2-25-1953/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Tali Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2026.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-1953 Tsiviilasi Rediem Capital AB hagi A Ji vastu võla nõudes Hageja: Rediem Capital AB (välismaa registrikood 559310-4697) Menetlusosalised Hageja lepinguline esindaja: S R, jurist Kostja: A J (IK XXX) Hagihind 2338,64 eurot RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista A Jilt Rediem Capital AB kasuks xxx ja kostja vahel 01.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 10.05.2025 seisuga 416,01 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 3. Välja mõista A Jilt Rediem Capital AB kasuks järelmaksulepingust nr xxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Makse kuupäev Tasumata põhiosa (eurodes) 10.06.2025 30,78 10.07.2025 31,72 10.08.2025 32,69 10.09.2025 33,68 10.10.2025 34,71 10.11.2025 35,77 1

10.12.2025 36,86 10.01.2026 37,99 10.02.2026 39,15 10.03.2026 40,34 10.04.2026 41,57 10.05.2026 42,84 10.06.2026 44,15 10.07.2026 45,50 10.08.2026 46,88 10.09.2026 48,31 10.10.2026 49,79 10.11.2026 51,31 10.12.2026 52,87 10.01.2027 54,49 10.02.2027 56,15 10.03.2027 57,86 10.04.2027 59,63 10.05.2027 61,45 10.06.2027 63,32 10.07.2027 64,67 4. Välja mõista A Jilt Rediem Capital AB kasuks järelmaksulepingust nr xxx tulenev viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. 5. Menetluskulud jätta A Ji kanda. 6. Välja mõista A Jilt Rediem Capital AB kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 550 eurot (350 eurot riigilõiv ja 200 eurot õigusabikulud). 7. Välja mõista A Jilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. 8. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja 2

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud saatmisega e-postiga. Kostja hagile ei vastanud. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest ja kostja esitatud andmete alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtet krediidiandja hinnanud ei ole. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sissetulekud ja väljaminekud nähtuvad kostja arvelduskonto väljavõttelt, mida krediidiandja ei pidanud vajalikuks kostjalt küsida. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ja seadusjärgse viivise. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulud 338 eurot, arvestusega 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 350 eurot on põhjendatud kulu. Hagejat esindab menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 221-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et 3

menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud taotletud ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 550 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Dina Tali kohtunik

4