2-24-131320/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-131320

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi R V vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3992,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja D K;

Kostja: R V (isikukood XXX), lepinguline esindaja T-A K

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi R V vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista R V’lt PLACET GROUP OÜ kasuks 29.12.2022 laenulepingu nr XXX alusel

välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 612,16 eurot

ja intress 14,5 eurot.

3. Mõista R V’lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt 612,16 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442

lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Placet Group OÜ (hageja) esitas 30.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R V vastu (võlgnik, kostja) 3492,89 euro saamiseks. Kohus tegi 02.09.2024

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu maakohus lõpetas 23.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.

2. Hageja esitas 14.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes,

mida hageja 15.10.2024, 25.10.2024 ning kohtunõuetest lähtuvalt veel ka 11.11.2024 ja

20.11.2024 täiendas.

3. Hageja tõi hagis ja selle täienduses hagi alusena välja järgmised asjaolud:

3.1. Kostja esitas 28.12.2022 hagejale telefoni teel laenutaotluse;

3.2. Hageja ja kostja sõlmisid 29.12.2022 laenulepingu nr XXX (leping), mille alusel

andis hageja kostjale laenu 3999 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli

45,85% ja intress 34,33%. Viivise määraks oli lepingus kokkulepitud intressimäär.

Lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt tuli laen tagastada 46 osamaksega;

3.3. Laenu väljamaksmisel pidas hageja laenusummast kinni lepingutasu 199,95 eurot.

Hageja kandis 29.12.2022 kostja pangakontole 3799,05 eurot;

3.4. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 2555,36 euro ulatuses, millest hageja

arvestas põhiosa katteks 897,03 eurot ja intressi katteks 1658,33 eurot;

3.5. Kostja jäi viivitusse 2024. a. mai, juuni ja juuli osamaksete tasumisega;

3.6. Hageja edastas kostja e-posti aadressile xxx tasuta meeldetuletuskirjad

26.05.2024, 25.06.2024 ja 25.07.2024;

3.7. Hageja edastas kostja e-posti aadressile xxx tasulised meeldetuletuskirjad

04.06.2024, 03.07.2024 ja 02.08.2024, millest igaühe edastamisega seoses on

hagejal Placet Group OÜ hinnakirja alusel õigus nõuda sissenõudmiskulusid 5

eurot, kokku seega 15 eurot;

3.8. Hageja edastas 08.08.2024 kostjale e-posti teel aadressile xxx lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 22.08.2024

võlgnevuse tasumiseks. Vastavalt Placet Group OÜ üldtingimuste punktile 13.1.1

on kostja saanud ülesütlemise avalduse kätte 5 kalendripäeva möödumisel ehk

13.08.2024;

3.9. Hageja ütles lepingu 30.08.2024 üles, kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgse põhivõlgnevuse 3101,97 eurot, intressid

2/11

359,07 eurot, 14.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutnud lepingujärgse viivise 139,59 eurot,

sissenõudmiskulud 15 eurot ja viivise põhinõude tasumata osalt alates 15.10.2024 kuni

põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Kohus võttis hagiavalduse 06.12.2024 määrusega menetlusse.

6. Kostja esitas 21.12.2024 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagiavaldusele vastu

leides, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet alljärgnevatel

kaalutlustel:

6.1. Kostja keskmine sissetulek enne laenutaotluse esitamist oli pangakontolt

nähtuvalt 1200 eurot. Kostjal on varasemalt olnud neli laenu, millest kaks olid

lõppenud viimase poole aasta jooksul ning kaks uut laenu on võetud enne xxx

lepingu sõlmimist summas ca 20 000 eurot. Kostja laenude tagasimaksed on

olnud ca 630 eurot, millele lisanduvad eluasemekulud 300 -350 eurot. Kostjal jäi

peale seda vaba raha söögiks ja esmatarbekaupadeks 270- 220 eurot. Seega jäi

sissetulekutest peale põhikohustuste tasumist alles ca 25%, mida on liiga vähe, et

täidetud oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise nõue.

6.2. Hageja on kostja kohustusteks määratud 360 eurot kuus. Samas on kostja

pangakonto väljavõttelt selgelt näha, et see hõlmab ainult xxx ja xxx ühe laenu

tagasimakseid. Arvesse ei ole võetud xxx teisi kohustusi, mis olid kostjal samuti

olemas. Näiteks 24.10.2022 ehk kaks kuud enne laenutaotluse esitamist väljastas

Xxx kostjale täiendava laenu summas 8500 eurot, millest 5000 eurot maksti samal

päeval võla katteks. Need summad ja maksed olid kindlasti hageja käsutuses

olnud pangakonto väljavõtetel kajastatud. Detsembrikuu kontoväljavõttelt on

näha, et Xxx makse on 325 eurot ja Xxx makse 300 eurot, see on juba kokku 625

eurot, millele lisanduvad majapidamiskulud vähemalt 350 eurot, seega ei olnud

laenu andmise ajal olemas mingit reservi, mille arvel oleks võimalik igakuiseid

kohustusi jätkusuutlikult täita.

7. Hageja esitas 17.02.2025 seisukoha kostja vastuse suhtes, milles täpsustas kostja

krediidivõimelisuse hindamisega seonduvaid asjaolusid.

8. Hageja esitas 02.10.2025 seletuse, milles täpsustas lepingu sõlmimise asjaolusid ning

esitas oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse. Tagasimaksete

ümberarvestuse põhjal, lähtudes uuest maksegraafikust, ei olnud kostja 02.10.2025

seisuga viivituses ning järgmine makse 118,69 eurot pidanuks toimuma 25.11.2025.

9. Hageja esitas 04.02.2026 menetlusdokumendi, milles tegi kostjale ettepaneku

kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt peaks kostja hagejale tasuma põhivõla 1243,69

eurot, intressi 130,54 eurot, viivised põhinõudelt kuni kompromissi allkirjastamise

kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, pool tasutud riigilõivust

175,11 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 104,79 eurot. Juhul, kui kostja

hageja pakutud kompromissiga ei nõustu, palus hageja jätkata menetlust ning esitas ka

alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et lepingu sõlmimisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust

tulenev võlgnevus põhiosas 1243,69 eurot ja intressid 130,54 eurot, kokku 1374,23 eurot

ning viivised põhinõude tasumata osalt alates 14.10.2024 kuni põhinõude kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Kostja hageja kompromissiettepanekule ei vastanud.

11. Kohus tegi 27.03.2026 kohtunõudes pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks,

selgitas menetluslikku olukorda ning määras pooltele avalduste ja dokumentide esitamise

tähtaja ning lahendi avalikult teatavakstegemise aja juhuks, kui pooled kompromissi ei

saavuta. Muu hulgas selgitas kohus hagejale, et kuivõrd hageja 02.10.2025

3/11

ümberarvestuse kohaselt ei olnud lepingu ülesütlemise ajal lepingu ülesütlemise eeldused

täidetud, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kogu

laenujäägi väljamõistmine kostjalt põhjendatud, kuivõrd see ei ole tervikuna

sissenõutavaks muutunud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka viivisenõue alates 14.10.2024.

Kohus viitas tulevase nõude täitmise hagi esitamise võimalusele TsMS § 369 sätestatud

eelduste esinemise korral.

12. Hageja esitas 10.04.2026 seletuse, milles täpsustas lepingu sõlmimise asjaolusid ning

esitas TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude lepingust tulenevate, tulevikus

sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmiseks. Hageja hinnangul on alust eeldada, et

kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal. Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et lepingu

sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks

välja lepingust tulenev võlgnevus põhiosas 1243,69 eurot ja intressid 130,54 eurot, kokku

1374,23 eurot ning viivised põhinõude tasumata osalt alates 14.10.2024 kuni põhinõude

kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et

maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta

(RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

14. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud sõlmitud lepingu alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole

intressi ja muid tasusid maksnud.

15. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1

alusel eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping on kehtiv (ei ole tervikuna ega

osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada,

tasuda intressi ja muid tasusid ning kostja on vastavaid kohustusi rikkunud.

16. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja tegid 29.12.2022 tahteavaldused laenulepingu nr XXX

(leping) sõlmimiseks ning hageja edastas kostjale 29.12.2022 lepingueelse teabe, lepingu,

Placet Group OÜ üldtingimused, Placet Group OÜ poolt 12.09.2022 kinnitatud teenuste

hinnakirja ja makseteatise nr XXX (dtl 207-211, 326-329, 355-366, 472-480, 657-664,

787-790).

17. Lepingu kohaselt oli laenusumma 3999 eurot, lepingutasu 199,95 eurot, osamaksete arv

45, intressimäär 34,33% aastas, krediidi kulukuse määr 45,85%, viivise määr 0,10% iga

laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning tasumisele kuuluv kogusumma 7386,45

eurot (dtl 360).

18. Seega on hageja ja kostja kohtu hinnangul lepingu 29.12.2022 sõlminud ning hageja on

29.12.2022 andnud kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal.

19. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd hageja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti kostjale kui

tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

20. Kohus tuvastab, et hageja maksis 29.12.2022 kostjale lepingu alusel välja 3799,05 eurot

(dtl 297). Kohtu hinnangul täitis hageja seeläbi kostja ees oma lepingust tuleneva

põhikohustuse anda krediit kostja kasutusse.

4/11

21. Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingu alusel laenu kätte saanud, ning

et krediidiandja on kostjale edastanud lepingudokumendid püsival andmekandjal. Seetõttu

ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 ja § 410 lg-s 1 sätestatust alust pidada lepingut VÕS §

408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude

järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.

22. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%.

23. Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 45,85% (dtl 360).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedase tulemuse (45,12%).

24. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

25. Hageja esitas kostja krediidivõimelisuse hindamise osas alljärgnevad selgitused:

25.1.

Hageja küsis kostjalt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete

kohustuste kohta. Kostja avaldas 28.12.2022 laenu taotlemisel, et tema

igakuiseks sissetulekuks on 1300 eurot ja igakuisteks finantskohustusteks on

360 eurot, tema kulud ülalpeetavale on 150 eurot ja igakuised

majapidamiskulud on 220 eurot;

25.2.

Hageja tegi 23.10.2022 päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse

ning tuvastas, et kostjal ei olnud maksehäireid;

25.3.

Hageja tegi 28.12.2022 päringu rahvastikuregistrisse ning tuvastas, et kostjal

on üks ülalpeetav. Samuti tegi hageja 28.12.2022 päringu väljaandesse

Ametlikud Teadaanded ning tuvastas kostjat puudutavate ametlike teadaannete

puudumise;

25.4.

Hageja analüüsis kostja edastatud arvelduskonto väljavõtet perioodi

07.06.2022-

28.12.2022 kohta kostja sissetulekute ja finantskohustuste andmete kontrollimiseks;

25.5.

Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et perioodil september

kuni detsember 2022 oli kostja keskmiseks sissetulekuks 1192,21 eurot kuus;

25.6.

Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja

finantskohustused on xxx AS laen kuumaksega 68 eurot ja Xxx AS laen

kuumaksega 325 eurot, kokku seega 393 eurot kuus;

25.7.

Hageja täpsustas kostja finantskohustusi telefoni teel ning kostja avaldas

hagejale, et xxx AB ja Xxx xxx AS laenud on tema abikaasa laenud. Kuivõrd

kostja abikaasa viibis välismaal ega saanud ise laenu tasuda, tegi kostja

tagasimaksed tema eest, kuid xxx ei võtnud raha vastu ja saatis kostjale maksed

tagasi. Hageja hinnangul oli see selgitus kooskõlas kostja arvelduskonto

väljavõttega, kuivõrd xxx tõepoolest tagastas kostjale 16.08.2022 makseid.

Seetõttu ei võtnud hageja kostja finantskohustustena arvesse xxx xxx AS laene.

Hageja küsis kostjalt ka xxx AS laenu kohta ning kostja vastas, et see laen on

tasutud ning kohustus täidetud;

25.8.

Hageja arvestas kostja kuludeks ülalpeetavale 150 eurot ning kostja igakuisteks

majapidamiskuludeks 300 eurot vastavalt hageja sise-eeskirjadele;

5/11

25.9.

Hageja täpsustas kostja majapidamiskulusid telefoni teel ning kostja avaldas, et

tema igakuised majapidamiskulud on 220 eurot, kuivõrd ta viibib kaks nädalat

kuus laeval tööreisil;

25.10. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte alusel, et kostja

majapidamiskuludeks on toidukulud, kulutused garderoobikaupadele, maksed

kütusele ja makse ravimitele, mis on kokku 300 eurot kuus. Hageja ei võtnud

arvesse xxx kommunaalteenuste makseid, kuivõrd kostja kinnitas telefoni teel,

et korteri arved maksab tema abikaasa ning see oli hageja hinnangul kooskõlas

kostja arvelduskonto väljavõttega, kuivõrd kostja oli saanud abikaasalt

kommunaalteenuste eest maksmiseks 350 eurot nii 21.09.2022 kui ka

21.10.2022;

25.11. Hageja hinnangul olid kostja vältimatud igakuised kulud 450 eurot

(majapidamiskulud ja kulud ülalpeetavale), hageja vastav arvutus tugineb Eesti

Statistikaameti andmetele ning võtab arvesse kostja igakuist sissetulekut,

elukoha piirkonda (Harjumaa), ülalpeetavate arvu (üks) ja tarbijahinnaindeksi

muutust ning vastavad summad on ajakohastatud inflatsiooni ja piirkondlike

keskmiste kulutuste alusel;

25.12. Hageja arvestas taotletava laenu osamakseks 159,71 eurot;

25.13. Hageja järeldas, et pärast finantskohustuste, ülalpeetavaga seonduva kulu,

majapidamiskulude ja taotletava laenu osamakse mahaarvamist kostja

keskmisest sissetulekust jääb kostjale igakuine reserv 189,50 eurot;

25.14. Hageja järeldas eeltoodu põhjal, et kostja on krediidivõimeline.

26. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kostja

arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.06.2022 - 29.12.2022 kohta (dtl 220-259),

vastutustundliku laenamise dokumendi (dtl 260-264) ja kostja laenutaotluse tõlke eesti

keelde (dtl 657-660).

27. Kohtu hinnangul ei ole hageja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes ega ole kontrollinud kostja esitatud

teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50

lg-tele 3 ja 4 alljärgnevatel põhjustel:

27.1.

Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt kontrollinud kostja esitatud teavet

kostja finantskohustuste kohta ning on osad kostja finantskohustused jätnud

kostja krediidivõimelisuse hindamisel põhjendamatult arvesse võtmata.

27.2.

Kostja avaldas hagejale laenu taotlemisel, et tal on üks laen Xxx’is ja üks laen

Xxx’is, ning et xxx laen on võlgniku abikaasa laen (dtl 657-660). Hageja

esitatud kostja laenutaotluse tõlge ei kinnita seega hageja väidet, justkui oleks

kostja avaldanud, et xxx AS laen on samuti kostja abikaasa laen, mitte kostja

laen. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt kostja midagi sellist hagejale ei

väitnud. Vastupidi, kostja ütles selgesõnaliselt, et tal on laen ka Xxx’is.

27.3.

Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub, et 07.06.2022 on xxx

AS teinud kostjale makse 2000 eurot selgitusega „R V xxx AS Loan xxx“,

09.06.2022 on Xxx AS teinud kostjale väljamakse 10780 eurot selgitusega

„Xxx AS CL-EEC-xxx“ ning 24.10.2022 on XXX xxx AS teinud kostjale

väljamakse 8500 eurot selgitusega „Laenulepingu nr. xxx väljamakse“,

18.11.2022 on xxx AS teinud kostjale väljamakse 28 eurot selgitusega „R V“

ning 20.11.2022 on Xxx AS teinud kostjale väljamakse 2000 eurot selgitusega

„R V Xxx AS Loan xxx“.

6/11

27.4.

Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub, et kostja on 20.06.2022

maksnud TRUSTLY GROUP AB-le 2025 eurot selgitusega „xxx Xxx“ ja 3

eurot selgitusega „xxx Xxx“. Kuigi seda ei ole üksnes kostja arvelduskonto

väljavõtte põhjal võimalik üheselt tuvastada, on võimalik, et kostja on

07.06.2022 Xxx AS-ilt võetud laenu 20.06.2022 Xxx AS-ile tagastanud.

27.5.

Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub, et 05.12.2022 on kostja

maksnud xxx AB-le 68 eurot selgitusega „xxx Xxx“, 09.12.2022 on kostja

maksnud AS-ile Xxx xxx 20 eurot selgitusega „xxx“, 09.12.2022 on kostja

maksnud XXX AS-ile 325 eurot selgitusega „CL-EEC-xxx“ ning 17.12.2022

on kostja maksnud Xxx xxx AS-ile 296,48 eurot selgitusega „Arve xxx, leping

xxx“.

27.6.

Eeltoodust järeldub, et kostjal olid lepingu sõlmimise ajal finantskohustused

Xxx AS-i, Xxx AS-i ja Xxx xxx AS-i ees, ning et vastavate kohustuste suurus

lepingu sõlmimise kuul oli kokku 709,48 eurot.

27.7.

Arvestades eeltoodut, jättis krediidiandja kostja finantskohustuste

kontrollimisel ilmselgelt osad kostja finantskohustused põhjendamatult

tähelepanuta ning järeldas ebaõigesti, et kostjal olid finantskohustused üksnes

Xxx AS-i ja Xxx AS-i ees, ning et kostja finantskohustuste suurus oli 393 eurot

kuus.

27.8.

Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub seegi, et perioodil

01.06.2022 - 29.12.2022 tegi kostja sageli ja märkimisväärses suuruses

makseid xxx selgitusega „Credit“ ning ka nimetatud isik tegi kostjale sama

selgitusega makseid, aga mitu korda väiksemas mahus. Arvestades maksete

selgitusi, pidanuks hageja välja selgitama, millega on tegu ja kas kostjal võib

olla finantskohustusi ka nimetatud isiku ees. Hageja seda aga ei teinud.

27.9.

Kohtu hinnangul ei ole hageja omandanud kostjalt piisavalt teavet kostja

regulaarsete majapidamiskulude kohta ega ole kostja esitatud teavet

kontrollinud. Kui hageja oleks seda teinud, pidanuks hageja järeldama, et

kostja regulaarsed majapidamiskulud on avaldatust kõrgemad.

27.10. Hageja esitatud laenutaotluse tõlkest (dtl 657-660) nähtub, et hageja ei

selgitanud kostjale, milliseid kulusid peaks kostja oma regulaarsete

majapidamiskulude kohta andmete esitamisel arvesse võtma, osutades üksnes

toidu ja vaba ajaga seonduvatele kuludele. Seetõttu ei olnud kostjale

tõenäoliselt arusaadav, milliseid kulusid oma regulaarsete majapidamiskulude

suuruse hindamisel ja avaldamisel arvesse võtta.

27.11. Hagiavalduses väitis hageja, et regulaarsete majapidamiskulude puhul lähtuti

hageja sise-eeskirjas sätestatud määrast. Hageja väitis 17.02.2025

menetlusdokumendis aga, et tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte

analüüsimisel kostja majapidamiskuludena toidukulud, kulutused

garderoobikaupadele, Neste maksed kütusele ja Südameapteegi makse

ravimetele kogusummas 300 eurot ning arvestas seetõttu 300 euroga kuus.

Hageja esitatud tõendid ei kinnita hageja väidet majapidamiskulude suuruse

kontrollimisest kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal. Hageja menetluse

käigus antud vastandlikke selgitusi ja hageja esitatud tõenditest nähtuvat

arvestades ei pea kohus usutavaks, et kostja regulaarsete majapidamiskulude

suurust enne laenu andmist kostja arvelduskonto väljavõtte alusel kontrolliti.

27.12. Hageja esitatud laenutaotluse tõlge (dtl 657-660) ei kinnita hageja väidet,

justkui oleks kostja avaldanud, et korteriga seonduvad kulud kannab kostja

abikaasa.

7/11

27.13. Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub, et perioodil 01.06.2022

- 29.12.2022 on makseid xxx-le kommunaalkulude, energia ja üüri eest teinud

kostja ning vähemalt juunis, juulis, augustis, novembris ja detsembris on kostja

need maksed teinud oma vahenditest. Septembris ja oktoobris 2022 on kostja

poolt xxx-le tehtud ülekannetega samal päeval kostja saanud küll ülekandeid

xxx selgitusega „Credit“, ent maksete selgitusi ning kostja ja nimetatud isiku

arveldusi kogumis arvestades ei saa kohtu hinnangul ainuüksi selle põhjal

kuidagi järeldada, et kostja eluasemega seonduvaid kulusid kannaks xxx.

27.14. Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kui hageja oleks kostja

regulaarsete majapidamiskulude suurust tõesti kostja arvelduskonto väljavõtte

alusel kontrollinud, pidanuks hageja võtma osana kostja regulaarsetest

majapidamiskuludest arvesse ka makseid xxx-le kommunaalkulude, energia ja

üüri eest ning järeldama, et kostja regulaarsed majapidamiskulud ületavad 300

eurot.

27.15. Kostja arvelduskonto väljavõttelt (dtl 220-259) nähtub, et kostja on regulaarselt

kandnud kulusid kindlustusele.

27.16. Seega leiab kohus, et kui hageja oleks kostja regulaarsete majapidamiskulude

suurust tõesti kostja arvelduskonto väljavõtte alusel kontrollinud, pidanuks

hageja võtma osana kostja regulaarsetest majapidamiskuludest arvesse ka

kindlustusmakseid ning järeldama, et kostja regulaarsed majapidamiskulud

ületavad 300 eurot.

27.17. Kohtu hinnangul ei ole hageja omandanud ajakohast teavet kostja varasemate

maksekohustuste täitmise kohta.

27.18. Hageja esitatud vastutustundliku laenamise dokumendist (dtl 260-264)

nähtuvalt on hageja teostanud Creditinfo.ee ja Taust.ee päringud 23.10.2022

ehk enam kui kaks kuud enne lepingu sõlmimist. Seetõttu puudus hagejal

lepingu sõlmimisel ajakohane teave kostja varasemate maksekohustuste

täitmise kohta ning hagejal ei saanud kogutud teabe alusel tekkida veendumust,

et maksehäired (endiselt) puuduvad.

28. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

29. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et kostja on

krediidivõimeline. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

eeldused krediidilepingute sõlmimiseks täidetud.

30. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

31. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse

jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga

seotud tasude osas tühine.

32. VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

8/11

33. Krediidiandja peab seega ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega

ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud.

34. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole üksnes juhul, kui algse laenugraafiku järgi on

kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Praegusel juhul ei ole aga kõigi

osamaksete tähtaeg saabunud (dtl 359-360).

35. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus

tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see ületab

seadusjärgset intressimäära. Seega kehtib leping ülejäänud osas edasi ja seda tuleb

maksete ümber arvestamisel silmas pidada (TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500/35, p 32).

36. Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise

hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb

vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (VÕS II

komm (2019), § 403⁴ lg 7, p 3.3.a.a).

37. Seega tuli hagejal esile tuua, millised tagasimaksed oleks kostjal tulnud krediidiandjale

lepingu alusel teha, kui intressimäär oleks vastanud VÕS §-s 94 sätestatud määrale.

38. Lepingujärgsete maksete uuesti määramine on oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada

krediidiandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijal oli

lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles

(vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32).

39. Hageja määras 02.10.2025 ja 10.04.2026 esitatud nõude ümberarvestustes, mis on

samasisulised, tagasimaksed uuesti selliselt, et laenusumma 3999 eurot koos intressiga

kuulub tagastamisele 45 tagasimaksega. Seejuures vastavad laenu põhiosa tagasimaksed

esialgses laenu maksegraafikus sätestatud laenu põhiosa tagasimaksetele. Intressi

tagasimaksed on määratud selliselt, et perioodil 30.12.2022 – 29.08.2024 tasumisele

kuuluv seadusjärgses määras arvestatud intress on arvestatud faktiliselt väljamakstud

laenu põhiosa jäägilt selliselt, et kostja tagasimaksed 2555,36 eurot on arvestatud

väljamakstud laenu põhiosa 3799,05 eurot katteks. Saadud tulem on jaotatud võrdselt 45

tagasimakse vahel (v.a. viimane tagasimakse, mis on suurem).

40. Kohus on seisukohal, et hageja 02.10.2025 ja 10.04.2026 esitatud nõude ümberarvestus ei

ole laenu põhiosa ja intressi tagastamise tingimuste osas vastuolus VÕS § 4034 lg-s 7

sätestatuga ning kohus saab ümberarvestuse vastavas osas asja lahendamisel aluseks võtta.

Kohtu hinnangul esineb hageja ümberarvestuses 25.06.2024 tagasimakse puhul ilmne

ebatäpsus (kuumakse kokku peaks olema 73,01 eurot 13,01 euro asemel ning laenu

põhiosa komponent peaks olema 70,11 eurot 10,11 euro asemel, et põhiosa komponent

oleks sarnaselt teiste põhiosa komponentidega kooskõlas algse maksegraafikuga ning

põhiosa osamaksed kokku moodustaksid laenusumma), mistõttu loeb kohus vastavaks

kuumakseks 73,01 eurot ja asjaomase põhiosa suuruseks 70,11 eurot. Hageja

ümberarvestuse järgne maksegraafik sisaldab endiselt maksetähtaega 29.12.2022 ja

lepingutasule vastavat kuumakset 199,95 eurot, mida hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel

õigust kostjalt nõuda ja mis tuleks arvestada järgnevate tagasimaksete ettemaksuks, aga

kohtu hinnangul ei takista see hageja alternatiivse nõude lahendamist ümberarvestuse

alusel põhinõude ja intressinõude osas.

41. Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 2555,36 euro ulatuses, ning et

viimase tagasimakse tegi kostja 10.04.2024 (dtl 266-296).

9/11

42. Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 08.08.2024 teate lepingu ülesütlemise kohta,

milles hageja avaldas, et kostjal on lepingu alusel hageja ees võlg 502,45 eurot, palus selle

tasuda hiljemalt 22.08.2024 ning osutas hageja õigusele leping erakorraliselt üles öelda,

kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul (dtl 425-427).

43. Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 30.08.2024 avalduse, milles teatas, et leping on

üles öeldud (dtl 429, 490).

44. Arvestades laenu väljamaksmisel kinnipeetud lepingutasu 199,95 eurot ja kostja tehtud

tagasimaksed 2555,36 eurot laenu 3999 eurot ja seadusjärgse intressi katteks vastavalt

hageja esitatud ümberarvestusele, saab lepingutasu ja kostja tehtud tagasimaksete alusel,

mis kokku on 2755,31 eurot, lugeda tasutuks hageja ümberarvestatud maksegraafiku

järgsed tagasimaksed alates 25.01.2023 tagasimaksest kuni 25.11.2025 tagasimakseni

tervikuna ning lisaks 24,64 euro suuruse osa 25.12.2025 tähtajaga laenu põhiosa

tagasimaksest.

45. Kohtu hinnangul ei olnud kostja seega 08.08.2024 seisuga lepingu alusel täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli lepingu

ülesütlemine 30.08.2024 avaldusega tagajärjetu, leping kehtib ning kostjal tuleb teha

(põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule.

46. Hageja palus nii 04.02.2026 kui ka 10.04.2026 menetlusdokumentides juhul, kui kohus

leiab, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjalt välja

mõista võlgnevuse põhiosa 1243,69 eurot ja intressid 130,54 eurot ning viivise

põhinõudelt alates 14.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

47. Hageja jäi vastava nõude juurde vaatamata sellele, et kohus selgitas hagejale 27.03.2026

kohtunõudes (dtl 759-761), et kuivõrd hageja 02.10.2025 ümberarvestuse kohaselt ei

olnud lepingu ülesütlemise ajal lepingu ülesütlemise eeldused täidetud, ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kogu laenujäägi

väljamõistmine kostjalt põhjendatud, kuivõrd see ei ole tervikuna sissenõutavaks

muutunud, et samal põhjusel ei ole põhjendatud ka viivisenõue alates 14.10.2024, ning et

tulevase nõude täitmise hagi võib esitada TsMS § 369 sätestatud eelduste esinemise

korral.

48. Kohus menetleb TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest, ega tohi TsMS § 439 kohaselt ületada nõude piire ega teha otsust nõude

kohta, mida ei ole esitatud.

49. Kohtu hinnangul saab kohus hageja esile toodud asjaolude ja hageja esitatud alternatiivse

nõude alusel lahendada kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenu

põhiosa ja intressi nõuded.

50. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal lepingu alusel tähtaegselt tasumata

ümberarvestatud maksegraafiku järgne 25.12.2025 tagasimakse kokku 98,78 euro ulatuses

(intress 2,9 eurot ja põhiosa 95,88 eurot) ning 25.01.2026 – 25.04.2026 tagasimaksed

tervikuna. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga kostjal seega lepingu alusel tähtaegselt

tagastamata laenu põhiosa 612,16 euro ulatuses ja intress 14,5 euro ulatuses.

51. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest rahuldab kohus lepingu, VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1, §

402 lg 1 ja TsMS § 369 alusel hageja 10.04.2026 menetlusdokumendis esitatud

alternatiivse nõude võlgnevuse põhiosa 1243,69 eurot ja intressi 130,54 eurot

väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 612,16 eurot ja intressi 14,5 eurot.

52. Kohtu hinnangul ei saa kohus hageja esile toodud asjaolude ja hageja esitatud alternatiivse

nõude alusel lahendada tulevikus sissenõutavaks muutuva laenu põhiosa ja tulevikus

sissenõutavaks muutuva intressi nõudeid, kuivõrd hageja alternatiivne nõue mõista välja

10/11

võlgnevuse põhiosa 1243,69 eurot ja intressid 130,54 eurot ei ole vastavas osas selge ning

hageja ei ole oma nõuet vaatamata kohtu selgitustele täpsustanud.

53. Kohtu hinnangul ei saa kohus hageja esile toodud asjaolude ja hageja esitatud alternatiivse

nõude alusel lahendada kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

nõuet, kuivõrd hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, millal ja millises summas

on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, ülesütlemise toimetuse ja lepingu

kehtivuse tuvastamise korral viivis põhinõudelt sissenõutavaks muutunud. Hageja

alternatiivne nõue mõista välja viivis põhinõudelt 1243,69 eurot alates 14.10.2024 kuni

põhinõude tasumiseni ei ole vastavas osas selge ning hageja ei ole oma nõuet vaatamata

kohtu selgitustele täpsustanud.

54. Kohtu hinnangul saab kohus hageja esile toodud asjaolude ja hageja esitatud alternatiivse

nõude alusel lahendada sissenõutavaks muutunud laenu põhiosalt tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise nõude.

55. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 369 alusel

hageja 10.04.2026 menetlusdokumendis esitatud alternatiivse viivisenõude osaliselt ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 612,16

eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

56. Hageja ei palunud vastutustundliku laenamise põhimõtte tuvastamise korral kostjalt välja

mõista sissenõudmiskulusid. Kohus tuvastas ülal, et kostja jäi lepingu täitmisega

viivitusse alles

25.12.2025. Hageja saatis kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 04.06.2024, 03.07.2024 ja

02.08.2024 (dtl 300-304), mil kostja ei olnud lepingu täitmisega viivituses. Seetõttu ei

esinenud meeldetuletuskirjade saatmise ajal VÕS § 1132

sätestatud aluseid

sissenõudmiskulude nõudmiseks kostjalt. Seetõttu jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

57. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

58. Arvestades nii seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et hageja esile

toodud ja tõendatud asjaoludel ei oleks hageja VÕS § 4034 lg 6 alusel tohtinud kostjaga

lepingut sõlmida ning lepingu ülesütlemine ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel uuesti määratud

tagasimaksete korral kehtiv, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi

esitamise ajal ega ole ka käesoleva otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas

sissenõutavaks muutunud, on siinses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda

(analoogsele seisukohale analoogsetel asjaoludel on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus, vt

TlnRnKo 30.09.2024, 2-23-126294/34, p 14.2.2-14.2.3).

59. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise

menetluskulude jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

11/11