Legislator Case Law & Legislation
2-25-18401/8 AI generated

2-25-18401/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-25-18401/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-18401 Kohtuasi V.I hagi OÜ Registon vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/7321 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.01.2026 määrus Kaebuse esitaja ja liik V.I määruskaebus Menetlusosalised ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-18401 Kohtuasi V.I hagi OÜ Registon vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/7321 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.01.2026 määrus Kaebuse esitaja ja liik V.I määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: V.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Indrek Põder Kostja: OÜ Registon (registrikood 10285699), lepinguline esindaja Jelena Lehter Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 29.01.2026 määrus muutmata ning V.I määruskaebus rahuldamata. 2. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud V.I kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-25-18401 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V.I esitas 31.10.2025 Harju Maakohtule hagi OÜ Registon ja F X Group S V Ltd vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/7321. 2. Hagiavalduse kohaselt on OÜ Registon avalduse alusel algatatud täitemenetlus F X Group S V Ltd laenulepingust tuleneva kohustuse sissenõudmiseks. Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks on hageja kinnisasjadele seatud hüpoteegid sissenõudja kasuks. Kohtutäitur on hageja kinnisasjad arestinud. Lisaks on kohtutäitur arestinud ka F X Group S V Ltd-le kuuluva kinnisasja. Sundtäitmine toimub paralleelselt nii põhivõlgniku kui hageja vara arvel. Sundtäitmine hageja vara suhtes on praeguses olukorras õiguslikult lubamatu. 3. Kohus kohustas 07.11.2025 hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused. 4. Hageja täpsustas 20.11.2025 hagiavaldust, esitades nõude üksnes OÜ Registon vastu. Hageja nõudis jätkuvalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 022/2019/7321. Maakohtu määrus ja põhjendused 5. Harju Maakohus keeldus 29.01.2026 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja suhtes algatatud täitemenetlus lõpetati 30.12.2025, mistõttu ei ole hagi rahuldamine õiguslikult võimalik. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 6. Hageja esitas hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale kaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning asja maakohtule tagasi saatmist menetlusse võtmise otsustamiseks. 7. Hageja leiab, et hagi menetlusse võtmise eelduseid tuleb hinnata hagi esitamise seisuga. Hagi esitati kohtule täitemenetluse ajal, mil täitemenetlus aktiivselt kestis. Kohus viivitas hagi menetlusse võtmisega, mistõttu täitemenetluse seisund muutus. See ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus. Täitemenetluse lõpetamine pärast hagi esitamist ei välista sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi perspektiivikust. Hagi rahuldamine omab tähendust alusetult tehtud täitetoimingute õigusvastasuse tuvastamisel, võimalike kahjunõuete esitamisel või sama täitedokumendi alusel uute täitetoimingute tegemise vältimisel. 8. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hagejal oli piisavalt aega täitemenetluse vaidlustamiseks. Täpsustatud hagi esitas hageja alles 20.11.2025 ehk pärast enampakkumise toimumist ja enampakkumise aktide koostamist. Kohus leidis õigesti, et hagi rahuldamine pärast täitemenetluse lõppemist ei ole õiguslikult võimalik, mistõttu tuli selle menetlusse võtmisest keelduda. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu 2

2-25-18401 määruse tühistamiseks, vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). 11. Maakohus on õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi menetlusse võtmise otsustamise ajaks oli täitemenetlus nr 022/2019/7321 lõpetatud (dtl 151-152). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui täitemenetlus on pärast hagi esitamist lõpetatud. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ning seda ka juhul, kui õiguskaitsevajadus langeb ära pärast hagi kohtusse esitamist. 12. Maakohus ei pidanud enne menetluse alustamist määrama hagejale tähtaega, mille jooksul nõuda TsMS § 376 lg 4 p 3 alusel asjaolude muutumise tõttu esialgu nõutud hüve asemel teist hüve. Kohtul on selline kohustus üksnes siis, kui hagi on juba kohtu menetluses (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975, p 12.2) ning menetluse jätkamine samade menetlusosalistega võimaldab säilitada senises menetluses saavutatut. Praegu ei ole see argument asjakohane, kuna hagi ei võetud menetlusse. 13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust hageja seisukoht, et hagi lahendamine võiks omada tähendust alusetult tehtud täitetoimingute tuvastamisel või võimalike kahjunõuete esitamisel. Tuvastushagi esitamiseks peab hagejal olema TsMS § 368 lg 1 kohaselt õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks õiguslik huvi. Olukorras, kus lubamatu sundtäitmisega tekitatakse võlgnikule kahju või kui sissenõudja selle tõttu alusetult rikastub, saab võlgnik oma õigusi kaitsta rahalise hüvitise saamise hagi esitamisega. Sellise hagi rahuldamise üks eeldusi on sundtäitmise lubamatus, mida kohus hindab hagi lahendamisel. Kuna hagejal on võimalik enda eesmärgi saavutamiseks esitada sooritushagi, ei ole ainuüksi tuvastushagi esitamine sundtäidetava nõude puudumise tuvastamiseks lubatud (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975, p 17). 14. Hagejal on õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel ning esitada kohtule oma õiguste kaitseks sobiv uus hagi. 15. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebemenetluse kulud hageja kanda. 16. TsMS § 174 lg 4 teine lause sätestab, et kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) 3