3-25-2782/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2782 Määruse kuupäev 26. aprill 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi H.F-i (H.F) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses interneti kasutamise piiramisega RESOLUTSIOON 1. Tagastada H.F-i kaebus. 2. Jätta H.F-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 3. Jätta H.F-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vanglas kinni peetav Siim Grossberg esitas kaaskinnipeetav H.F-i (edaspidi kaebaja) nimel 23. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu hüvitamisja tuvastamisnõuetega. Kaebuses on märgitud, et vanglas peaksid olema tagatud võimalused kasutada internetti perega suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Selliste võimaluste tagamata jätmisega alandab vangla kaebajat ning sekkub ebaproportsionaalselt tema eraellu. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitiseks 1500 eurot. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla 13. augusti 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/382-2 kaebaja nõude õigusvastaselt lahendamata. 2. Kohus jättis 23. oktoobri 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis H.F-ile kaebuse heakskiitmiseks tähtaja. 3. H.F teatas 24. oktoobri 2025. a avalduses, et on XX esitatud kahjunõudega nõus ja kiidab selle heaks. 4. Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele XX poolt 6. augustil 2025 Tartu Vanglale H.F-i nimel esitatud kahjunõuded nr 2-25/2-2/9998, 2-25/2-2/9999, 2-25/2-2/10000. Tartu Vangla edastas kohtule 13. augusti 2025. a vastuse nr 1-9/2-25/382-2, millega jäeti kahjunõuded läbi vaatamata.

KOHTU SEISUKOHT 5. Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse § 9 lg-le 1. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et vangla on õigusvastaselt piiranud interneti kasutamise võimalusi. Kohus ei käsitle kaebuse pealkirjas märgitud tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 45 lg 2). Hüvitamiskaebuse läbivaatamise raames hindab kohus vangla tegevuse õiguspärasust. 6. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Lähtudes HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8, peab kinni peetav isik enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seejuures on kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise korral õigus pöörduda kaebusega kohtusse vaid juhul, kui taotlus jäeti läbi vaatamata õigusvastaselt. 7. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud kohtueelset menetlust. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Vangla jättis 13. augusti 2025. a vastusega nr 1-9/2-25/382-2 kaebaja nimel esitatud taotlused nr 2-25/2-2/9998, 2-25/2-2/9999, 2-25/2-2/10000 läbi vaatamata, kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Kohus leiab, et vangla jättis kaebaja nimel esitatud taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, mistõttu ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtupraktikas on tunnistatud õiguspäraseks kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine, tuginedes Tartu Vangla kodukorra p-le 1.13.3 (nt Tartu Ringkonnakohtu 12. veebruari 2026. a määrus asjas nr 3-25-4434). 8. Kohus selgitab kaebajale, et taotluse läbi vaatamata jätmine tähendab, et haldusorgan ei kujunda seisukohta küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas asjakohaste õigust andvate normide eeldused on täidetud. Läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus lõppeb, kusjuures selline otsus ei ole haldusakt (haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 3). Seega on kaebajal endal võimalik samas küsimuses taotlusega haldusorgani poole pöörduda. 9. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus H.F-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 11. Kaebaja taotleb kaebuses riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kuigi kohtule on kaebuse esitanud kaaskinnipeetav, siis on kaebaja ise kaebuse heaks kiitnud ja ka varasemalt halduskohtu poole kaebustega pöördunud. Kohus on

seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. (allkirjastatud digitaalselt)