3-26-1112/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1112

Haldusasi

T.Si kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.01.2026

korraldusele nr 12.2/065248-13 ja 16.03.2026

vaideotsusele nr 6-1/6166-2

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Kaebaja – T.S

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada T.Si kaebus.

2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 27.04.2026 taotlus juurdepääsupiirangu seadmiseks

tõenditele (lisad 5-14) osaliselt.

2.1.

Kuulutada Maksu- ja Tolliameti poolt 28.04.2026 esitatud lisad nr 5 (dtl

160-161), 9 (dtl 193-197), 10 (dtl 198-203), 12 (dtl 220-231), 13 (dtl 233-253), 14

(dtl 254-259 ning lisale nr 8 manustatud 2 pangakontoväljavõtet (dtl 183-191)

kinniseks ning keelata kaebajal ja tema võimalikul esindajal nendega tutvuda ja

saada neist koopiaid.

2.2.

Lisade nr 6 (dtl 163-168), 7 (dtl 169-177), 8 (dtl 179-182) ja 11 (dtl 204-

219) osas jätta taotlus rahuldamata.

3. Tagastada MTA-le 27.04.2026 esitatud tõendid (dtl 41-147) kui korduvad.

4. Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute ja äriühingute nimed ning

aadressiandmed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. 31.10.2024 korralduse nr 12.2-3/065248-1 alusel kontrollis Maksu- ja Tolliamet (MTA)

XXX OÜ (alates 13.09.2025 YYY OÜ) maksustamisperioodide mai kuni september 2024

käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust. 27.05.2025

korraldusega nr 12.2-3/065248-5 laiendas

maksuhaldur kontrolliperioodi

maksustamisperioodidele september 2023 kuni aprill 2024 ja oktoober 2024 kuni märts 2025

(digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 163-169).

2. 20.01.2026 tegi MTA T.Sile korralduse nr 12.2-3/065248-13, millega kohustas andma

maksuhaldurile suulist teavet ja ilmuma 27.01.2026 maksuhalduri ametiruumidesse (dtl 9).

Korralduse põhimotiivid on kokkuvõtlikult järgmised:

-

Kontrollitakse YYY OÜ maksustamisperioode september 2023 – märts 2025 (k.a)

käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas.

-

T.Si abikaasa P.O sõlmis YYY OÜ-ga lepingu, millega P.O tellis YYY OÜ-lt uuselamu

koos WWW kinnistuga. P.O on nimetatud lepingus elamu ostja ning T.S on märgitud

lepingu punktis 7.1.2, 7.1.3, 8.3.2 ja 8.3.3. Lisaks on viidatud hilisemalt lepingule

14.03.2025 sama kinnistuga seoses.

-

MTA on varasemalt pöördunud T.Si kui kolmanda isiku poole, et saada teavet WWW

elamu osas, sest T.S 28.01.2025 M.Nle, kes on kinnistu tehingutega seotud, edastatud MTA

tähitud kirja vastu aadressil WWW enne asjaõiguslepingu sõlmimist ja omandiõiguse

üleminekut kinnisturaamatus P.Oile.

-

Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet

T.Silt kui kolmandalt isikult. Kuna YYY OÜ ei ole tehingut käibemaksuarvestuses

deklareerinud ning T.Sil võib olla tehingu kohta olulist teavet, kuna ta on registreerinud

11.02.2025 kinnistu WWW, PPP küla enda kontaktaadressina, samuti on ta teadlik eelpool

viidatud sõlmitud lepingu asjaoludest, millest lähtuvalt on maksuhalduril põhjendatud

vajadus pöörduda T.Si poole kui kolmanda isiku poole.

3. 20.02.2026 esitas T.S korraldusele vaide, mis jäeti MTA 16.03.2026 vaideotsusega nr 6-

1/6166-2 rahuldamata (dtl 20 jj).

4. 14.04.2026 registreeriti Tallinna Halduskohtus T.Si kaebus MTA 20.01.2026 korraldusele

nr 12.2/065248-13 ja 16.03.2026 vaideotsusele nr 6-1/6166-2 (dtl 2 jj).

KOHTU PÕHJENDUSED

Juurdepääsupiirangu taotluse lahendamine

5. MTA palub piirata kaebaja juurdepääsu 27.04.2026 esitatud ja 28.04.2026 uuesti esitatud

lisadele nr 5-14, kuna need sisaldavad kolmandate isikute ära- ja maksusaladust ning

eraelulisi andmeid (HKMS § 88 lg 2, § 79 p-d 1 ja 3). Arvestades, et kohtul on eelmainitud

dokumentidega võimalik täies mahus tutvuda, ei nähtu MTA-le, et kaebaja huvi tutvuda

kõnealuste dokumentidega oleks antud juhul saladuse hoidmisest kaalukam (dtl 261-262).

6. Esmalt märgib kohus, et MTA esitas algselt tõendid 27.04.2026 asja juurde ühes failis

viisil, mis ei võimalda taotletud juurdepääsupiirangut seda. Sellest tulenevalt palus kohus

tõendid esitada uuesti, et oleks võimalik juurdepääsupiiranguga tõendeid eristada. MTA tegi

seda 27.04.2026. Seega tuleb 27.04.2026 esitatud tõendid (dtl 41-147) kui korduvad tagastada

(HKMS § 62 lg 3 p 3).

7. HKMS § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 88 lõike 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda

toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest

menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS §

79 lõikes 1 loetletud alustel (sh eraelu kaitseks – 3; panga- ja maksusaladuse saladuse kaitseks

p 5) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest

toimikuga tutvuda. HKMS § 88 lõike 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda

toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses

ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga

tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 õigete 2 ja 3 alusel

piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja

arutamise juures (nt RKHKo 10.05.2016 , 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita

põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi

või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata üksnes eeldusel,

et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid

juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse

hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada

oma õiguste tõhus kaitse.

8. Lisad, millele MTA kaebaja juurdepääsu piiramist taotleb, on järgmised:

-

Kolmanda isiku P.Oi vastus teabe nõudmisele (lisa 5, dtl 160-161) mis sisaldab isiku

eraelulisi andmeid kinnistu ostmise osas.

-

Korraldus maksukohustuslasele XXX OÜ (lisa 6, dtl, 163-168), millest nähtuvad MTA

küsimused kontrollitava tehingu kohta.

-

Teabenõue maksukohustuslasele XXX OÜ (lisa 7 dtl, 169-177), millest nähtuvad lisaks

MTA küsimustele ka seni maksumenetluses tuvastatud asjaolud, mis on kaetud

maksusaladusega.

-

Teabenõue maksukohustuslasele YYY OÜ-le (lisa 8, dtl 179-182), millest nähtuvad

lisaks MTA küsimustele ka seni maksumenetluses tuvastatud asjaolud, mis on kaetud

maksusaladusega, sh pangkonto väljavõtted (dtl 183-191).

-

Korraldus kolmandale isikule isiku P.Oile (lisa 9, dtl 193-197), mis sisaldab

maksukohustuslase maksusaladust ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid.

-

Kolmanda isiku M.N ja MTA vaheline kirjavahetus (lisa 10, dtl 198-203), mis sisaldab

maksukohustuslase maksusaladust ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid, samuti

maksusaladust.

-

25.09.2023 notariaalne leping (lisa 11, dtl 204-219), mis sisaldab maksukohustuslase

maksusaladust ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid.

-

03.05.2024 notariaalne leping (lisa 12, dtl 220-231), mis sisaldab maksukohustuslase

maksusaladust ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid.

-

14.03.2025 notariaalne leping (lisa 13, dtl 233-253), mis sisaldab kolmandate isikute

maksusaladust ja eraelulisi andmeid.

-

14.03.2025 notariaalne leping (lisa 14, dtl 254-259), mis sisaldab maksukohustuslase

maksusaladust ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid.

9. Eeltoodu alusel kuulutab kohus kinniseks ja piirab kaebaja juurdepääsu lisale nr 5. Kaebaja

huvid antud teabe tutvumiseks ei kaalu üles eraeluliste andmete avaldamist (HKMS § 79 lg 1

p 1). Ühtlasi ei sõltu teabe sisust, mille kolmas isik on esitanud samas maksumenetluses,

kuidagi vaidlusaluse korralduse õiguspärasus. Lisades 9, 10, 12, 13, 14 viidatud

maksusaladuse ja eraeluliste andmete avaldamine (HKMS § 79 lg 1 p-d 3 ja 5) ei ole kaebaja

õiguste kaitseks vajalik, kuna sellest ei sõltu vaidlusaluse korralduse õiguspärasus. Kaebajale

tehtud korralduse õiguspärasus sõltub küsitava teabe seosest maksumenetlusega ja sellest, kas

varasemalt on maksukohustuslase poole pöördutud. Samal põhjusel ei vajalik avaldada lisa 8

pangakonto väljavõtteid kui panga- ja maksusaladust (dtl 183-191).

10. Kohus ei pea põhjendatuks piirata kaebaja juurdepääsu lisale nr 11, kuna kaebaja nimi

sisaldub vastavas lepingus ja kaebaja huvi teabe küsimise ajendiga seoses kaalub üles

võimaliku eraelu ja maksusaladuse riive. Kohus ei pea põhjendatuks lisada

juurdepääsupiirangud lisadele nr 6, 7 ja 8 – maksukohustuslasele tehtud korraldused – kuna

sellest nähtuv vahetult kontrolli objekt ja seega seos nõutava teabe. Siinsel juhul kaalub

kaebaja huvi tõendiga tutvumiseks üles maksusaladuse kaitse.

11. Kohus märgib, mh arvestades isikute omavahelist seotust, et maksukohustuslase ja

teabega seotud kolmandate isikute nõusolekul, on võimalik juurdepääsupiiranguga teave

kaebajale viivitamata avaldada.

Kaebuse tagastamine

12. Kaebuse saamisel kontrollib kohus selle lubatavust. Selleks teeb kohus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Kaebuse saab

menetlusse võtta siis, kui ei esine aluseid kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks

(HKMS § 120 lg 2).

13. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline

(HKMS § 121 lg 2 p 21). Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele

tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja

kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm nr 3-18-763/15, p 9; RKHKm nr 3-21-

980/24, p 11).

14. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vaidluse keskne küsimus on

see, kas MTA-l oli õigus teha kaebajale 20.01.2026 vaidlusalune korraldus (dtl 9) ja

kohustada kaebajat ilmuma suulise teabe andmiseks MTA ametiruumidesse.

14.1.

Kaebaja tugineb kokkuvõttes sellele, et MTA on pöördunud teabe saamiseks vale isiku

poole. Kaebuse esitaja ei ole osapooleks kontrollitavas äriühingus ega selle äriühingu poolt

teostatud tehingutes. Õigusvastane on kohustada kolmandat isikut ilmuma MTA

ametiruumidesse ilma igasuguse põhjendusete selles osas, et miks teavet poleks saanud

koguda kaebuse esitajat oluliselt vähem koormavamal viisil, ehk kirjalikult. Asjaolu, et

kaebuse esitaja on koos abikaasaga sõlminud laenulepingu, et anna MTA-le õigust kohustada

isikut andma suulist teavet. Asjaolu, et P.O kasutas enda õigust õigusvastane korraldus

vaidlustada ei anna MTA-le automaatset õigust jätta enne kaebuse esitaja poole pöördumist

kogumata teave ja dokumendid, isikutelt kes MTA poolt uuritavate tehingutega oli otseselt

seotud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et korraldus oleks pidanud sisaldama selgeid

põhjendusi miks MTA ei pea kaebuse esitaja poolt avaldatud infot usaldusväärseks või

millest soovitud infot võiks kaebuse esitaja omada. Tegemist on ülemäärase ja

ebaproportsionaalse teabenõudega.

14.2.

Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning

kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59

lg 1). MKS § 59 lõikest 1 ja HKMS § 158 õikest 3 tulenevalt on kohtu pädevus sekkuda

haldusorgani kaalutlusõigusesse piiratud. Seega saab kohus kontrollida, kas maksumenetluse

käigus teabe nõudmine kaebajalt omab puutumust maksumenetluses tähendust omavate

asjaoludega, kuid sellise teabe kogumise vajaduse üle otsustab haldusorgan. Maksuhaldur

annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte

(MKS § 46 lg 1). Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas

maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave,

dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur

otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid

tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1). Maksuhalduril on

õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid

esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest

keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks

ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse (MKS § 61 lg 1).

Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase

poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või

asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav

või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72

lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul (MKS § 61 lg 2). Sobiv kriteerium kolmandalt isikult

nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega.

Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib

kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud

maksukohustuslase kontrollimisega. MKS § 61 lõikes 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev

pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult

teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla./…/ Samas peab

maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole

äratuntav pelgalt nõutava teabe iseloomust. Välistatud ei ole selgituse esitamine ka alles

kohtumenetluses (RKHKo 16.09.2018, 3-16-2324/18, p 9 ja 11).

14.3.

Vaidlustatud korraldusest nähtub selgelt ja üheselt mõistetavalt, et korraldus on antud

eesmärgiga kontrollida YYY OÜ tehingut seoses kinnistuga WWW (dtl 10). MTA on asja

juurde esitanud tõendid, millest nähtub, et enne teabe küsimist kaebajalt, on pöördutud ka

maksukohutuslase enda poole (dtl 163 -165, 179.182). Sealjuures juhib kohus tähelepanu, et

kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt

ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente

esitama. MKS § 61 lõike 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et

maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud,

vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid

maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lõike 2

kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik

maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt RKHKo 24.05.2011, 3-3-1-

24-11, p 14).

14.4.

Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on MTA pöördunud kaebaja poole põhjendusel, et

kuna YYY OÜ ei ole tehingut käibemaksuarvestuses deklareerinud ning kaebajal võib olla

tehingu kohta olulist teavet, kuna ta on registreerinud 11.02.2025 kinnistu WWW, PPP küla

enda kontaktaadressina, samuti on ta teadlik eelpool viidatud sõlmitud lepingu asjaoludest (dtl

10).

14.5.

Kohus märgib, et asjaolust, et isik on tehingupoole abikaasa ei saa tõepoolest tuletada

seda, et isik võib olla tehingu asjaoludest teadlik. Praegusel juhul ei olegi MTA sellele

tuginenud. Uurimiskohustuse täitmise ajendiks käesoleval juhul on aga asjaolu, et kaebaja

nimi kajastub korduvalt vaidlusaluse kinnistuga seotud lepingus (dtl 204-219), ühtlasi on isik

vastu võtnud 28.01.2025 M.Nle, kes on vaidlusaluste kinnitus tehingutega otseselt seotud,

edastatud MTA tähitud kirja (dtl 9, 154).

14.6.

Kohus märgib, et isegi kui seada kahtluse alla MTA esitatud väited telefonikõne kohta,

milles kaebaja väidetavalt kinnitas teadmist tehingust, piisaks teabe küsimiseks ka muudest

eeltoodud asjaoludest. Korralduse õiguspärasust saab jaatada, kui asjaoludest nähtub piisava

selgusega, et isikul võib olla seos vaidlusaluste tehingutega. See kriteerium on praeguses asjas

selget täidetud. Olenemata asjaolust, et kaebaja ei ole 25.09.2023 lepingu pooleks, on ta

seotud lepingu täitmisega ja võib omada asjakohast teavet. See, kas teadmine asjaoludest ja

millises ulatuses kinnitust leiab, ei pea olema MTA-le enne korralduse andmist selge, vaid

korraldust võib olla suunatud mh selle väljaselgitamisele. Seejuures ei tingi korralduse

õigusvastasust asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt tal puudub teave seoses korralduses

väljatoodud tehingutega. Seda, et kaebajal konkreetne teave puudub, saab väljendada MTA-le

selgituste andmisel. Kuigi MTA on ekslikult viidanud, et isik „on teadlik“ viidatud sõlmitud

lepingu asjaoludest, on ilmne, et korralduse eesmärgiks on tuvastada, kas ja millistest

asjaoludest isik teadlik on. Vaideotsuses on kohaselt selgitatud (dtl 24), et puudub kohustus

avaldada arvamust asjaolude kohta, mille kohta tal teave puudub. MTA viitab kohaselt, et

isiku seotusele kinnistuga viitab ka see, et kaebaja on vaides kontaktaadressina registreerinud

11.02.2025 kinnistu WWW oma kontaktaadressina (dtl 15). Vaideotsuse põhjendusi tuleb

kohtul arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega (RKHKo 22.09.2022,

3-20-1548/31

,

p 15). Seega saab jaatada nõutava teabe seost läbiviidava maksumenetlusega.

14.7.

Praegusel juhul tugineb kaebaja sisuliselt sellele, et MTA korralduse õigusvastasuse

tingib kaebaja menetlusväline kinnitus, et tal puudub uuritavate asjaolude kohta igasugune

teave. Kohus märgib, et korraldusega teabe küsimine teenib ka korralduse adressaadi õigust

kaitse eesmärki, kuna selleks on ette nähtud formaliseeritud kord MKS-s, sh teabe andmisest

keeldumise alused (MKS § 64).

15. Kaebaja tugineb sellele, et seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsumine on

koormav, kuid ei ole selles osas esitanud mitte ühtegi sisulist põhjendust. Maksuhalduri

ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et sellist nõuet saaks

abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (vt nt

RKHKm 16.05.2025, 3-25-946, p 12).

16. Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse võimalik riive väheintensiivne. Kaebajale

pandud kohustustust seletuste andmiseks saab esitatud materjalide alusel pidada

proportsionaalseks. Sisulisi põhjendusi, miks konkreetselt korraldus kaebaja õigusi eriliselt

intensiivselt riivab, kaebaja välja toonud ei ole. Korraldusega kaasnev riive on

väheintensiivne ka tulenevalt HKMS § 133 lõikes 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära arvesse

võttes. Riive intensiivsust vähendab seegi, et isikul on võimalik taotleda korralduse

täitmiseks ka muud tähtaega ja kohtul puudub alus arvata, et MTA ei arvestaks uue tähtaja

määramisel kaebaja enda pakutavate kuupäevadega lähtuvalt kaebaja elukorraldusest.

17. Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et võimaliku sunniraha (200 eurot) rakendamine oleks

majanduslikult keerukas. Ühtlasi on sunniraha vältimine kaebaja enda mõjusfääris.

Täiendavad selgitused

18. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

19. Kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, kuna kaebuse tagastamise

aluseks on HKMS § 121 lõikes 2 toodu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

20. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute ja äriühingute nimed ning

aadressiandmed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)