3-26-1101/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-26-1101

Määruse kuupäev

28. aprill 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

U, A, L, D, N, C, V, O, Ä, J, B, T, Ö, M, G, P, K, Ü, R, S, E, F, I, Õ,

W ja H kaebus Tartu Vangla 10. aprilli 2026. a käskkirja nr 1-1/2-

26/17 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad U, A, L, D, N, C, V, O, Ä, J, B, T, Ö, M, G, P, K, Ü, R, S,

E, F, I, Õ, W ja H

Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

RESOLUTSIOON

1. Tagastada U, A, L, D, N, C , V, O, Ä, J, B, T, Ö, M, G, P, K, Ü, R, S, E, F, I, Õ, W ja H

kaebus.

2. Jätta W, H, C, O, B ja P esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Vabastada U, A, L, D, N, V, Ä, J, T, Ö, M, G, K, Ü, R, S, E, F, I ja Õ esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Jätta U, A, L, D, N, V, Ä, J, T, Ö, M, G, K, Ü, R, S, E, F, I ja Õ esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

5. Jätta U riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

6. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebajate nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2, 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, 121 lg 4, § 252 lg 7 ja

§ 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajatele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-26-1101

1. Tartu Vanglas kinni peetav U esitas 13. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule enda ja teiste kinni

peetavate A, L, D, N, C, V, O, Ä, J, B, T, Ö, M, G, P , K, Ü, R, S, E, F, I ja Õ nimel ühise

kaebuse Tartu Vangla 10. aprilli 2026. a käskkirja nr 1-1/2-26/17 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt muutis Tartu Vangla 10. aprilli 2026. a käskkirjaga nr 1-1/2-26/17

suhtluspiiranguteta vahistatutel päevakava praegusega võrreldes vastupidiseks. Käskkiri jõustus

13. aprillil 2026. Muudatusel ei ole õiguslikku ja põhjendatud alust, mistõttu on see

õigusvastane. Vastustaja ei ole põhjendanud muudatuste vajadust ning on arusaamatu, mida

sellise muudatusega soovitakse saavutada. Muudatus ei toeta suhtlemist väljaspool vanglat,

tekitab vangla sees arusaamatusi, pingeid ja loob soodsa pinnase vahistatute ebavõrdseks

kohtlemiseks. Uue käskkirja alusel muudetakse ajagraafik ümber. Suhtluspiiranguteta

vahistatutele on eluosakond avatud kell 7:30–11:30 ja suhtluspiirangutega vahistatutele on

eluosakond avatud kell 13–17. See tähendab, et kaebajate pereliikmed, kes töötavad või õpivad,

ei saa kaebajatega enam suhelda, sest ajal, mil kaebajatele on eluosakond avatud ja kaebajad

saavad helistada, ei saa pereliikmed vastata. Lähedastega suhtlemise takistamine põhjustab

vaimseid ja füüsilisi kannatusi, ärevust, masendust, unetust ja depressiooni. Samuti ei võimalda

uus päevakava minna enam tööle, osaleda hõivetegevustes või minna vabatahtlikuna

kassituppa, sest pärast kella 11:30 ei lubataks kaebajaid pesema ega helistama. Valdav osa

huvitegevusi (sh sport, jõutreeningud, jooksutreeningud) toimuvad just õhtul (kell 15–16:30).

Uue kodukorra järgi peaksid kaebajad istuma lõunani sektoris ja olema pärast lõunat kuni kell

17 kambris ja saaksid alles siis minna jalutama. See suurendaks sektoris pingeid. Samuti

raskendaks see oluliselt menetlusõiguste kasutamist ning kohtu ja advokaadiga suhtlemist, sest

vähemalt 75% sektorist viibijatest on suhtluspiiranguteta kinnipeetavad ning Tartu vanglal pole

tehnilist võimekust, et 3–4 inimest saaksid korraga helistada.

Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust Tartu Vangla 10. aprilli 2026. a käskkirja nr

1-1/2-26/17 kehtivuse peatamiseks. Kaebajad paluvad jätta varasema päevakava kehtima.

Kaebuses on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 14. aprilli 2026. a määrusega kaebuse käiguta. Kaebajatel tuli

kohtule esitada U esindusõigust tõendav dokument või kaebus heaks kiita.

3. U esitas 15. aprillil 2026 kohtule taotluse, milles palub lisada kaebajate hulka ka W ja H .

4. Tartu Halduskohtule esitati 15. aprillil 2026 K, J, Ä, E, L, T, A, R, N, M, F, Õ, Ö, D, I ja Ü

ning 16. aprillil 2026 V, G ja S-i volikirjad.

5. Tartu Vangla esitas 17. aprillil 2026 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta,

Tartu Vangla 10. aprilli 2026. a käskkirja nr 1-1/2-26/17, käskkirja peale esitatud vaided ning

üksuse juhi ja inspektor-kontaktisiku 16. aprilli 2026. a selgitused.

Vangla esitas sisulise seisukoha üksnes U esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kohta.

Vangla hinnangul on teiste kaebajate kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus puudustega, sest nad

ei ole neid allkirjastanud ega esitanud neid isikusamasuse tuvastamist võimaldava vangiportaali

rakenduse kaudu. U ei saa olla teiste kaebajate esindaja, sest vanglale teadaolevalt ei vasta ta

HKMS § 32 lg-s 1 toodud tingimustele. C, W ja H esialgse õiguskaitse taotlus ei ole vangla

hinnangul lubatav ka põhjusel, et nad ei ole vanglale vaiet esitanud. Lisaks vabastati C vanglast

13. aprillil 2026 ja P vabastati vanglast 15. aprillil 2026 – muudetud päevakava ei oma nende

õigustele enam mingit mõju.

3-26-1101

Tartu Vangla on seisukohal, et U esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud. U paikneb

alates 15. augustist 2025 Tartu Vangla S2 eluosakonnas. Vaidlust ei ole selles, et 10. aprillil

2026 muudeti eluosakondade päevakavasid. Alates 13. aprillist 2026 muudeti eluosakonna S2

päevakava selliselt, et osakond on avatud täiendavate suhtluspiiranguteta vahistatule kell 7:30–

11:30 (4 tundi). Pärast lõunasööki on eluosakond avatud vahistatutele, kellele on kohaldatud

täiendavaid suhtlemispiiranguid. Enne 13. aprilli 2026 oli S2 osakond täiendavate

suhtlemispiiranguteta vahistatutele avatud kell 13.00–17.00. Üksuse juhi selgituste kohaselt oli

päevakava muudatus vajalik selleks, et tõhustada vanglasisest töökorraldust ja vältida

hilinemisi saatmisel. Enim liikumisi toimuvad hommikusel ajal ning kui suurem osa vahistatuid

viibivad avatud osakonnas, väheneb saatmiste hilinemise oht. See tähendab muuhulgas ka seda,

et vahistatud on juba päevasteks toimetusteks valmis ja saatmise toimumise ajaks on esmased

hommikused toimingud tehtud ja ametnikud ei pea saatmise teostamiseks vahistatu toimingute

järel ootama. Sellisel eesmärgil päevakava muutmist ei saa pidada õigusvastaseks ega vahistatu

õiguste rikkumiseks, sest kehtiv õigus ei anna vahistatule õigust nõuda kindlal ajal osakonnas

liikumise võimaldamist.

Inspektor-kontaktisiku selgitustest nähtuvalt on U alates 1. aprillist 2026 hõivatud keraamika

juhendajana. Tema tavapärane tööaeg on esmaspäevast reedeni kell 9–11:30 ja 14-16:30.

Kaheks nädalaks rakendatakse teda täiendavalt koristamisel esmaspäeviti ja reedeti kell 7–9

ning laupäeval ja pühapäeval kell 7–11:30. Täiendavalt rakendatakse U-d kassitoas

vabatahtlikuna. Eelnevast nähtuvalt on U tõesti igapäevaselt ennelõunasel ajal paljuski

hõivatud ja helistamine ei ole kogu osakonna avatuse ajal võimalik. Siiski on U-l võimalus

helistada teisipäevast neljapäevani enam kui tunni ulatuses. Üksuse juht on selgitanud, et kui

vahistatu on suurema osa ajast osakonnast eemal, siis on tal võimalik esitada eelneva päeva

õhtul põhjendatud taotlus helistamiseks ja taotluse põhjendatuse korral võimaldatakse

helistamist. Kehtivast õigusest ei tulene kindlat ajahulka, mille vältel tuleb kinni peetule

helistamist võimaldada. Minimaalse määrana on sätestatud helistamise võimaldamine vähemalt

üks kord nädalas. Selline minimaalne määr on täidetud ja arvestades, et üksuse praktikas

võimaldatakse põhjendatud juhtudel helistamist ka põhjendatud taotluse alusel muul ajal, ei ole

helistamiskorralduse puhul võimalik rääkida sellise pöördumatu kahjuliku tagajärje saabumise

ohust, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. U viitab küll vaimse tervise probleemide

põhjustamisele, kuid vangla hinnangul ei ole eluliselt usutav, et telefoni teel suhtlemise

võimaluste muutmine võiks vahetult kaasa tuua tervise (sh vaimse tervise) kahjustumise

tõenäolise ohu. Lähedastega suhtlemise ainsaks viisiks ei ole helistamine. Kinni peetaval on

võimalik pidada kirjavahetust, kohtuda lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel, sh on võimalik

suhelda telesilla vahendusel. Päevakava muutus ei keela ega piira selliseid alternatiivseid

võimalusi.

Erinevates menetlustes osalemise ja riigiasutustega suhtlemise puhul tuleb silmas pidada, et

üldjuhul toimuvad menetlused kirjalikult. Seetõttu saab menetluses osaleda kirjalike

pöördumiste kaudu. Riigiasutustega suhtlemisel saaks telefonitsi suhtlemisel vestlus piirduda

üldistatud andmete saamiseks, sest isikustatud info edastamine telefoni teel võib olla

andmekaitse reegleid silmas pidades problemaatiline. Samas nähtub üksuse juhi selgitustest, et

vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 nimetatud isikutega suhtlemine tagatakse esitatud

taotluse alusel. Vanglale teadaolevalt on Tartu Maakohus teinud 2025. a oktoobris

süüdimõistva otsuse, mis vastuse esitamise aja seisuga ei ole jõustunud. Seetõttu ei ole

menetlus aktiivses uurimisstaadiumis. Teise astme kohtumenetluses ei saa advokaadiga

suhtlemisvajadust pidada sedavõrd intensiivseks kui kohtueelses menetluses. Kui U-l on vajalik

3-26-1101

siiski advokaadiga suhelda ajal, mil eluosakond ei ole avatud, on tal võimalik esitada selleks

taotlus.

Pesemisega seoses näeb kehtiv õigus samuti ette minimaalse sageduse: duši kasutamist tuleb

võimaldada vähemalt kord nädalas. Üksuse juhi selgituste kohaselt on sportlikus huvitegevuses

või tööhõives osalevatele vahistatutele tagatud pesemisvõimalus väljaspool tavapärast aega.

Seega ei ole päevakava muutmisega võetud vahistatutelt võimalust enda hügieeni eest

hoolitsemiseks. Vangla hinnangul ei teki iga osakonnavälise tegevuse järel vältimatut duši

kasutamise vajadust. Soovi korral on vahistatutel võimalik end värskendada ka kambrites. S2

osakonna kambrite tualettruumis on kraanikauss, mis on varustatud sooja (segatud) veega ja

soovi korral on vahistatutel võimalik teha esmaseid hügieenitoiminguid kambris.

6. U esitas 19. aprillil 2026 kohtule täiendavad selgitused. Uue päevakava kehtestamine

halvendab oluliselt kaebajate olukorda, sest sellega piiratakse helistamist, hõivetegevustes

osalemist, sekkumistegevustes kaasalöömist, arvestamata kinnipeetavate vajadusi. Vangla

peaks maandama pingelist õhkkonda, vältima stressi ja depressiooni tekitamist ning looma

stabiilse ja toetava keskkonna. Osakonna telefonid on kell 13–17 suurema osa ajast kasutuseta,

kuid just sel ajal saaksid suhtluspiiranguteta isikud helistada, pesta ja osaleda hõivetegevustes.

Päevakava on vastuolus vangla kodukorra punktiga 1.6.4, mis kohustab täitma isikliku hügieeni

nõudeid. Samuti on päevakava vastuolus vangla kodukorra punktiga 12.6.6, sest ei võimalda

kasutada telefoni rohkem kui 5 minutit inimese kohta. Praeguses olukorras peaksid kaebajad

hakkama töölt ära tulema ja loobuma näiteks sotsiaalsete üldoskuste programmis või

anonüümsete alkohoolikute tugigrupis osalemisest ja spordi tegemisest.

7. Tartu Halduskohtusse saabus 20. aprillil 2026 U paberil esitatud riigi õigusabi taotlus.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus lahendab esmalt kaebuse (I), seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (II) ja viimasena

riigi õigusabi taotluse (III).

I

9. Kaebajad on esitanud Tartu Vangla 10. aprilli 2026. a käskkirja nr 1-1/2-26/17 peale

tühistamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 1). Vaidlustatud käskkirjaga muudeti Tartu Vangla

kodukorra punkte 6.1, 6.2 ja 6.3 ning kodukorra lisas 1 toodud eluosakondade päevakavasid.

10. Kohus leiab, et kaebuse tagastamiseks esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud alus.

Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast,

ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vanglas

kinni peetav isik saab tühistamiskaebusega pöörduda kohtusse pärast vaidemenetluse läbimist.

Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

3-26-1101

Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide

tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg

7 kohaselt tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale

haldusorganile.

10.1. Tartu Vangla 17. aprilli 2026. a vastuse kohaselt ei ole C, W ja H esitanud Tartu Vangla

10. aprilli 2026 käskkirja nr 1-1/2-26/17 peale vaiet. Seetõttu ei ole nende tühistamiskaebus

HKMS § 47 lg 1 alusel lubatav.

10.2. U, A, L, D, N, V, O, Ä, J, B, T, Ö, M, G, P, K, Ü, R, S, E, F, I ja Õ on esitanud vanglale

10. aprilli 2026. a käskkirja peale vaide. Vaidemenetlus on aga vanglas praegu pooleli, Kuna

nende kaebajate osas ei saa samuti kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda, ei

ole tühistamiskaebus HKMS § 47 lg 1 alusel lubatav.

Vaidemenetlus on lubatav üksnes juhul, kui samal ajal ei toimu kohtumenetlust

(haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 5). Praeguses olukorras kaebuse menetlemine muudaks

kohtueelse menetluse läbimise kohustuse sisutühjaks. Kaebajad on pöördunud kohtu poole

ennatlikult: neil tuleb enne kaebusega kohtusse pöördumist ära oodata vaidemenetluse tulemus

ning selle põhjal kujundada seisukoht, kas nad vajavad kohtulikku õiguskaitset. Kaebajatel on

õigus pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtu poole pärast vaidemenetluse läbimist, juhul

kui nende vaided tagastatakse, jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata.

11. Kaebajad ei esitanud kaebust isiklikult, vaid nende nimel esitas ühise kaebuse ja autentis

selle vanglas kasutusel oleva portaali kaudu U.

HKMS § 19 lg-s 1 sätestatud juhtudel võivad mitu kaebajat esitada ühise kaebuse. Sel juhul

võib üks kaebaja olla HKMS § 32 lg 1 p 6 alusel teise kaebaja esindajaks. Kui kaebusele on

alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, kes pole advokaat, tuleb kaebusele lisada volikiri

(HKMS § 39 lg 1 p 5). HKMS § 121 lg 1 p 5 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui teise isiku

nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.

Kohus andis kaebajatele 14. aprilli 2026. a määrusega tähtaja U esindusõiguse tõendamiseks

või kaebuse heakskiitmiseks.

11.1. Kohtule esitati volikirjad selle kohta, et U-l on õigus esindada A, L, D, N, V, Ä, J, T, Ö,

M, G, K, Ü, R, S, E, F, I ja Õ (HKMS § 39 lg 1 p 5). Seega võib U olla HKMS § 32 lg 1 p 6

alusel nimetatud kaebajate esindajaks.

11.2. Kohtule ei ole aga esitatud volikirju C, O, B, P, W ja H esindusõiguse tõendamiseks. U

esindusõigus on seega nende kaebajate osas tõendamata (HKMS § 39 lg 1 p 5). Samuti ei ole

nimetatud kaebajad esindusõiguseta isiku tegevust heaks kiitnud (HKMS § 35 lg 3). Seetõttu

kuulub C, O, B, P, W ja H kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-26-1101

II

13. Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust. Kohus mõistab, et kaebajad soovivad, et

kohus peataks esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla 10. aprilli 2026. a käskkirja nr 1-1/2-

26/17 kehtivuse (HKMS § 251 lg 1 p 1).

14. HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub

esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal kohtus menetlustoiminguid teha.

Kuna C, O, B , P, W ja H ei ole U esitatud kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust heaks kiitnud

ega esitanud U esindusõigust tõendavat volikirja, jätab kohus nende esialgse õiguskaitse

taotluse HKMS § 35 lg 1 alusel läbi vaatamata.

15. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada

pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

W, H ja C esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ka põhjusel, et nad ei ole esitanud Tartu

Vangla 10. aprilli 2026. a käskkirja nr 1-1/2-26/17 peale vaiet. Nende esialgse õiguskaitse

taotlus tuleks jätta läbi vaatamata ka HKMS § 249 lg 5 alusel.

16. U, A, L, D, N, V, Ä, J, T , Ö, M, G, K, Ü, R, S, E, F, I ja Õ esialgse õiguskaitse taotlus on

HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav, kuna nad on esitanud Tartu Vangla 10. aprilli 2026. a

käskkirja nr 1-1/2-26/17 peale vaide ja vaidemenetlus on praegu pooleli.

Seetõttu lahendab kohus järgnevalt üksnes nende kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse.

17. HKMS § 104 lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebajad on esitanud taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks. Arvestades, et kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada ka oma

algatusel, ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatuks kontrollida

kaebajate majanduslikku seisundit. Kohus vabastab kaebajad HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

18. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui

taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või

ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

18.1. Kaebajad on põhjendanud kohtule esialgse õiguskaitse vajadust peaasjalikult sellega, et

vangla kodukorras tehtud eluosakondade päevakavade muudatuste tõttu on neile telefonikõnede

tegemise aeg ebasobiv ning hõivetegevuses osalejatel ei ole pärast tööd, sportimist või

huvitegevust võimalik end pesta. Seetõttu peavad kaebajad valima, kas osaleda hõivetegevustes

või kasutada vaba aega osakonnas liikumiseks, lähedastele või esindajatele helistamiseks ja

pesemiseks. Seevastu varem kehtinud kodukord tagas kaebajate väitel hõivetegevuses

osalejatele võimaluse pärast tööd, sportimist või huvitegevust end pesta ja helistada.

3-26-1101

18.2. Kohus möönab, et vangla kodukorra muudatused riivavad kaebajate subjektiivseid õigusi.

Siiski ei nähtu kaebajate avaldustest asjaolusid, mis osutaksid, et Tartu Vangla 10. aprilli 2026.

a käskkiri võiks tuua neile kohtumenetluse ajal kaasa pöördumatuid kahjulikke tagajärgi, mille

tõrjumiseks oleks vaja kohaldada esialgset õiguskaitset.

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada taotlejal (HKMS § 250 lg 2). Kaebajate väited on

jäänud üldsõnaliseks. Kohtul on Tartu Vangla 17. aprilli 2026. a vastuse põhjal täpsem

ülevaade üksnes U olukorrast. U-l on erinevate hõivetegevuste tõttu tõesti vähe vaba aega.

Siiski ei ole ta esile toonud konkreetseid asjaolusid, mis osutaksid, et tal on tekkinud uue

päevakorra tõttu oma õiguste teostamisel olulisi takistusi.

Ainuüksi asjaolust, et kaebajate eluosakond on avatud kell 7:30–11:30, ei saa järeldada, et neid

ähvardaks helistamisvõimaluste piiratuse tõttu lähedastega suhete katkemine või muude õiguste

tõsise kahjustamise oht. Ametiasutuste ja esindajatega suhtlemiseks on tegemist sobiliku ajaga.

Lähedastele, kes töötavad või õpivad, on võimalik helistada nädalavahetusel. Vangla kinnitas

vastuses, et kui vahistatu on suurema osa ajast osakonnast eemal, on tal võimalik esitada

eelmise päeva õhtul helistamise taotlus ning taotluse põhjendatuse korral võimaldatakse tal

helistada. VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutega suhtlemine tagatakse vahistatutele samuti

taotluse alusel. U ega ka ükski teine kaebaja ei ole väitnud, et neil oleks helistamistaotluste

esitamiseks takistusi või et taotluste esitamine oleks süsteemselt edutu.

Pesemise osas on vangla kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et sportlikus huvitegevuses või

tööhõives osalevatele vahistatutele on tagatud pesemisvõimalus väljaspool tavapärast aega.

Samuti saavad vahistatud kasutada esmasteks hügieenitoiminguteks kambris olevat sooja veega

varustatud kraanikaussi. Seega puudub alus hinnanguks, et päevakava muutmisega oleks

kaebajatelt võetud võimalus enda hügieeni eest hoolitsemiseks.

Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule, et päevakavades tehtud muudatused oleksid kaebajate

subjektiivsete õiguste teostamist oluliselt raskendanud. Seepärast pole kaebajatel praegu

esialgse õiguskaitse vajadust.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus U, A, L, D, N, V, Ä, J, T, Ö, M, G, K, Ü, R, S, E, F, I ja

Õ esialgse õiguskaitse taotluse esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu HKMS § 249 lg

1 alusel rahuldamata.

III

20. U esitas kohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib ta saada riigi õigusabi korras

esindajat enda esindamiseks haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib

riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi

vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist

lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei

anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

20.1. Kohus ei pea riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest U on suuteline ise oma õigusi

kaitsma. Kohtule teadaolevalt on U esitanud hulgaliselt kaebuseid halduskohtule ning on

suutnud kaitsta oma õigusi nii kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka

halduskohtumenetluses. U on ka avaldanud soovi olla teiste kaebajate esindajaks praeguses

3-26-1101

kohtumenetluses. Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi

andmise vajadusele. Praeguses asjas on U suutnud esitada Tartu Vanglale vaide ning kohtule

arusaadava kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Asja lahendamisel tähtsust omavad

õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika selgitab välja haldusorgan või kohus. Isiku

õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Ka haldusmenetluses kehtib uurimisprintsiip

(haldusmenetluse seaduse § 6). Seega puudub kohtul kahtlus, et U ei oleks võimeline

iseseisvalt menetluses osalema.

20.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus U taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

21. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed nende eraelu puutumatuse

kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). Kui kaebaja soovib, et kohus jätaks

tema nime varjamata, tuleks sellest kohtule enne määruse jõustumist teatada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen