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks majandamiskulusid, koormatisi ning muid

makseid. Põhikirja p 12 kohaselt alljärgnevad tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud arvutatakse ning jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Need kulud

tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tema poolt tarbitud teenuse

mahule (dtl 61-65). Kulude jaotus on järgmine (dtl 40-47, 48-50, 63):

-

vesi ja kanalisatsioon – vastavalt tarbitud teenuse mahule, st korteriomaniku poolt

esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel,

mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel või taatlustähtaja möödumisel

ning veearvesti puudumisel on õigus vee- ja kanalisatsioonikulusid arvestada

vastavalt üldkoosolekul kinnitatud korrale (dtl 63);

-

üldvesi – vastavalt korterite arvule elamus (dtl 63);

-

jäätmed – vastavalt elanike arvule korteriomandis, minimaalselt 1 inimene (dtl 63);

-

üldelekter (sh võrguteenus) – vastavalt korterite arvule elamus (dtl 63);

-

haldusteenus – vastavalt korterite arvule elamus (dtl 63). 2025. a märts ja aprill

209,28 eurot kuus, mai ja juuni 255,69 eurot kuus ning juuli kuni oktoober 259,88

eurot kuus (dtl 48);

-

gaas – vastavalt tarbitud teenuse mahule, st korteriomaniku poolt esitatud näidu

alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide

rikkumisel ning puudumisel on õigus gaasi tarbimist arvestada vastavalt

üldkoosolekul kinnitatud korrale (dtl 63);

-

üldgaas – vastavalt korterite arvule elamus, kes tarbivad gaasi (dtl 63);

-

tsentraalküte – 20 % küttekulust jagada kõikide korteriomandite vahel vastavalt m²-le,

80% küttekulust – tsentraalsel küttel olevate korterite vahel vastavalt m2-le (dtl 63);

-

majandus- ja hooldustasu – vastavalt kaasomandi suurusele (KrtS § 40 lg 1). 2025. a

märts ja aprill 130,94 eurot kuus ning mai kuni oktoober 248,90 eurot kuus (dtl 48);

-

remondifond – vastavalt kaasomandi suurusele (KrtS § 40 lg 1). 2025. a märts ja

aprill 441,50 eurot kuus, mai kuni september 883 eurot kuus ning oktoober 441,50

eurot kuus (dtl 48).

11. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude

kandmise ja jaotamise osas. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule

esitanud ega temalt nõutavale võlgnevusele vastu vaielnud, sh asjaolule, et talle on

igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste

osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga

seotud majandamiskulusid.

Kuna puudutatud isikul oli kohustus majapidamiskulude eest tasuda, avaldaja on

puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks

muutunud ning puudutatud isik on majapidamiskulude tasumise kohustust rikkunud,

tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1170,17

eurot.

12. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda

temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). VÕS §

113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Avaldaja taotleb puudutatud isikult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvetel kajastuvatelt põhivõlgnevustelt alates arve tähtpäeva järgmisest

päevast kuni 25.11.2025. Avaldaja esitas viivisenõude arvestuse (dtl 32-33, 67-74).

Avaldaja viivisenõue on kokku 39,87 eurot.

Kohtu hinnangul on avaldaja viivisenõue põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja viivise 39,87 eurot.

13. Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50

eurot. KrtS § 42 lg 2 p 3 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda

korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest

kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro.

Kohus rahuldab avaldaja sissenõudmiskulude nõude ning mõistab puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 50 eurot, kuivõrd avaldaja nõue on üle

1000 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

15. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses

majapidamiskulude tasumisega, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud

isiku kanda.

16. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskuluna riigilõivu 50 eurot.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. Kokku on avaldaja põhjendatud menetluskulu 50 eurot.

17. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik