2-25-120890/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-120890

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi G.F-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja G.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagiavaldus

G.F-i (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista G.F-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks põhivõlg (leppetrahv)

55 eurot.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud G.F-i kanda.

4. Rahuldada osaliselt Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus.

5. Välja mõista G.F-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 300

eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 200 eurot.

6. Välja mõista G.F-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis menetluskulude

300 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (5)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress ; e-toimik: .

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress ; e-

toimik: .

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 29.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse G.F-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus edastas asja alluvuse järgi menetlemiseks Tartu

Maakohtule. Hageja esitas 13.10.2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista

2 (5)

leppetrahvi 55 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse

menetlusse 31.10.2025 kohtumäärusega.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimisleping. Kostja oli vähemalt

leppetrahvi väljastamise ajal (xxxxxxxxxxxxxxxx) sõiduki registreerimismärgiga xxxx omanik

või vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti xxxxxxxxxxxxxxxx hageja opereeritavale parkimisalale

Tartus, aadressil xxxxxx. Sõiduki parkimisega hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid hageja

ja kostja lepingu, mille tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi. Parkival sõidukil ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või elektroonilist parkimisluba või parkimisautomaadist ostetud piletit ning

mobiilset parkimist ei olnud alustatud. Seega parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes

parkimise eest tasumata. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastas hageja kostjale

leppetrahvinõude numbriga 0590811241338395 summas 55 eurot, mille maksetähtaeg oli 15.

november 2024. Hageja paigutas leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahv on

tasumata.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

14.03.2026. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul

alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise

tähtpäev saabus 13.04.2026. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017, , p 29; RKTKo

26.01.2017, , p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja

enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli

võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et 08.11.2024 parkis kostja sõidukit

registreerimismärgiga xxxx Tartus, xxxxxx parkimisalal, mis on hageja hallatav eraparkla.

Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 55 euro. Parkimisleping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kostja ei ole hagile vastanud ega haginõude osas vastuväiteid

esitanud. Kohus leiab, et hagi on leppetrahvinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude.

3 (5)

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

6.1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. Hagihinnaks on 55 eurot, millelt

kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja

on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65

eurot ja hagiavalduselt 35 eurot). Riigilõiv 100 eurot on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg

2), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

6.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 240 eurot. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise

esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks

TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS §

175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, , p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021,

, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus vastuväitega tutvumisele, hagi koostamisele ja lisade

komplekteerimisele ning dokumentide esitamisele ja riigilõivu tasumisega seotud toimingutele 2

tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud 1,5 tunni

ulatuses. Kohus arvestab nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et tegemist ei olnud

keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei olnud asjas

vastuväidet, millega tutvuda.

6.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse

ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning

üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu,

mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel

kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, , p

18; RKTKm 11.02.2015, , p 14).

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kuivõrd

hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kohus

eeldab, et tunnitasu suurus 120 eurot on ilma käibemaksuta.

4 (5)

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 1,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 180 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise

esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 300 eurot, sealhulgas

riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 200 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras viivist.

Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 360 eurot, kuid kohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 300 euro ulatuses, siis jääb

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 60 euro osas.

7. TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)