3-26-1249/3 · 3-26-1249/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1249 Haldusasi A.Q kaebus Tapa valla tegevusele (eestkoste) Menetlusosalised Kaebaja A.Q Menetlustoiming Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ja riigilõivu tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada A.Q kaebus. 2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3. Tagastada kaebajale enamtasutud riigilõiv 20 eurot. 4. Asendada avaldatavas määruses füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid tähemärgiga. SELGITUSED Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 08.08.2022 määruse resolutsiooni p-ga 3 määrati muu hulgas alaealise lapse D.F-i (D.F, isikukood XXX) eestkostjaks juriidilise isikuna Tapa vald (vallavalitsuse kaudu) kuni D.F-i täisealiseks saamiseni. 2. Tapa Vallavalitsuse (lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus) ning A.Q (hoolduspere vanem) vahel sõlmiti 15.11.2023 asendushooldusteenuse osutamise haldusleping nr 8- 6/23/380-1, millega hoolduspere vanem kohustub osutama asendushooldusteenust alaealisele lapsele D.F, tagamaks lapse heaolu ja õigused, luues lapsele põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused ning talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna ning valmistades last ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. 3. A.Q esitas 26.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tapa valla tegevusele seoses eestkoste teostamisega D.F-i (D.F) osas. Ühes kaebusega esitati kohtule esialgse õiguskaitse taotlus. KOHTU PÕHJENDUSED

3-26-1249 Kaebuse tagastamine 4. Kohus mõistab esitatud kaebust selliselt, et kaebaja nõuab: 1) keelata eestkostjal teha otsuseid lapse elukoha muutmiseks või tema paigutamiseks teise asendushooldusteenuse vormi (sh asutushooldus) ilma kohtu eelneva loata; 2) kohustada eestkostjat viivitamata astuma samme lapsele koolikoha tagamiseks tema tegelikus elukohas ja 3) määrata lapse eestkostjaks lapse tegelikule elukohale vastav kohaliku omavalitsuse üksus. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et kaebaja palub kohtul: 1) kohustada eestkostjat jätkama lapse elukorralduse tagamist senises elukohas kuni kohtulahendi jõustumiseni ning 2) keelata eestkostjal lõpetada hooldusperega sõlmitud leping enne vaidluse lõplikku lahendamist. 5. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 6. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kaebusest nähtuvalt puudutavad esitatud väited rahulolematust eestkoste teostamisega. Kuigi käesoleval juhul on kaebus esitatud Tapa valla kui eestkostja tegevusele, ei muuda see vaidlust avalik- õiguslikuks. Eestkosteasjade kohtus läbivaatamise kord on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). TsMS § 110 lg 7 kohaselt lahendab eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja eestkostja määranud kohus, mõjuval põhjusel võib asja lahendada ka eestkostetava elukoha või vara asukoha järgne kohus. Eestkostega seonduva asja lahendamine kuulub seega Viru Maakohtu pädevusse, millise 08.08.2022 määruse resolutsiooni p-ga 3 alaealisele eestkoste määrati. Kohus selgitab kooskõlas HKMS § 121 lg-ga 3, et kaebajal on võimalik pöörduda avaldusega Viru Maakohtu poole. 7. Kohus märgib täiendavalt seoses halduslepinguga nr 8-6/23/380-1 järgnevat. Kohaliku omavalitsuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist ning sotsiaalhoolekande seaduse § 455 lg-test 1 ja 2 nähtub, et asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitava halduslepingu näol võib tegemist olla avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud lepinguga ning sellisel juhul kuuluks kõnealuse halduslepinguga seonduvate vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Kaebaja ei ole aga käesolevalt kohtule arusaadavalt esitanud kaebuses nõuet keelata Tapa vallal halduslepingu nr 8-6/23/380-1 lõpetamine (esitatud on üksnes sellesisuline esialgse õiguskaitse taotlus). Isegi, kui selline nõue oleks kaebuses esitatud, tuleb märkida, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Kuigi nähtub, et eestkostja ning hoolduspere vanema vahel on lapsega seonduvates küsimustes mõningad eriarvamused, ei ole kohtule äratuntav, et Tapa vald võiks käesoleval ajal soovida asendushooldusteenuse osutamise lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Isegi, kui eelnevat nentida, oleks kaebajal võimalik halduslepingu ülesütlemise puhul Tapa valla poolt pöörduda enda õiguste kaitseks halduskohtusse, sealhulgas esitada täiendav esialgse õiguskaitse taotlus. 8. Eeltoodust lähtuvalt kuulub A.Q kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele läbivaatamatult. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ja määruse avaldamine 9. Nagu eelnevalt mainitud, on kaebaja esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 2(3)

3-26-1249 10. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (HKMSK, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1). 11. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 12. Kohus asendab avaldatavas kohtumääruses füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Riigilõivu tagastamine 13. Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 40 eurot. HKMS § 104 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul tagastas kohus kaebuse § 121 lg 1 p 1 alusel, mistõttu tagastab kohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8). Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuivõrd taotlus on sisuliselt lahendatud – jäetud rahuldamata (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-9-11, p 10). (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)