2-24-16296/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-16296

Kohtuasi

Advokaadibüroo WIDEN OÜ hagi V.Y vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.Y 29.12.2025 apellatsioonkaebus (täpsustatud

19.01.2026)

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

12 287,52 eurot

Hageja

(apellatsioonimenetluses

vastustaja):

Advokaadibüroo WIDEN OÜ (registrikood 10992652),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): V.Y (isikukood:

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.11.2025 otsus jätta muutmata.

2. V.Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtu menetluses jätta V.Y kanda.

4. Mõista V.Y-lt välja 840 eurot riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse

kolme kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest, tasumisega viivitamisel tuleb

V.Y-l tasuda Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.07.2019 kliendilepingu, mille kohaselt

osutas hageja kostjale õigusabiteenuseid seoses kostja suhtes algatatud kriminaalmenetlusega

kuni kohtumenetluse lõpuni. Kostja mõisteti kriminaalasjas nr 1-XX-XXX/62 süüdi ja kostja

asus täitma 8-aastast vanglakaristust. Hageja saatis kostjale 07.10.2020 esimese arve nr

2020/09/256 summas 9785,41 eurot. Hageja saatis kostjale 26.11.2020 kordusarve esimese

arve nr 2020/09/256 ja teise arve nr 2020/11/002 tasumiseks. Hageja saatis kostjale

30.12.2020 veelkord kordusarve esimese arve nr 2020/09/256 tasumiseks. Teise arve nr

2020/11/002 saatis hagejale kostjale 02.11.2020 summas 8000 eurot. Hageja saatis kostjale

kordusarve 30.12.2020 teise arve nr 2020/11/002 tasumiseks. Kolmanda arve nr 2020/12/231

saatis hageja kostjale 31.12.2020 summas 1224,84 eurot. Neljanda arve nr 202110038 saatis

hageja kostjale 27.10.2021 summas 7680 eurot. Viienda arve nr 202202009 saatis hageja

kostjale 22.02.2022 summas 2400. eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja ühtegi

hageja saadetud arvet tasunud, mis tähendab, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on 29 090,25

eurot (9785,41 + 8000 + 1224,84 + 7680 + 2400). Hageja ja kostja vahelise kliendilepingu

punkti 9.6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata summalt viivist 0,06% päevas.

Hageja arve nr 2020/09/256 summas 9785,41 eurot maksetähtaeg oli 15.10.2020, millelt on

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.10.2020- 29.10.2024 eest 8665,96 eurot. Hageja

arve nr 2020/11/002 summas 8000 eurot maksetähtaeg oli 09.11.2020, millelt on

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 10.11.2020-29.10.2024 eest 7113,60 eurot. Hageja

arve nr 2020/12/231 summas 1224,84 eurot maksetähtaeg oli 25.01.2021, millelt on

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 26.01.2021-29.10.2024 eest 1009,76 eurot. Hageja

arve nr 202110038 summas 7680 eurot maksetähtaeg oli 03.11.2021, millelt on

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.11.2021-29.10.2024 eest 5031,94 eurot. Hageja

arve nr 202202009 summas 2400.00 eurot maksetähtaeg oli 01.03.2022, millelt on

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 02.03.2022-29.10.2024 eest 1401,12 eurot. Hageja

palub hagi rahuldada. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus

summas 29 090,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 23 222,38 eurot ning

edasiulatuv viivis määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 29 090,25 eurot alates

30.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4610 eurot (käibemaksuta), millest riigilõiv

moodustab 1610 eurot ning õigusabikulud 3000 eurot (käibemaksuta) ning viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja poolt esitatud nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole

kostjale kahte arvet varem tasumiseks esitatud. Kostjale varasemalt tasumiseks esitamata

arved ja nendest tulenevalt alusetult nõutavad viivised:

- arve nr 2021110038, 27.10.2021, summas 7680 eurot ja viivise nõude summas 5004,29

eurot;

- arve nr 202202009, 22.02.2022, summas 2400,00 eurot ja viivise nõude summas 1393,92

eurot. Hageja ei ole tõendanud nimetatud arvete kostjale varasemat saatmist, mistõttu kostjal

ei ole olnud enne võimalik nende põhjendatuse osas seisukohta kujundada, samuti

vastuväiteid esitada.

Kostjale jääb arusaamatuks, millise kostja poolt tellitud toimingu tegemise eest on esitatud

arve nr 202202009, mh mis õigusteenuse sisuks täpsemalt oli. Kostja on seisukohal, et osa

nõuetest on aegunud, mistõttu kostja esitab aegumise vastuväite ja taotleb kohtult

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel nõude aegumise arvesse võtmist. Kostja

ei ole rikkunud enda kohustusi hageja ees tahtlikult, vastupidist ei ole tõendatud. Hageja ja

kostja vahel 25.07.2019 sõlmitud lepingu punkti 4.3 kohaselt esitatakse arved elektrooniliselt

lepingu punktis 1 toodud e-posti aadressile XXX. Kui kokku on lepitud arvete esitamine

elektrooniliselt, siis hageja kliendile arvet paberkandjal ei saada. Hageja ei ole esitanud

märgitud arveid ega viivisenõudeid e-posti aadressile XXX. Kuna kostja viibib

kinnipidamisasutuses alates 16.09.2022, ei ole tal võimalik kasutada interneti teenuseid,

mistõttu on igasugune teabe leidmine ja maksete sooritamine kahjuks komplitseeritud kuni

vabanemiseni 16.09.2026.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti 9.7 kohaselt kui klient ei tasu arvet ja/või ei

taasta deposiiti õigeaegselt on hagejal õigus keelduda õigusteenuste osutamisest ja/või nõuda

edasise õigusteenuse osutamise eest ettemaksu ja/või täiendavat deposiiti. Hageja ei

kasutanud ühtegi eelmärgitud õigustest, mis viitab nendevahelise teistsuguse kokkuleppe

olemasolule. Kostja toimis oma kohustuste täitmisel heas usus ja vastavalt keerulises

olukorras olnud võimalustele. Hageja on olnud teadlik kostja saatusest, mistõttu tõlgendas

kostja hageja käitumist, kui loobumist õigusabi eest tasu nõuda. Viimast eeskätt kriminaalasja

lõpptulemuse tõttu, samuti lähtudes varasemast nendevahelisest õigusabi osutamise

praktikast, mille puhul on varasemaltki üks arve tühistatud/krediteeritud. Hageja ja kostja

vahel sõlmitud leping ega ka ükski muu olemasolev dokument, õigusakt või kokkulepe ei

anna hagejale põhjust nõuda ega eeldada, et kostja kohustub õigusabi teenuse osutamise eest

esitatud arveid iseseisvalt kuskilt otsima või avastama. Kuna arveid nr 2021110038 ja nr

202202009 varasemalt kostjale esitatud ei ole, on nende kohta esitatud viivisnõuded alusetud.

Hageja väide, et kostja oli osutatud õigusteenustega rahul, ei ole pädev. Samuti ei ole pädev

hageja väide lepingu lõpetamise eritingimuste kohta, kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud

lepingu punkt 13.3 toob selgelt välja hageja õiguse loobuda õigusteenuse osutamisest, kui

klient ei täida või rikub käesoleva lepingu olulist tingimust, sealhulgas ei tasu õigeaegselt

lepingu alusel esitatud arvet. Hageja tegevus on olnud vastuolus nii hea raamatupidamis tava

kui ka klienditeeninduse eetikaga. Kostja ei suuda mõista, mis tingis aastate pikkuse ootamise,

seejuures ühegi meeldetuletuseta. 14.10.2025 kohtuistungil selgitas kostja, et tal oli

vandeadvokaat Üllar Talvistega kokkulepe, et esindamine läheb kokku maksma mõni tuhat

eurot, mille kostja on hagejale tasunud. Kostja ei arvanud, et õigusabi osutatakse tasuta.

Kokkulepe oli, et kui riik maksab mingisuguseid kohtukulusid tagasi, siis Üllar Talviste saab

sellest pool. Kostja selgitas, et läks vanglasse 16.10.2022 ning ei lugenud otsust, sai selle

kohta esindajalt teate. Kostja sai digitoimikule juurdepääsu alles 2024. a või 2025. a alguses.

Kostja arvas, et arved on krediteeritud. Kostja ei olnud maksejõuetu. Pooltel oli suuline

kokkulepe, et esindamine läheb kostjale maksma mõni tuhat eurot, kostja ei oleks saanud

endale lubada esindajat, kes küsib 30 000 eurot. Sellisel juhul oleks ta kasutanud riigi

õigusabi. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohtu otsus

3.Maakohus rahuldas Advokaadibüroo WIDEN OÜ hagi V.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt, mõistis V.Y Advokaadibürooga WIDEN OÜ kasuks välja

25.07.2019 sõlmitud kliendilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 10 080 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 2 268 eurot ja viivise 0,06% päevas põhivõlgnevuselt 10 080 eurot alates

25.11.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, jättis rahuldamata Advokaadibüroo WIDEN OÜ

põhivõlgnevuse nõude 19 010,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 20

954,38 eurot, jättis menetluskulud 76% ulatuses Advokaadibüroo WIDEN OÜ kanda ja 24%

ulatuses V.Y kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

summas 29 090,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 23 222,38 eurot ning

edasiulatuva viivise määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 29 090,25 eurot alates

30.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale õigusteenust kriminaalasjas nr XXX kuni

kohtumenetluse lõpuni.

Kostja on esitanud aegumise vastuväite ning leiab, et hageja nõuded arvete nr 2020/09/256;

2020/11/002; 2020/12/231 osas on aegunud. Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväitega.

Hageja on seisukohal, et nõude aegumine peatus, kuna pooled pidasid arvete tasumise osas

läbirääkimisi.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja piisavalt tõendanud kostjale arvete nr 2020/09/256;

2020/11/002; 2020/12/231 tasumiseks täiendava tähtaja andmist. TsÜS § 147 lg-st 1

tulenevalt algab nõude aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 146 lg-st 1

tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg arve nr 2020/09/256 osas algas alates 16.10.2020 ning

lõppes 15.10.2023; aegumistähtaeg arve nr 2020/11/002 osas algas alates 10.11.2020 ning

lõppes 09.11.2023; aegumistähtaeg arve nr 2020/12/231 osas algas alates 26.01.2021 ning

lõppes 25.01.2024. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 25.10.2024 ehk pärast arvete nr

2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 alusel tekkinud nõuete aegumist. Kuna kohus leiab,

et hageja arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 alusel tekkinud nõuded on

aegunud, tuleb hagi nimetatud arvete alusel tekkinud nõuete osas jätta rahuldamata. Eelnevast

tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka hageja arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002;

2020/12/231 alusel tekkinud viivise nõuded.

Kostja on esitanud arvete nr 202110038 ja 202202009 osas vastuväite, mille kohaselt ei ole

nimetatud arveid kostjale esitatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale teenuse

osutamise eest järgmised arved, mis on kostjal jätkuvalt tasumata: - 27.10.2021 arve nr

202110038 summas 7680 eurot, tähtajaga 03.11.2021 (dtl 36-37); - 22.02.2022 arve nr

202202009 summas 2400 eurot, tähtajaga 01.03.2022 (dtl 38-39). Hageja on seisukohal, et

kostja väide, et hageja ei ole arveid nr 2021110038 ja 202202009 kostjale esitanud, on

paljasõnaline.

Kostja on kinnitanud õigusteenuse saamist, seega ei ole hageja hinnangul põhjust arvata, et

hageja ei ole arveid kostjale edastanud ning on õigusteenust osutanud tasuta. Hageja on

selgitanud, et arve nr 202110038 on 27.10.2021 esitatud ka kriminaalmenetluses

kassatsioonkaebuse lisana 4 (dtl 115-134) kui menetluskulu kinnitav arve. Lisaks viibis kostja

ise kostja suhtes toimunud kriminaalmenetluse istungitel, kus on arutatud poolte

menetluskulusid. Lisaks on arve nr 202202009 lisatud 22.02.20022 esitatud vastusele

prokuratuuri kassatsioonile lisana 1 (dtl 135-141) kui õigusabi arve. Samuti on kostjal ligipääs

e-toimikule, kus vastavad arved nähtuvad. Seega on kostja igal juhul olnud teadlik kostjale

tekkinud menetluskuludest ning kostja ei saa väita, et kostja ei olnud teadlik arvete

olemasolust. Hageja leiab, et kostja peab tõendama, et arved nr 2021110038 ja 202202009 ei

ole temani jõudnud. Hageja on 14.10.2025 toimunud kohtuistungil teatanud, et tal ei ole

võimalik esitada tõenditena e-kirju arvete nr 2021110038 ja 202202009 saatmise kohta.

Kostja on vande all selgitanud, et vandeadvokaat Üllar Talviste ütles kostjale, et

kriminaalmenetluses esindamine läheb kostjale maksma mõned tuhanded ning kirjalik

kliendileping sõlmiti poolte vahel hiljem. Kostja selgitas, et on osa arvetest tasunud, st see

mõni tuhat eurot, mis kokku lepiti, on kostjal õigeaegselt hagejale tasutud. Kostja selgitas, et

kriminaalasja menetlus oli väga mahukas ning ta pole siiani kõigi dokumentidega tutvunud.

Kostja eeldas, et arved on krediteeritud (dtl 205-207). Tunnistaja vandeadvokaat Üllar

Talviste ütluste kohaselt ei meenunud talle vestlus kostjaga selles osas, et ta oleks kostjale

öelnud, et esindamine läheb kostjale maksma mõned tuhanded. Tunnistaja selgitas, et eelmise

aasta (s.o 2024. a) oktoobri alguses kostja helistas tunnistajale ja palus, et advokaadibüroo

teeks kreeditarved ja selgitas, et tal pole raha arvete tasumiseks (dtl 208-210).

Kohtu hinnangul ei ole tõendatud arvete nr 2021110038 ja 202202009 kostjale esitamine.

Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja ei pidanud ise otsima õigusabi teenuse osutamise

arveid kriminaalasja materjalidest, vaid hageja kohustus edastama kostjale arved e-posti

aadressile. Antud juhul on hageja esitanud kohtule tõenditena arved nr 2021110038 ja

202202009, kuid ei ole tõendanud arvete saatmist kostja e-posti aadressile XXX vastavalt

kliendilepingu p-s 4.3 kokkulepitule.

Kostja on kinnitanud hagejalt õigusteenuse saamist ega arvanud, et õigusteenust osutatakse

tasuta. Kostja arvas, et arved on krediteeritud, kuid antud juhul ei ole tõendatud, et pooltel

oleks olnud vastavasisuline kokkulepe. Arvestades, et arvete nr 2021110038 ja 202202009

kostjale kättetoimetamine on tõendamata, tuleb lugeda arved nr 2021110038 ja 202202009

kostjale kättetoimetatuks hagimaterjalide kättetoimetamisega. Hagimaterjalid on kostjale kätte

toimetatud 14.11.2024. Kostja ei ole hagejale arvete nr 2021110038 ja 202202009 alusel

õigusteenuse osutamise eest tasunud. Seega on põhjendatud hageja arvetest nr 2021110038 ja

202202009 tulenev põhinõue summas 10 080.00 eurot. Kliendilepingu punkti 9.6 kohaselt on

hagejal deposiidi puudumisel või selle piisamatusel arve tasumiseks õigus nõuda kostjalt

viivist 0,06% päevas tasumata summalt. Kohus on eelnevalt leidnud, et arved nr 2021110038

ja 202202009 on kostjale kätte toimetatud 14.11.2024. Seega on põhjendatud mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivis alates kättetoimetamisele järgnevast päevast, s.o alates 15.11.2024

kuni nõude täitmiseni. Viivis põhivõlgnevuselt 10 080.00 eurot perioodi 15.11.2024-

24.11.2025 eest viivise määras 0,06% päevas moodustab 2268.00 eurot.

Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Advokaadibüroo WIDEN OÜ hagi V.Y vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

4.Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles mõisteti välja

viivis 2268 eurot ja edasine viivis enne kohtuotsuse jõustumist, jätta rahuldamata või

vähendada põhinõuet arve nr 202202009 (2400 €) osas, hinnata arve nr 2021110038 (7680 €)

mõistlikkust ja vähendada nõuet. Tühistada hagi tagamiseks seatud hüpoteek, määrata

maksegraafik, jaotada menetluskulud õiglaselt.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole arveid nr 2021110038 (7680 €) ja

202202009 (2400 €) hageja kunagi eelnevalt kostja e-posti aadressile saatnud. Need kaks

arvet said apellandile esmakordselt teatavaks 14.11.2024, mil kohus toimetas talle kätte.

Arved ei olnud enne 14.11.2024 sissenõutavad.

Alternatiivselt: viivise algus saab olla alles kohtuotsuse tegemine või jõustumine. Isegi juhul,

kui ringkonnakohus leiab, et arved muutusid sissenõutavaks 14.11.2024 hagimaterjalide

kättetoimetamisega, tuleb arvestada, et arved olid vaidlusalused, nende põhjendatus ja maht

olid selgusetud, hageja nõuded vajasid sisulist kohtulikku kontrolli. Sellises olukorras on

kooskõlas VÕS § 113 ja TsÜS § 138 (hea usu põhimõte) seisukoht, et viivist saab arvestada

mitte enne kohtuotsuse tegemist või jõustumist.

Arve nr 202202009 on käesolevas asjas eriti problemaatiline, kuna selle nõude puhul ei ole

hageja täitnud käsunduslepingu ja seaduse alusel lasuvat selgitamis- ega tõendamiskohustust.

Nimetatud arve sisu oli apellandile täielikult teadmata. Kohtumenetluse käigus on hageja

selgitanud, et arve nr 202202009 esitati prokuröri kassatsioonile vastamise eest. Apellant peab

siiski vajalikuks rõhutada, et apellandile ei antud eelnevalt teavet, et selline vastus prokuröri

kassatsioonile kavatsetakse esitada, apellandile ei selgitatud vastuse sisu, mahtu ega

vajalikkust, apellandilt ei küsitud nõusolekut nimetatud toimingu tegemiseks ega sellega

kaasnevate kulude tekkimiseks, arvet ennast ei esitatud kliendilepingus punktis 4.3

kokkulepitud viisil, vaid see sai apellandile teatavaks alles 14.11.2024 koos kohtumäärusega.

Seetõttu palub apellant jätta arve nr 202202009 alusel esitatud nõue rahuldamata.

Hageja on väitnud, et arve nr 2021110038 esitati kassatsioonkaebuse koostamise eest,

eeldades, et apellant oleks pidanud arve sisust ja mahust aru saama kassatsioonkaebuse

tekstist.

Apellant leiab, et selline lähenemine ei ole põhjendatud. Kliendile ei saa panna kohustust ise

tuletada õigusteenuse maksumust menetlusdokumentide sisust, hinnata töö mahtu ja keerukust

ilma eelneva selgituseta ega eeldada, et teenuse osutamine toimub piiramatute kuludega.

Lisaks viibis apellant nimetatud perioodil äärmiselt raskes isiklikus olukorras ning ei olnud

võimeline süvenema mahukatesse menetlusdokumentidesse. Sellest hoolimata ei vabasta ka

kliendi paremad või halvemad isiklikud asjaolud professionaalset teenuseosutajat kohustusest

selgitada tehtavaid toiminguid, hoiatada kulude suurenemise eest ja saada kliendilt teadlik

nõusolek.

Riigikohtu praktika kohaselt ei või professionaalne teenuseosutaja ületada kliendi mõistlikku

hinnaprognoosi ilma selge ja arusaadava teavituseta. Käesolevas asjas ei ole hageja

tõendanud, et apellant oleks olnud teadlik kassatsioonimenetlusega kaasnevate kulude

tegelikust ulatusest.

Sellest tulenevalt palub apellant hinnata arve nr 2021110038 mõistlikkust ning vähendada

nõuet ulatuses, milles see ületab mõistliku ja pooltevahelise arusaamaga kooskõlas oleva tasu.

Hagi tagamiseks seatud hüpoteek koormab kinnistut, mis on apellandi tütre perekonna kodu.

Apellant on valmis tasuma Harju Maakohtu poolt välja mõistetud põhivõla summas 10 080

eurot, lähtudes alljärgnevast maksegraafikust:



esimene makse: 200 eurot ühe kuu jooksul pärast Ringkonnakohtu otsuse jõustumist;



järgnevad maksed: 200 eurot kuus kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Apellant palub, et maksegraafiku kehtimise ajaks ei arvestataks täiendavat viivist või loetaks

viivis maksegraafikuga kaetuks arvestades, et viivise nõue on käesolevas apellatsioonis

vaidlustatud.

Maksegraafiku määramise korral palub apellant tühistada hagi tagamiseks seatud hüpoteegi

või lugeda see asendatuks maksegraafikuga, kuna sellisel juhul puudub oht nõude täitmata

jäämiseks ning hagi tagamise abinõu edasine kohaldamine ei oleks proportsionaalne.

Käesolev maksegraafiku ettepanek on esitatud alternatiivsena ega tähenda

apellatsiooninõuetest loobumist. Apellant rõhutab selgesõnaliselt, et käesolevas apellatsioonis

esitatud maksegraafiku taotlus on tingimuslik ja alternatiivne ning esitatud üksnes juhuks, kui

ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu otsus jääb vaidlustatud osas jõusse. Maksegraafiku

taotlemine ei tähenda nõude, arvete põhjendatuse ega viivisenõuete õiguspärasuse

tunnistamist, samuti ei kujuta see endast hageja nõuete omaksvõttu ega loobumist käesolevas

apellatsioonis esitatud vastuväidetest.

Vastus apellatsioonkaebusele

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

7.Asja materjalidest nähtuvalt puudub apellatsioonimenetluses vaidlus selles, et:

-Hageja ja kostja sõlmisid 25.07.2019 kliendilepingu, mille kohaselt osutas hageja kostjale

õigusabiteenuseid seoses kostja suhtes algatatud kriminaalmenetlusega kuni kohtumenetluse

lõpuni.

-Kostja mõisteti kriminaalasjas nr 1-XX-XXX/62 süüdi ja kostja asus täitma 8-aastast

vanglakaristust.

-Esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 29 090,25

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 23 222,38 eurot ning edasiulatuva viivise

määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 29 090,25 eurot alates 30.10.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

-Põhivõlgnevuse suurus kujunes kostjale osutatud õigusteenuse eest esitatud arvetest nr

2020/09/256 summas 9785,41 eurot maksetähtaeg oli 15.10.2020; nr 2020/11/002 summas

8000 eurot maksetähtaeg oli 09.11.2020; nr 2020/12/231 summas 1224,84 eurot maksetähtaeg

oli 25.01.2021; nr 202110038 summas 7680 eurot maksetähtaeg oli 03.11.2021; nr

202202009 summas 2400.00 eurot maksetähtaeg oli 01.03.2022.

-Maakohus asus seisukohale, et arvetest nr 2020/09/256, nr 2020/11/002 ja nr 2020/12/231

tulenev nõue on aegunud.

-Maakohus asus seisukohale, et 27.10.2021 arve nr 202110038 summas 7680 eurot, tähtajaga

03.11.2021 (dtl 36-37) ja 22.02.2022 arve nr 202202009 summas 2400 eurot, tähtajaga

01.03.2022 (dtl 38-39) aegunud ei ole, kuid kuna tõendamata jäi hageja poolt kostjale nende

arvete saatmine lepingus kokkulepitu kohaselt, siis muutusid arved sissenõutavaks nende

kättetoimetamisel koos hagimaterjalidega ehk 14.11.2024.

-Hageja on selgitanud, et arve nr 202110038 on 27.10.2021 esitatud ka kriminaalmenetluses

kassatsioonkaebuse lisana 4 (dtl 115-134) kui menetluskulu kinnitav arve. Arve nr 202202009

lisatud 22.02.20022 esitatud vastusele prokuratuuri kassatsioonile lisana 1 (dtl 135-141) kui

õigusabi arve.

8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, apellatsioonkaebuse esitas kostja. Apellatsioonkaebuse

ulatust arvestades on apellatsioonimenetluses vaidluse all eelkõige see, kas maakohtu otsus,

millega tuvastati, et kostjal on kohustus tasuda 27.10.2021 arve nr 202110038 summas 7680

eurot ja 22.02.2022 arve nr 202202009 summas 2400 eurot ning nimetatud summadelt viivis

alates 15.11.2024 on põhjendatud.

9.Maakohtu menetluses esitas kostja ka väite, et õigusteenus, mis temale osutati, arvestades

kriminaalasja lõpptulemust, ei õigusta hageja esitatud tasunõuet. Apellatsioonkaebuses palub

kostja kontrollida hageja tasunõude põhjendatust ja mõistlikkust. VÕS § 620 lg 1 kohaselt

peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist

tuleneva vajaliku hoolsusega. Samas paragrahvi teise lõike kohaselt peab käsundisaaja täitma

käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära

hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kuivõrd

kostjale õigusteenust osutas vandeadvokaat, st õigusteenust majandus- ja kutsetegevuse

raames osutav jurist, siis tuleb kostja hoolsuskohustuse sisustamisel lähtuda nii VÕS § 620 lg

2 esimesest kui ka teisest lausest.

10.Ringkonnakohtu arvates ei nähtu asjast, et käsundisaaja ei tegutsenud käsundi täitmisel

käsundiandjale lojaalselt ja/või käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Hagejal tuli

TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta tegi toimingud, mille eest ta on kostjale arved esitanud,

ja et need toimingud tehti kostja huvides. Kuigi kostja väidab, et ta ei teadnud vajadusest

esitada prokuröri kassatsioonkaebusele vastus, on see veenvalt tõendamata. Kuna vaidlus

puudub selles, et prokuröri kassatsioonkaebuse eesmärgiks oli kostjale rangema karistuse

määramine, siis on ebatõenäoline, et hageja ei täitnud käsundit kostja juhiste järgi. Kostja ei

ole asjas väitnud, et kassatsioonkaebuse esitamine ringkonnakohtu otsusele ja prokuröri

kassatsioonkaebusele vastuse esitamine ei olnud kostja huvides. Asjaolud, et Riigikohus ei

võtnud kostja kassatsioonkaebust menetlusse, võttis menetlusse prokuröri kassatsioonkaebuse

ning tegi otsuse, millega määras võrreldes ringkonnakohtu otsusega kostjale raskema

karistuse ei tähenda seda, et käsundisaaja ei täitnud käsundit nõuetekohaselt. Kostja pole asjas

esile toonud selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks ringkonnakohus jõuda järeldusele, et

käsundisaaja poolt teistsuguse menetlustaktika valimisel olnuks kostja jaoks

kriminaalmenetluse lõpptulemus teistsugune.

11.Käsunduslepinguga kohustub VÕS § 619 järgi üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Arve nr 202110038 on 27.10.2021 sisaldab

teenuste osutamise eest nii apellatsiooni kui ka kassatsioonimenetluses sh, kostja

kassatsioonkaebuse vormistamise eest ning asjas puudub vaidlus, et arve esitati

kriminaalmenetluses kassatsioonkaebuse lisana 4 (dtl 115-134) kui menetluskulu kinnitav

arve. Arve nr 202202009 lisatud 22.02.20022 esitatud vastusele prokuratuuri kassatsioonile

lisana 1 (dtl 135-141) kui õigusabi arve ning selle arve aluseks on teenuse osutamine vastuse

koostamiseks prokuröri kassatsioonkaebusele.

12.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 9 ja selle alapunktid sätestasid tasu ja kulude

hüvitamise kokkuleppeid. Lepingu p 9.1 järgi klient mõistab, et kliendi asjade lõpuni

ajamiseks nõutavat tasu ning kulusid ei ole võimalik ette määrata p 9.2 kohaselt, kui lepingu

punktis 4.1 ei ole kokku lepitud vaid kindla (fikseeritud) tasu või vaid edukustasu maksmises,

kohustub klient õigusteenuse eest maksma LEXTALile kogu aja eest, mis on kulunud kliendi

asjas töötamisele, vastavalt teenust osutanud advokaatide ja neid abistanud juristide kehtivale

tunnitasu määrale. Poolte vahel sõlmitud tasukokkulepe ei sätesta piiranguid tasu suurusele,

seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja lubas teenuse osutada paari tuhande euro eest.

13.Käesolevas asjas soovib kostja, et ringkonnakohus kontrolliks, kas hageja arvetel olev

teenuse eest tasumisele kuuluv summa on mõistlik. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja esile

toonud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et õigusteenuse eest esitatud

27.10.2021 arve nr 202110038 summas 7680 eurot on ebamõistliku suurusega. Arve juurde

esitatud selgituse kohaselt moodustub arvel olev summa erinevate osutatud teenuste eest:

apellatsioonkaebuse täiendus, ringkonnakohtu otsusega tutvumine ja kassatsiooni koostamine.

Ringkonnakohus nõustub, et käsitletava arve summa osutatud õigusteenuse eest on

märkimisväärselt suur. Samas on hageja asjas esile toonud, et kostja kassatsioonkaebuse

pikkus oli 20 lehekülge. Asjas tunnistajana ülekuulatud Ü.Talviste ütluste kohaselt

konsulteeris ta kostjale õigusteenuse osutamisel erinevate oma ala spetsialistidega, kogus

tõendeid välisriigist. Ü.Talviste ütluste kohaselt oli tegemist keerulise kaasusega.

14.VÕS § 624 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja andma käsundi andjale teavet käsundi

täitmisega seotud kulude kohta. Kostja avaldas maakohtu istungil, et õigusabiteenuse eest

esitatud 27.10.2021 arvest nr 202110038 summas 7680 eurot oli ta kriminaalmenetluse

toimumise ajal teadlik (dlk 199). Hageja väidete järgi kajastas ka Riigikohtu lahend

kriminaalasjas kostja õigusabikulusid, sh 22.02.2022 arvet nr 202202009 summas 2400 eurot,

kostja sellele vastu ei vaielnud. Kostja avaldas tema vande all ärakuulamisel käesolevas asjas

maakohtus, et ta ei ole kriminaalasja materjalidega täies ulatuses tutvunud. Asjaolud, et kostja

ei tutvunud kriminaalasja menetluse kõikide dokumentidega, kuna need olid liialt mahukad,

mistõttu ta väidetavalt ei teadnud õigusabi arvete suurusest ja/või, et ta lootis õigusabikulude

riigi kanda jätmist ja/või lootis, et kriminaalasja lõpptulemuse tõttu (kostja arvates tema

suhtes ebasoodsa lahendi tõttu) hageja õigusabiarved krediteerib, ei ole piisavad, mis annaksid

aluse hageja teenuse hinda alandada. Ringkonnakohtu arvates on kostja maakohtu ja

apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid arvete tasumise kohta sedavõrd üldised, et nendele

põhjal ei ole võimalik asjas teha maakohtu otsusest erinevat lahendit. Kostja ei ole toonud

esile, milline peaks olema kostja hinnangul teenuse õige hind või milles seisneb tema arvates

arvetel nähtuva teenuse hinna arvestuse ebaõigsus.

15.Kostja leiab, et viivise väljamõistmine temalt on ebaõiglane. Maakohus mõistis kostjalt

viivise välja alates hagimaterjalide kostjale üleandmisest, hagimaterjalide hulgas olid ka

vaidlusalused arved. Maakohus leidis, et käsitletavatest arvetest tulenevad summad muutusid

sissenõutavaks hagimaterjalide üleandmisega. Kostja on maakohtu istungil seejuures

avaldanud, et arvest nr 202110038 oli ta teadlik juba kriminaalmenetluse ajal, kostja vaidles

asjas arvest tuleneva summa tasumisele ja viivisele vastu põhjendusega, et tõendamata on

hageja poolt arve saatmine lepingus märgitud kostja e-posti aadressile. Ringkonnakohtu

hinnangul puudub alus viivise vähendamiseks, kostja esiletoodud väited, et viivise

vähendamist või selle välja mõistmata jätmist õigustab arvete vaidlustamine, põhjendatud ei

ole.

16.Kostja palus asjas määrata maksegraafik võla tasumiseks, kuid hageja vaidles sellele vastu.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja taotlus käsitletav TsMS § 445 lg-s 1

nimetatud taotlusena. Ringkonnakohus osutab, et Riigikohus on kohtuotsuse täitmise

ajatamine kontekstis avaldanud, et see saab olla erandlik (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p

11) ning otsuse täitmise ajatamine võib erandlikel asjaoludel olla võimalik määrata

kuudepikkuseks. Ringkonnakohtu arvates tuleb neist juhistest lähtuda ka käesolevas asjas

kostja taotluse lahendamisel. Kostja soovib võla maksmise ajatada aastateks, seejuures viivist

arvestamata. Kuna hagejal on nõude tasumisega viivitamisel õigus saada viivist, siis kujuneks

võla tasumine veelgi pikemaks kui kostja osutatud 4-5 aastat. Seega jääb kostja taotlus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

17.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, puudub alus ka maakohtu menetluskulude jaotuse

muutmiseks. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud

kostja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus TsMS § 177 lg

1 p 2 järgi.

18.09.02.2026 määrusega rahuldas ringkonnakohtus V.Y menetlusabi taotluse ja andis

apellandile menetlusabi ning luges ta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 alusel

vabastatuks riigilõivu summas 840 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.

Ringkonnakohus selgitas viidatud määruses, et kuigi ringkonnakohus peab võimalikuks

apellandile menetlusabi andmist, ei välista menetlusabi andmine apellandi kohustust

kohtukulud kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda ning apellandil tuleb arvestada võimalusega,

et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral mõistetakse temalt menetluskulud

riigituludesse välja TsMS § 190 alusel täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/