2-16-15173/93 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-16-15173

Tsiviilasi

V.A võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: V.A (isikukood XXX)

Võlausaldajad:

1) Kohtutäitur D.N

2) Eesti Vabariik P.I.I kaudu

3) W.Z.V

4) Kohtutäitur Z.M

5) K.E.K

Ärakuulamise aeg

01.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku V.A kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded V.A

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Vabastada V.A usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku V.A kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad

võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb

esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohus kuulutas 02.12.2026 määrusega välja võlgniku V.A pankroti.

2. 07.11.2029 Pärnu Maakohus lõpetas võlgniku V.A pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast

pankroti välja kuulutamist. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest

raha saamata järgmistel võlausaldajatel: kohtutäitur D.N , Eesti Vabariik P.I.I kaudu, W.Z.V,

kohtutäitur K.K ja K.E.K . Kohus algatas V.A suhtes kohustustes vabastamise menetluse, jättis

usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

3. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise menetluses aruanded 18.11.2020, 15.11.2021 ja

07.11.2022.

4. 07.11.2022 esitas võlgnik kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks,

mille kohus 26.05.2023 rahuldamata jättis ja määras, et kohustusest vabastamine otsustatakse viie

aasta möödudes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

5. Järgnevalt esitas võlgnik iga-aastased aruanded 08.11.2023 ja 06.11.2024 ning 21.03.2025

lõpparuande koos avaldusega võlgniku kohustustes vabastamiseks.

6. 19.06.2025 määras kohus kuulata võlgnik ära 01.10.2025 ja võimaldades võlausaldajatel osaleda

ärakuulamisel virtuaalruumi vahendusel. 19.06.2025 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt Eesti

Vabariik P.I.I kaudu, kohtutäitur D.N ja kohtutäitur Z.M (K.K) seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise osas. Seisukoha esitasid kohtutäitur D.N, Eesti Vabariik P.I.I kaudu. Kohtutäitur D.N

teatas, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Eesti Vabariik P.I.I kaudu avaldas, et on

seisukohal, et võlgnik ei ole oma PankrS §-s 173 lg 1 sätestatud kohustusi täitnud ja on kahjustanud

sellega võlausaldaja huve jättes võlgniku kohustustest vabastamise ning kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise kohtu otsustada. W.Z.V teatas, et neil võlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-16-15173

nõuded puuduvad.

7. Kohus kuulas võlgnik V.A ära 01.10.2025. Võlausaldajad olid ärakuulamisest teadlikud, ei

soovinud sellel osaleda. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et on teinud kõik mis oma võimuses, et

tagasi maksta nii palju kui saab, võtnud selleks isegi perelt laenu. Tasuvamat tööd leidnud ei ole.

Sektor – külalislahkuse sektor, hotellid, restoranid – kus töötab, on suure pinge all. Peast ei osanud

öelda, kui palju on võlausaldajatele tagasi maksnud. On tasuvamat tööd küsinud ja otsinud, ka

välismaalt. Nii kui pankrotimenetlus välja paistab, ei taha keegi sellega tegeleda. Tööd on otsinud

sõprade kaudu, on soovitatud vestlused, hetkel resultatiivseteks neid nimetada ei saa. Oma

sissetulekuga ära ei ela, elada saab, sest pere – abikaasa ja tema vanemad - toidab ja katab. XXX OÜ

on olnud saneerimisel ja väga lähedal krahhile. See on meie pere enda ettevõtlus. Kui peaks mujale

tööle minema, siis see ei saa olema tõenäoliselt siinsamas lähedal. See tähendab, et läheb pere juurest

eemale, mis tähendab täiendavaid kulusid. On perekeskis seda kõike mõelnud ja analüüsinud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele kohaldada

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2).

9. PankrS1 § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

10. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega

antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest

vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).

11. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid

kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist

kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole

praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest

vabastamata.

12. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud

tööga. Võlgnik on teeninud töötasu ja teinud võlausaldajatele ka väljamakseid. Võlgnikul oli

kohustus rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestades TMS § 131 ja § 132 sätestatut. Kohus peab

nõustuma P.I.I seisukohas tooduga, et võlgniku töötasu suurus 680,00-570,72 (kronoloogilises

suuruses), mis oli jaanuar 2023 kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni 570,72 eurot

(21.03.2025 aruanne), on madalam, kui sama ametikoha (baarman – napsumeister) keskmine 1266-

1700 eurot (mai 2024-aprill 2025 andmete alusel, P.I.I 26.06.2025 seisukoht). Võlausaldaja on

seisukohal, et võlgnik, kuna ei ole tegelenud oma sissetulekute aktiivse suurendamisega, ei ole

tegelenud kohustustest vabastamise menetluse algusest alates tulutoovama tegevuse otsimisega ning

ei ole seega oma PankrS §-s 173 lg 1 sätestatud kohustusi täitnud ja on kahjustanud sellega

võlausaldaja huve.

13. Kohus möönab, et võlgniku käitumine, so jätkamine töökohal, kus temale makstav töötasu on

väiksem, kui sektori keskmine, ei ole võlausaldajate huvides. Kuid kohus ei saa asuda seisukohale, et

võlgniku käitumine on praegusel juhul olnud süüline.

14. Võlgnik on enda sõnul püüdnud leida tasuvamat tööd, kuid ei ole selles olnud edukas. Valdkond,

milles on temal oskused, on spetsiifiline ja sektor, so hotellid, restoranid, madalseisus. Võlgniku

selgitusel töötab ta oma pere ettevõttes. Pereliikmena pere-ettevõttes töötamisel ollakse reeglina, pere

hüvanguks, nõus töötama turutasemest madalama töötasu eest. Näiteks on levinud praktika, et

väikeettevõtte omanik-juhatuse liige ei maksa endale töötasu.

15. Ka peab kohtu hinnangul arvestama, et võlgnik elab ja töötab Saaremaal sektoris, mis tugevasti

sõltub turistihooajast, kus on tavapärane suurem tööjõuvajadus ainult hooajal. Kohus on seisukohal,

et kohtustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul tasakaalustada võlausaldajate ja enda

huvid. Võlausaldajate huvides on tõepoolest, et võlgniku igakuine sissetulek oleks võimalikult suur,

kuid ei saa eeldada, et võlgnik peaks selle nimel vahetama elukohta (kolima saarelt mandrile) või

vahetama stabiilse, kuigi väikese sissetulekuga töö suurema sissetulekuga töö vastu, kus hooaja

lõppedes on suur oht klientide vähenemise tõttu töökoht kaotada. Elukoha vahetamisega kaasnevad

kulutused, mis nõuavad katmist esmajärjekorras ehk suurema töötasu teenimise võimalusega seotud

kulud võivad reaalsuses viia selleni, et töökohavahetusega kaasnev majanduslik kasu on kas

minimaalne või olematu. Ka ei nähtu võlausaldaja välja toodud ametkoha keskmise töötasu

1 Siin ja edaspidi, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon.

arvestusest, et lähtutud oleks konkreetse piirkonna näitajatest, kuid palgatase nö ääremaal ei ole

võrreldav palgatasemega suurlinnas.

16. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi igas olukorras tähendada seda, et

võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt otsima teist, tasuvamat tööd (vt ka

Riigikohtu lahend asjas 2-11-24696, p 19). Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik

menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele

ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi

rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-09-3606, p 22). Võlgnikul on

olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek ja võlgnik on

leidnud vahendeid, mille arvelt mingiski osas võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS § 173 lg 1

sätestatud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve

menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu. Kuigi võlausaldaja on tõstatanud kahtluse, et

võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud tema oskusi ja teadmisi arvestades

alamakstud tööpositsioonil, ei ole kohus tuvastanud, et tegemist oleks PankrS § 173 lg 1 süülise

rikkumisega.

17. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele

makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid.

Osaliselt on M enda nõuet võlgniku vastu vähendanud tulumaksutagastuste arvelt ning võlgnik on

2024 oktoobris teinud tagasimakseid võlausaldajatele P.I.I, kohtutäitur D.N ja kohtutäitur Z.M

(K.K). 11.03.2019 kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt oli võlgniku võlausaldajaks ka W.Z.V.

W.Z.V 03.09.2025 teatas kohtule, et ettevõttel puuduvad nõuded võlgniku vastu. Sama teatas

võlausaldaja kohtule ka 06.04.2023 ja 18.11.2022. Seega puudus võlgnikul kohustus teha maksed

W.Z.V-le.

18. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud

asjakohaseid usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega ning ilmunud kahel korral kohtu kutsel

kohtuses ärakuulamisele.

19. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste

täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks süüliselt rikkunud oma

seaduses ettenähtud kohustusi. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse

jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna

alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-09-3606, p 22).

20. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus

avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

21. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku ka

usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause).

22. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg

2).

23. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt

takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse

määrusega (PankrS § 177 lg 1).

24. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab

kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis

jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate

menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik