2-24-121354/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. aprill 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-121354

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi U.A ’e vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

290,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja U.A (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus U.A ’e

(isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista U.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 265,97 eurot, sealhulgas

põhinõue 170,96 eurot, viivis 65,01 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Välja mõista U.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude 170,96 eurot

tasumata osalt määraga 0,065% päevas alates 24.10.2024 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud U.A ’e kanda.

5. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista U.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 420 eurot,

sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 320 eurot.

7. Välja mõista U.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 420 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1 (5)

8. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus 122,50 euro väljamõistmiseks U.A-lt .

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; e-toimik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; e-toimik.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse U.A ’e (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2 (5)

2. Hageja esitas 23.10.2024 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhinõude

170,96 eurot, viivise 65,01 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (170,96 eurot) alates 24.10.2024 kuni selle kohase

tasumiseni määraga 0,065% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus

võttis hagiavalduse menetlusse 23.12.2024 kohtumäärusega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 02.11.2022 osamaksetega vara

müügilepingu seadme Samsung Galaxy A13 4G 32GB (Mediatek) ostmiseks (osamaksete

kogusumma 159 eurot, tasumise periood 24 kuud, kuumakse 6,625 eurot). Samal kuupäeval

sõlmiti nutikindlustuse leping kindlustusmaksega 3,09 eurot kuus perioodiks 02.11.2022–

1.11.2027. Elisa osutas teenuseid ning esitas kostjale arveid, mille alusel kostja kohustus tasuma.

Kostja jättis tasumata teenuste ja seadme eest perioodil 18.12.2022–18.03.2023 kokku summas

170,96 eurot (arvestatud ei ole arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): arve nr

2036745874, maksetähtaeg 18.12.2022, tasumata põhiosa 9,61 eurot; arve nr 2037047351,

maksetähtaeg 18.01.2023, tasumata põhiosa 9,72 eurot; arve nr 2037404273, maksetähtaeg

18.02.2023, tasumata põhiosa 9,72 eurot; arve nr 2037760565, maksetähtaeg 18.03.2023,

tasumata põhiosa 141,91 eurot. Kuivõrd kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata,

ütles Elisa Eesti AS lepingud üles 25.02.2023. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu

hagejale 01.03.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 19.03.2023–23.10.2024

eest 65,01 eurot ja edasi viivise TsMS § 367 järgi kuni põhinõude 170,96 euro tasumiseni. Elisa

teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.10 kohaselt on viivisemäär 0,065% päevas. Hageja palub

kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Sissenõudmiskulud on

kujunenud järgmiselt: 12.03.2024 saadetud võlateatis maksumusega 15 eurot, 20.03.2024

saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot, 04.04.2024 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot

ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja meili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

17.03.2026 (TsMS § 317 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele

30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile

vastamise tähtpäev saabus 16.04.2026. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute

puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei kohaldu nendele lepingutele tarbijakrediidi

sätted. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud

faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse

tagaseljaotsusega.

3 (5)

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

6.1. Hagilt hinnaga 290,76 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on

põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.

6.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 422 eurot (ilma

käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui

asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab

kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki,

asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning hagi

koostamisele ja lisade kogumisele ning komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 2,5 tundi.

Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades

menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama

tsiviilasjaga.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub

eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist

ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, p 18; RKTKm 11.02.2015, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega.

Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid

hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud

mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise

esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2,5 tunni ulatuses,

siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 300 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus

4 (5)

leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise

esindaja kulu (ilma käibemaksuta).

6.3. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 420 eurot, sealhulgas

riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 300 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise

esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt

menetluskuludena välja mõista 542,50 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 420 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldamata 122,50 euro osas.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

7. TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)