4-26-1401/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi 4-26-1401

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2026 Tallinn.

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Vaidlustatud lahend

E S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 02.03.2026 otsuse

peale väärteoasjas nr. 2302,26,000150

Kaebuse esitanud isik

E S

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

Resoltusioon

Jätta E S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 02.03.2026 otsuse

peale väärteoasjas nr. 2302,26,000150 läbi vaatamata.

Tagastada kaebus kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule

15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või

menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama.

Kohtumääruse põhjendused

E. S on 21.04.2026 esitanud Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 02.03.2026 väärteoasjas nr.

2302,26,000150 määratud karistuse tühistamiseks.

Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud

põhjendamatult.

Kohtuväline menetleja tegi väärteoasjas üldmenetluse otsuse 02.03.2026. Otsuses on

märgitud, et kaebuse esitamise viimane päev on 23.03.2026.

Väärteoprotokoll koostati menetlusalusele isikule 03.02.2026, kus on märgitud, et hiljemalt

06.03.2026 on kohtuvälise menetleja otsus menetleja juures kättesaadav. Samuti on

protokollis menetlusalusele isikule selgitatud, et edasikaebamise tähtajad hakkavad kulgema

sellest kuupäevast.

Kohtuvälise menetleja otsus saadeti menetlusaluse isiku enda poolt valitud e-posti aadressile

ning laaditi üles e-toimikusse, kus see oli menetlusalusele isikule igal ajal elektrooniliselt

kättesaadav.

E. S esitas kaebuse maakohtule 21.04.2026, s.o pärast kaebetähtaja möödumist.

VTMS § 114 lg 4 kohaselt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav.

Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-84-13 selgitanud, et VTMS § 114 lg 4 tähenduses on

kaebetähtaja arvutamisel õiguslik tähendus üksnes sellel, millal on kohtuvälise menetleja

otsus väärteoprotokolli kohaselt menetleja juures kättesaadav, mitte sellel, millal isik otsusega

faktiliselt tutvus.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-83-08 täpsustanud, et kohtuvälise menetleja otsuse

kättesaamisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, st kohustust tunda ise huvi

menetluse tulemuse vastu. Kui menetlusalune isik ei kasuta talle antud võimalusi otsusega

tutvumiseks, kannab ta ise riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega.

Käesolevas asjas hakkas kaebetähtaeg kulgema 06.03.2026, mil otsus oli menetleja juures

kättesaadav, ning lõppes 23.03.2026. Kaebus, mis esitati 21.04.2026, on esitatud hilinenult.

Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et

mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri

või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on

kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur

või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva

põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise.

Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka

isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

Menetlusalune isik ei ole esitanud põhjendusi ega taotlust kaebetähtaja ennistamiseks ega

toonud esile asjaolusid, mida saaks käsitada mõjuva põhjusena kaebetähtaja

möödalaskmiseks.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätab maakohus kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud

pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist.

Ühtlasi märgib kohus, et VTMS § 114 lg 1 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksnes

menetlusosalisel – menetlusalusel isikul või tema kaitsjal (VTMS § 16). Käesolevas asjas on

kaebuse esitanud menetlusalune isik, kuid see ei mõjuta kaebetähtaja järgimise kohustust.

Kuna kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ja kaebetähtaja

ennistamiseks ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/